Jäin täna jälle pikemalt mõtisklema selle üle, kui palju meid mõjutab see, kui täis on meie isiklik tass. Osaleme hetkel Tanel Jäppineni kursusel, et lapsevanemana rohkem areneda, vähem ärrituda ning õppida oma lapsi paremini mõistma. Ja esimene moodul ei räägi kaugeltki mitte lastest, vaid meist endist ja meie vajaduste täitmisest.
Kursuse raames toimuvad erinevad videokõned teiste emade ja isadega, kus saame oma mõtteid ja kogemusi jagada. Sattusin esimesel emade kõnel punti, kus valdavenamus naisi olid pidevalt 3 lapsega üksinda kodus. Rets. Mul on neid kaks + 1 väga hästi kasvatatud koer ja mul on hetki, kus ma tunnen, et ma enam ei jaksa.. ja ometi on mul väga tugev abigrupp olemas. Mu kallis abikaasa on alati olemas: talle ei ole lihtsalt ”isa” tiitlit külge antud, aga ta on ka päriselt oma laste jaoks olemas ja isana ennast tõestanud (kui saab nii öelda). Lisaks elab mu emps Tallinnas, kes on täielik ingel. Tean, et no matter what, mu ema on alati TOP1, kellele ma kõige suuremas hädas JULGEN helistada, kurta, nutta toru otsas või abi küsida. Siinkohal on aus ka oma ämm ära mainida, sest ka tema on täpselt sama super-duper vanaema nagu minu emagi, lihtsalt tema resideerub Saaremaal ja lihtsalt distantsi tõttu ei saa me tema telefoni nii tihti traumatiseerida. See-eest, Saares olles saamegi natukene rohkem Trussiga vabaks lasta, et näiteks kinos käia ja niisama mölutada… seeest.. vanaema on ju olemas. 🙂 Seega jah, ütleme nii, et meil on vedanud. Täiega.
Ja eriti saad sellest aru siis, kui mitu teist inimest räägivad ja kurdavad, kui tühi on nende tass. See toob selle reaalsuse kõlksu tagasi, et mul on ikka elus päris hästi. Selle jutu järjeks oleks paslik küsida, et millal Sina viimati sõbrannadega/sõpradega väljas käisid? Lasteta? Kas Sa mäletad? Ei pea silmas mingit hardcore pidu, sest praegusel ajahetkel selliseid pidusid ei olegi, aga lihtsalt kas või sõbrannaga kohvikus käimine jms.
Minu meelest see on paljudel peredel põhimure, et pole lihtsalt võimalust kuskil käia. Tegelikult on võimalik aga lahendusi otsida. Meil toimib näiteks see, et Andrus saabki jalkas käia, tennises õhtuti ja päevasel ajal aeg-ajalt golfis. Ja mina saan teistel päevadel tantsimas käia või kuskil väljas käia kellegagi. Me ohverdamegi lihtsalt selle magamapanemise tralli(Kennet ei soovi õhtuti enam magama minna) teise inimese heaolu nimel ja teinekord tundub mulle, et kahte vanemat pole vaja laste magamapanekuks. Seega on ju tore, kui Andrus saab kenasti enda tassi oma meelistegevustega täita samal ajal, kui mina lapsi magama panen jms ning vice versa. Selliseid poolitamisi on tore teha, sest siis ei ole lapsehoidjate otsimine enam vajalik.
Lisaks saame kord nädalas minu ema abiga bachata trennis KOOS käia, mis on ka väga-väga tore. Natukene on seda aega ka vaja, sest mulle tundub teinekord, et meie ülikiires elutempos (vaadake, kui palju juba Andrus ainuüksi trennis käib :D) ei saa kvaliteetaega koos veeta, kui selleks ISE AEGA EI VÕTA. Mõistan, et kõigil ei ole emad-isad käe-jala ulatuses, aga igal inimesel on mõni sõber või sõbranna, keda hädaolukorras appi kutsuda. Saan aru, et paljudel võib olla ”piinlik” abi küsida, aga minu meelest on pikemas perspektiivis abi palumine jätkusuutlikum, kui see, et inimesed põlevad läbi ja võivad isegi depressiooni langeda. Aega tagasi kerides, siis võin praegu väita küll, et mind kollitas Rommi esimesel eluaastal midagi mini-depressiooni sarnast. Oh, see magamatus ja ärkamine öösel 4-6 korda. Ma olin vaimselt lihtsalt nii kurnatud ja õnnetu ning kohati tundsin, et üksi oma murega. Vahepeal tundus mulle, et Andrus isegi ei mõista mind, et mul oli tol hetkel päriselt raske.
Kohe, kui imetamise lõpetasin (1a1k1n) ja öise toitmise ka, hakkas R terve öö magama ja ma sain oma energia tagasi. Minu meelest üks põhiasju, millega on tassi täita saab, on MAGAMINE. Te kujutate ette, et ma polnud terve aasta KORDAGI tervet ööd maganud.. selle asemel 4-6 korda ärganud iga kuradi öö (ja selliseid emasid on hordides. Ühe lapse emadel on ainult see eelis, et nad saavad päevasel ajal lapsega koos magada, kellel juba lapsi rohkem, seda luksust enam ei ole. Teinekord mõtlesin, et tahaks Andrusele vastu hambaid virutada, et tema saab siin hambad laiali magada ja mina pean samal ajal öösel üleval olema. Sitaks palju viha ja pettumust oli mu sees, abituse tunnet ka.
Nüüd on hoopis teine teema. Tunnen kohe, et kui ma olen korralikult vähemalt 8 tundi maganud, olen reibas ja ärritun tunduvalt aeglasemalt. Ja nii kui lähen umbes kella ühe paiku magama ning lapsed ajavad juba 6:50 üles, olen ma täiesti väsinud, energiat pole, tuju on ka selline so-so, sest ma ei viitsi laste aja järgi toimetama hakata. Sellelt samalt kursuselt võtan kaasa mõttetera, et hommik on õhtust targem ja ”oma aega” tuleks võtta hommikul, kui pea on selge ja puhanud. Ärka kas või 15 minutit enne lapsi üles: võimle, tantsi, laula, loe, joo kohvi või teed, loe mantraid – tee midaiganes Sulle teha meeldib. Sea ennast päevaks valmis. See toimib! Kui lapsed kargud alla ajavad, on mul juba oma asjad toimetatud: silmad puhtad, nägu pestud ja kreemitatud, kohv joodud, päevaplaanid paika pandud jne. See tagab selle, et mul ei ole mingit sahmimist hommikul ja saan oma sooja kohvi ära joodud, mitte jääkülma kohvi, mis on ikka veel köögisnurgas kurvalt mind ootamas, SEST a) lastel on vaja ärgates hambad ja nägu pesta B) lastel on vaja hommikul riidesse panna c) lastele on vaja hommikul putru teha (samal ajal, kui kiddod söövad, jõuan end riide panna ja hambad pesta) d) Poisule süüa anda (sellel ajal, kui ma lastega möllan, käib Truss koeraga õues) e) Romet on vaja hommikul peale söömist pesta ja söögitoolist ära tõsta. (see punkt tuleb siia otsa, kui ma ei suuda lastest varem ärgata) Vahepeal olen ehk kohvi ka valmis teinud, aga see kopitab kuskil kapiäärel endiselt. Tavaliselt kohvitan kõige rahulikumalt siis, kui Kents ja Truss on lasteaeda-tööle läinud ja Rommi on mänguasjade kallal ning mina kohvitassiga tema juures. Saan aeg-ajalt kohvi rüübata ja Rommiga mängida. Kuidas teie hommikud välja näevad, lapsevanemad? Kuidas teie hommikud siis välja nägid, kui teil lapsi ei olnud? Mis on muutunud?
Seekordses kogukonna vestlusest jäi kõlama selline mõte: ma sean ennast oma arust esikohale küll, aga tegelikult a) enne oma vajaduste täitmist ma tõmban tolmu / pesen põrandaid b) enne oma vajaduste täitmist ma pesen / triigin / panen kappi pesu c) enne oma vajaduste täitmist ma teen süüa ja muretsen teise kõhtude eest, mitte enda oma eest neid asju on veel muidugi. Meelde tuleks tuletada, et isegi lennukis hädaolukorras tuleb esmalt endale hapnikumask ette panna JA ALLES SIIS teisi aidata, mitte vastupidi. Päris elus kehtib minu meelest sama reegel: kuidas ma saan rahulik, empaatiline, tore, armastav, energiast pakatav naine/ema olla, kui ma pole enda põhivajadusi täita suutnud?
Mulle meeldib oma tassi ka meelepäraste raamatute lugemisega täita. Aeg-ajalt kuulan ka podcaste, kui see inimene, kes külas on, kõnetab mind, muidu meeldib ikka pigem lugeda, kui kuulata ja vaadata. Ma olen mingi eelajaloolineinimene vist selles osas 😀 Palju teie inimesi teate, kes tänapäeval ei kuula podcaste? Podcast’ide kuulamine on praeguse aja viimane moeröögatus ju.
Jälgi inimesi, kes Sind sütitavad või kellega Sa samastud. See on tegelikult nii veider, et mingi suvaline inimene kuskil teiselpool arvutiekraani läheb mulle nii palju korda ja ma päriselt ka elan tema elule kaasa ning loodan, et tal läheb hästi.. ja kui läheb, siis täidab see ka minu tassi. Keegi tunneb veel nii? Ma näiteks olin nii-nii rõõmus, kui mu üks lemmiksisulooja lõpuks oma IG konto tagasi sai (ja oi-oi, kui õnnetu ma olin, kui see kinni läks). See siiras rõõm ja elevus, et kellelgi, kes mulle meeldib, läks hästi, tegi ka minu päeva heaks. Ja siis nt selline näide ka siia otsa…. kus mulle tundub, et kahe väga pisikese vanuse vahega lastega on nii raske vahepeal ja ma ei saa hakkama ning.. ee.. tuletan meelde, et on üks tuus nelja lapse ema, kellel on veel raskem ja ta on ikka nii tubli ja miks siis mina tubli pole ja..õõh.. see annab kuidagi energiat juurde ja lõpetab selle hädaldamisetunde. Või siis need armsad emmed, kellega olen juttu rääkima jäänud ja saame lihtsalt sarnaseid lastemuresid omavahel arutada, see tunne, et ma pole üksi ja minusuguseid on veel ja ka neil on vahepeal raske.. see süstib kuidagi energiat juurde. Päriselt.
Pildi allikas: tarkvanem.ee
Minu meelest selline mõnus jalutuskäik on ideaalne lühiajaline akulaadija. Pere neljajalgne kaasa ja tiirule. Värskendab mõistust ja aitab pingeid maandada. Ma tunnen teinekord, et juhe jookseb kokku ning palun siin Andrusel lastega olla ja mina saan koeraga jalutama minna. Ei pea mingi 1,5h pikkune matk olema, vaid kiire 30-minutiline reibas sammumine. Pinged maha ja koju tagasi. Boonusena saab Poiss ka oma toimetused ära teha.
Mis teie tassi kõige rohkem täidab? TOP 3 tegevust?
Tarkvanem.ee lehelt leidsin sellised mõtted veel juurde:
Mõtteid, mida enda ajaga teha:
Kui oled väsinud, siis võta aega lihtsalt olemiseks.
Võta ette mõni iluprotseduur.
Külasta massööri.
Proovi mõnda tegevust, mis tundub huvitav.
Liitu raamatuklubiga.
Mine teatrisse või kinno.
Osale keelekursustel.
Proovi mõnda uut treeningut.
Mediteeri.
Pea päevikut.
Proovi fotograafiat.
Leia täiskasvanutele mõeldud võistkonnatrenn.
Toitumisel on samamoodi väga oluline roll, et lapsevanemana tunneksime ennast hästi ja värskena. Pole mingi uudis muidugi =)
Tervislik toitumine aitab püsida normaalkaalus. Ülekaalulisus on üks suurimaid riskifaktoreid loendamatutele terviseprobleemidele, mistõttu aitavad õiged valikud ennetada ka väga paljusid haigusi.
Piisav energia ja toitainete saamine annavad hea enesetunde ning meeleolu, soodustades samal ajal mõtlemisvõimet, mis mõjub positiivselt ka õpi- ja töötulemustele.
Õiged valikud hoiavad kokku aega ja raha, mis muidu kuluks haiguste põdemisele ning ravile
Selleks, et „tass täis” püsiks, on vaja seda täita: leida aega iseendale, minna jalutama, saada sõpradega kokku, magada, veeta aega abikaasaga, puhata… Laadida akusid. TEE ENDALE NÄDALAPLAAN. See on jube tore asi tegelikult. Mul on ära märgitud, millal on Andrus trennis ja millal on meil vaba õhtu, kus mina saaksin omale midagi toredat planeerida ja vastupidi ka muidugi. Siis on mida oodata ja see omakorda hoiab head energiat üleval. Nädalaplaan aitab vältida üllatusi, mis enam meie elukorraldusse liialt ei sobi. Lapsed vajavad rutiini, aga samamoodi vajavad seda ka täiskasvanud inimesed, et ei tekiks seda autopilootseisundit: põgene-võitle-jookse. Oled kunagi nädalaplaani teinud? Või tahaksid teha? Või pigem pole sinu teema? Vot sellised mõtted. Ma nüüd lõpetan, kell on juba hiline =)
Ja siia lõppu üks mõte veel: „Selleks, et olla hea lapsevanem, peab lapse jaoks aega võtma,“ ütleb Jaan Aru taskuhäälingus lapsevanematele. See võib küll esmapilgul väga lihtsalt ja loogiliselt kõlada, kuid Aru sõnul ei ole see tänapäeva maailmas sugugi kerge, sest suur osa täiskasvanutest teeb tööd ka vabal ajal ja kipub sageli nutitelefoni kiikama. „Hea lapsevanem on see, kes võtab vahel aega üksnes lapse jaoks,“ täpsustab teadlane. „Ainus tähtis asi on siis see, mida su 3- või 5-aastane parajasti teeb, mitte see, mis toimub kusagil mujal või kes saadab sõnumeid nutitelefonile.“
Jagasin siin läbi oma sotsiaalmeediakonto, et mul on kaelal mingisugused punased laigud. Tekkisid need peale pulmi, kui tarbisin alkohol, kadusid kuuga ära ja käisin siin korra peol ja tulid tagasi, veel hullemini kui varem. Hästi kole koht on ka, kaela peal. Mõni võib arvata, et mingion trobikond maasikaid kaelal, aga seekord mitte. Lisan siia pildi ka.
Lisaks on sellised laigud ka reie sisekülgedes. Nagu oleks kuidagi kehvasti raseerinud ennast. 😀
Mul tuli esmalt meelde, et kui ma noor olin… noh selline 13-aastane, siis oli mul sarnane probleem silma liikuval laul. Silmi oli valus pilgutada ja väga ebameeldiv oli kogu see jura. Üsna pikalt kestis ka. Sügelesid, punetasid, valutasid. Praegused jullad, mis kaelal on, sügelevad samuti, jalgade peal olevad aga mitte. Lisaks tuli meelde, et mul oli põlve taga naha peal ka kunagi varem mingi sarnane ringikujuline värk. Panin endale ise diagnoosi – kassihaigus ja ravisin lamisiiliga, mis ei aidanud. Julla kadus ise mingi aja pärast ära. 😀 See jäi mul Instas mainimata. Ehk siis mul on tegelikult ka enne vaktsiini olnud nende moodustistega kontakt. Kõlab nagu mingi UFO oleks külas käinud mul ja mind ära märgistanud.
Kui nüüd rääkida ravimisest, siis väga soovitati LUMI nordic atoopilise naha sarja ja Bioderma Atoderm sarja. Muidugi lähen ka 09.11.2021 nahaarstile ja siis selgub, mis mul üldse viga on ja millega tuleks ravida, aga selliste hääde toodete ostmine ei tule kunagi kahjuks minu meelest. Mul on niikuinii ülikuiv nahk ja vajab alati superniisutust, seega raisku ei lähe ükski toode. Öko-šmöko sõbranna soovitas veel mulle Tökatisalvi. Tellisin kohe kaks. Ma ise väga usun, et loodus suudab meid parandada, lihtsalt tuleb need õiged loodustooted üles leida. Sellel tökatisalvil oli lisaks veel õige mitu head omadust.
Muideks, ma poleks kunagi arvanud, et nii paljudel inimestel on nahaga erinevad probleemid. Epic. See oli vist Instas kõige populaarsem küsimusteboks (va Q&A). Lugedes tagasisidet ja nüüd ka põhjalikult ennast dermatiidi, psoriaasi ja ekseemidega kurssi viies, loodan, et mul on ehk dermatiit või ekseem. Psoriaas tundub päris karm haigus. Eriti see mõte, et sellest ei saa lahti. Käib Sul järel nagu Sinu enda vari, millest kunagi lahti ei saa.
Ja kui ma nüüd mõtlema veel hakkasin, siis meil suguvõsas on nahaprobleemid ikka väga populaarsed. Ühel sugulased on ikka väga rets see. Isegi mu emal on mingi jura kätel, mille olin unustanud. Hoian teid kindlasti kursis, kui nahaarsti juures käidud.
Need, kellel on dermatiit olnud? On tagasi tulnud? või olete lahti saanud sellest? Psoriaasi põdevad inimesed, mida olete muutnud oma eluviisis, kui diagnoosi olete saanud? Olete millegi söömist piiranud? Üle kümne inimese kirjutas seda ka, et peale vaktsineerimist on nahale ilmunud taolised tegelased. Oled Sina midagi täheldanud peale vaktsineerimist? See teema on hetkel nii huvitav, palun jagage oma kogemust! Eriti arvesse võttes seda, kui PALJU INIMESI MULLE KIRJUTAS. u l m e.
Igatahes, otsisin Internetist infot, et kõik oleks ühes kohas ja kerge leida. Pakub huvi, siis visake allolevale tekstile pilk peale. Olen nüüd palju rohkem asjadega kursis ja loodan, et ka Sina saad siit rohkem lisainfot ja oskad oma nahale rohkem tähelepanu pöörata.
ATOOPILINE DERMATIIT.
Atoopiline dermatiit ehk nahapõletik on ägenemiste ja vaibumistega kulgev põletikuline krooniline nahahaigus, mille peamine tunnus on sügelus. Atoopilise dermatiidi korral on häiritud naha loomuliku kaitsekihi moodustumine. Iseloomulik on kuiv ja kare nahk. Haiguse ägenemisel lisanduvad põletikulised, punetavad ja ketendavad või märguvad laigud.
DERMATIIT. Seljal on kontaktdermatiit, ülejäänud atoopilised
Kus paikneb atoopilise dermatiidi lööve?
Lööbe paiknemine kehal sõltub vanusest. Imiku, väikelapse ning nooruki ja täiskasvanu eas võib esineda erinevusi.
Imik
Nägu ja põsed on punased, karedad.
Põletikust on haaratud rindkere, selg ja jäsemete sirutuspinnad.
Lööve paikneb sümmeetriliselt.
Silmade, suu ja nina ümbrus on enamasti lööbeta.
Väikelaps
Lööve paikneb jäsemete painutuspindadel, küünarlohkudes ja põlveõndlates.
Löövet on sageli kaelal, randmetel, käeseljal ja jalalabal.
Nahamuster on tugevasti väljendunud, nahk on sageli paksem.
Nahal on näha kratsimise jälgi.
Nooruk ja täiskasvanu
Lööve on lokaliseerunud küünarlohkudes, põlveõndlates, randmetel ja labakätel.
Nahamuster on tugevasti väljendunud ja nahk on paksenenud.
Silmade all on iseloomulik nahavolt.
Milliseid vaevusi põhjustab atoopiline dermatiit?
Haigusnähud ulatuvad lühiajalise kestusega vaevumärgatavatest sümptomitest kuni unehäireid põhjustava sügeluse ja püsiva lööbeni.
Häiritud ööune tõttu on lapsed päeval väsinud, tähelepanu hajub ning õppimis- ja töövõime väheneb.
Üks oluline riskitegur atoopilise dermatiidi ägenemiseks on vaimne pinge. Samas võib nähtav lööve ja piinav sügelus omakorda põhjustada psüühilisi häireid, mis raskendavad haiguse kontrolli alla saamist.
Mis võib põhjustada atoopilist dermatiiti või selle ägemist?
Haiguse põhjus on veel ebaselge, kuid oluline mõju on pärilikkusel ja elukeskkonnal.
Dermatiidi ägenemist võivad põhjustada mitmesugused nahale sattuvad füüsikalised ja keemilised ärritajad: karedad riided (villane, sünteetiline), lõhnavad pesupulbrid, kuum vesi, kareda rätikuga hõõrumine naha kuivatamisel, külm või palav ilm.
Atoopilise nahapõletiku ägenemist võib esile kutsuda ka üldhaigestumine, mille põhjuseks võivad olla näiteks hingamisteede viirusinfektsioonid või raske kuluga naha mädapõletikud.
Atoopilise dermatiidi lööbe ägenemise võib vallandada psüühiline ärritusseisund ning toidus või õhus esinev allergeen.Umbes kolmandikul atoopilise dermatiidiga lastest esineb allergiat toidu- ja õhuallergeenide suhtes.
Mida atoopilise dermatiidi puhul kasutada?
Atoopilist dermatiiti ei osata veel välja ravida, kuid haigust on võimalik igapäevase nahahooldusega kontrolli all hoida. Naha elastsuse parandamiseks, lõhede vältimiseks, sügeluse leevendamiseks, ketenduse vähendamiseks ja naha kaitsefunktsiooni parandamiseks võib keha kuivematele piirkondadele määrida mitu korda päevas pehmendavat kreemi ehk baaskreemi. Baaskreemi valikul on tähtis, et see oleks kasutajale sobiv ega põhjustaks kipitust ja punetust. Tsinki sisaldavad kreemid vähendavad põletikku ja rahustavad, kuid samas ka kuivatavad nahka. Tsingisisaldusega kreeme võib kasutada vaheldumisi baaskreemidega. Suurema rasvasisaldusega kreeme tuleb üldjuhul määrida harvem kui vee baasil toodetud kreeme.
Mida atoopilise dermatiidi puhul meeles pidada?
Eriti tundliku naha puhastamiseks soovitatakse kasutada ainult baaskreemi.
Duši all, vannis või basseinis võib viibida lühikest aega.
Vannivette tuleks lisada vanniõli.
Lisaärrituse vältimiseks eelistada värvituid ja lõhnastamata pesemisvahendeid.
Nahka tuleb kuivatada pehme rätikuga kergelt tupsutades ja seejärel kohe kreemitada.
Võimalusel tuleks vältida higistamist, kuna higi ärritab dermatiiti.
Magamiseks tuleks valida jahe tuba, kuna jahedus vähendab sügelustunnet.
Infoallikas: kliinikum.ee koostaja: Koostaja: SA TÜK lastekliiniku õde Tiia Kõivist
PSORIAAS.
Psoriaas on salakaval haigus, mis kahjustab nahka, võib kahjustada ka küüsi ja liigeseid (10-30% psoriaasi põdevatel haigetel esineb kaasuvana psoriaatiline küüntekahjustus ja 5-42% haigetel psoriaatiline liigesepõletik). Psoriaasi põeb 2-3% elanikkonnast. Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest, neist 30% haigetel on mõõdukas või raske haigusvorm, mille puhul on vajalik raviks kasutada süsteemset immuunomoduleerivat ravi. Kuna haigus nahal on näha, siis häirib see väga elukvaliteeti. Ei ole nakkav.
Kui perekonnas pole varem kellelgi esinenud psoriaasi, on risk haigestumiseks kõigest 1-2%. Kui üks vanematest on haige, tõuseb lastel risk haigestumiseks 10-20%, kui mõlemad vanemad on haiged, on risk kuni 50%. Ühemunakaksikute puhul, kui ühel kaksikutest esineb psoriaas, on teisel kaksikul tõenäosus haiguse avaldumiseks 90%.
Haigestumine võib tekkida igas eluperioodis, kuid kõige sagedamini vanuses 10-20aastat ja 57-60aastat.
Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla:
1)traumad – nt. kratsimine, hõõrumine, putukahammustused, tätoveeringud, saunas vihtlemine jne. Ka ülemäärasest päevitamisest (ultraviolettkiirgusest) tekkinud põletust või keemiliste ainete poolt tekitatud nahakahjustust võib lugeda traumaks nahale;
2) teised haigused – mõnikord võib psoriaas avalduda peale tuulerõugeid või allergilise kontaktdermatiidi järgselt. Samuti mitmesugused kroonilised põletikukolded, näiteks sagedased kurgumandlite põletikud, katkised hambad jne võivad olla haigust vallandavateks ja haiguskulgu halvendavateks teguriteks;
3)mõningad ravimid, samuti alkohol, sigarettide suitsetamine;
4)hormonaalsed muutused – on täheldatud, et puberteedi, raseduse või kliimaksi perioodis võib haigus ägeneda (mõnedel juhtudel aga hoopis paraneda);
5)väga tugev seos on leitud stressiga.
Kui aastakümneid tagasi peeti haiguse tekkepõhjuseks naha sarvkihi rakkude liialt kiiret jagunemist, siis nüüdseks on selgunud, et nähtavad nahamuutused on kui jäämäe veepealne tipp. Veealune osa aga viitab sellele, et psoriaas on immuunpõletikuline haigus – organismi immuunsüsteem ründab oma rakke.
Psoriaas on kroonilise kuluga retsidiveeruv põletikuline autoimmuunhaigus, mille aluseks on T-lümfotsüütide ebaadekvaatne stimulatsioon ja kogunemine nahas (täpsemalt epidermises).
Kas psoriaasiga kaasneb veel mingeid riske?
Psoriaasi haigestumine mõjutab tugevalt inimese elukvaliteeti ja enesehinnangut, tuues endaga kaasa mitmeid psühhosotsiaalseid probleeme. Psoriaasihaigetel on tõusnud risk haigestuda psühhiaatrilistesse haigustesse, eriti just depressiooni ja ärevushäiretesse. Raske psoriaasiga haigetel esineb kaasuvana sagedamini metaboolne sündroom (rasvumine, düslipideemia, diabeet ja hüpertensioon). Psoriaasihaigetel on näidatud suurenenud riski haigestuda müokardiinfarkti ning pahaloomulistesse kasvajatesse. Kui kaasuvad haigused raske psoriaasiga haigetel avalduvad väga varases eas, võib see mõjutada patsientide eluiga.
Sümptomid ehk avaldumine
Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega, millest ka nimetus soomussammaspool. Sõltuvalt laikude suurusest (1mm-st kuni mitmekümne cm-ni), on haigusel palju erinevate nimedega vorme: punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid ja põlved, mis on tingitud sellest, et need piirkonnad alluvad sagedamini traumadele (kammimine, küünarnukkidele toetumine jne.). Haigestuda võivad ka küüned – küüne peale tekivad väikesed lohukesed nagu sõrmkübaral või kollased laigud, nagu oleks küüne all tilk õli. Mõnikord võib lööve sügeleda, aga ka mitte alati. Lisaks naha ja küünte haigestumisele võib esineda ka liigesekahjustusi. Õnneks ei esine psoriaasiga seoses siseorganite kahjustusi.
Ravivõimalused
Ravivalik sõltub haiguse vormist ning staadiumist ning sobiva raviskeemi määrab arst. Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme. Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest. Parem tulemus saadakse ravimite kombineerimisel õli-ja meresoola ravivannidega ning paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UVA ja UVB),mille protseduuride sageduse ja intensiivsuse määrab arst.
Ennetamine
Tõeliselt efektiivset profülaktikat pole. Siiski, inimestel, kes põevad psoriaasi, ei soovitata abielluda teise psoriaasihaigega, sest laste haigestumise risk suureneb tunduvalt.Teiseks, inimesed, kellel on olnud psoriaas ja ka nende lapsed peaks eriti hoiduma vallandavatest faktoritest: ravima korralikult organismis leiduvad põletikukolded, kontrollima oma kehakaalu, hoiduma stressist ja traumadest. Samuti võivad abiks olla mõõdukas päevitamine ja merevees suplemine. Erilist seost dieediga ei teata, kuid on täheldatud, et sõja ajal vähenes inimeste haigestumine psoriaasi, mistõttu arvatakse olevat seos liiga kaloriterikka toidu ja haiguse kulu vahel. Samuti halvendab alkoholi tarvitamine haiguse alluvust ravile. (Allikas: inimene.ee Haigused ja seisundid. Psoriaas)
EKSEEM.
Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus).
Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka.
Kontaktekseem ehk käteekseem on sagedasemaid ekseemivorme, mis kahjustab kõige sagedamini labakäsi ja randmeid. Kontaktekseemi tekkimist soodustab lapsena põetud pärilikust ülitundlikkusest põhjustatud nahapõletik, kokkupuude allergeenide ja ärrititega ning stress. Käteekseemi põevad sagedamini naised.
Mikroobne ekseem on kroonilise kuluga nahahaigus, mis tekib mikroorganismide või nende ainevahetusproduktide suhtes tundlikuks muutunud isikutel. Areneb loiult kulgev krooniline, väheste märgumisnähtudega nahapõletik. Haiguse arengut soodustavad jalgade seenhaigus, mädakolded organismis, nahatraumad, halb hügieen, higistamine, karedad hõõruvad riided, kratsimine ja ebaõige ravi. Lööve tekib jalasäärtele ja -labadele, varvastele, kõrvade taha, krooniliste haavandite ümbrusse. Lööbega kaetud nahk sügeleb.
Düshidrootiline ekseem ehk düshidroos kaasneb higierituse häirega. Iseloomulik on turse tekkimine peopesades ja/või jalataldadel ning villikeste ja villide moodustumine. Haiguse põhjus pole selge. Soodustavad tegurid on töötamine niisketes ja soojades tingimustes, atoopilise dermatiidi ja jalgade seenhaiguse põdemine ning stress. Nahk hakkab sügelema ja tundub olevat pingul. Haiguse uuele puhangule võib eelneda kuumatunne peopesades. 80%-l haigetest esineb lööve ainult labakätel, 12%-l nii labakätel kui ka jalataldadel ja 8%-l ainult jalataldadel. Kergetel juhtudel on lööve ainult sõrmede külgpindadel. Haiguse algus on tavaliselt äge, tüüpilistesse kohtadesse ilmuvad selge sisaldisega villikesed, mis meenutavad tangu- või saagoteri. Punetust ei ole. Villikesed võivad laatuda ja moodustada suuri ville, eriti jalataldadel. Lööbe taandudes hakkavad kolded ketendama. Lööve taandareneb tavaliselt iseenesest 2–3 nädala jooksul, kuid haigus kulgeb krooniliselt.
Nummulaarekseem ehk müntekseem on krooniline nahahaigus, mille korral tekivad üksikud teravalt piiristunud mündikujulised ekseemikolded alajäsemetele, kerele, käsivartele ja sõrmedele. Esmalt ilmuvad nahale väikesed sõlmekesed, mille tipus võivad olla villid ning mis lühikese aja jooksul laatuvad 4–5 cm läbimõõduga mündikujulisteks punetavateks kolleteks. Ägedas staadiumis on haiguskolded tuhmpunased, leemendavad, osaliselt kaetud koorikutega. Nende nähtude möödumisel jääb kolde kohale nahaketendus. Paranemine algab kolde keskosast, samal ajal laieneb kolle rõngataoliseks. Nummulaarekseemi tekkimist soodustab diureetikumide (uriinieritust suurendavate ainete) ja mõnede teiste ravimite kasutamine.
Asteatootiline ekseem on vanemaealistel esinev ekseemivorm, mida iseloomustab kuiv pragunenud nahk ja vähe märgatavad ekseemile viitavad tunnused. Selle ekseemivormi tekkepõhjus on ebaselge. Asteatootilise ekseemi kujunemist soodustavad sünnipäraselt kuiv nahk, eaga seotud naharasu hulga vähenemine, korduvad mikrotraumad, liialdamine vee ja seebiga ning mõnede ravimite (diureetikumid, glükokortikoidsalvid ja -kreemid) liigkasutamine. Haigus kahjustab nahka säärtel, käsivartel ja labakätel. Asteatootiline nahk on kuiv ja kergelt ketendav ning sügeleb. Säärtele tekivad lõhed, mis võivad veritseda. Ekseemikolded ei ole tavaliselt tervest nahast teravalt piiristunud, aga aegamööda võib nende ümber tekkida punetav põletikuline vall, mis eristab neid tervest nahast. Sõrmeotsad on kuivad ja lõhenevad. Haigus ägeneb talviti.
Seborroiline ekseem ehk seborröaekseem ehk rasuekseem on sageli esinev endogeense (sisetekkelise) ekseemi vorm, mida iseloomustavad teravalt piiristunud punetavad määrdunudhallide kettudega kaetud ekseemikolded rasunäärmetega rohkelt varustatud nahapiirkondades (juustega kaetud peanahk, nägu, ülakehal rinnakupiirkond ja abaluude vahe, naba ümbrus, nahavoldid). Tekkepõhjus ei ole teada. Mõnel haigel esineb seborröa (naha rasunäärmete tavalisest tunduvalt suurem rasueritus), enamasti on aga rasueritus normaalne või isegi vähenenud. On leitud, et inimese naha normaalse mikrofloora koostisse kuuluv Malassezia ovale soodustab seborröaekseemi teket. Haiguse kulgu mõjutab meessuguhormoonide hulk organismis. Meestel, kellel on munandite alatalitlus, haigust ei esine.
Kuna nii paljud tundsid huvi ja on juba oma lapsega sama probleemi ees seisnud, siis otsustasin selle teema kirja panna. Niikuinii olen nii laisk blogija olnud ja pole ammu midag kirjutanud. Ikka ja alati ütlen, et nüüd blogin regulaarselt ja siis jääb ikka mingi pikk vahe vahele. Mul on sellega mingi kiiks, et kui mul midagi asjalikku öelda ei ole, siis ma ei viitsi kirjutada sellest, kuidas ma sõbrannadega kohvi joomas käin, sest keda see kotib? Või mis ajal mu lapsed magavad või ei maga. Täiesti mõttetu sisu minu meelest, kui seal mingit vajalikku infot pole… ja siis ma olengi nagu tuppa sittunud kass ei oska millestki kirjutada, sest minu meelest need on nii igavad teemad teiste jaoks. 😀 Nõustu või vaidle vastu. Ma ikka avastan ennast mõtlemast, et no keda peaks huvitama minu elu, mida mina siin oma perega nelja seina vahel teen…
Aga teema juurde tagasi nüüd. K kurtis, et tal tillu valutab. Olin 101% kindel, et tegu on põiepõletikuga vms. Poistel muidugi ei esinegi väga põiepõletikku, selleks on vist eesnäärmepõletik. Tüdrukutel esineb põiepõletik. Tegime siis uriiniproovi ja selgus, et põletikust pole haisugi. Terve nagu purikas, aga tillu ju valutab.
Järgnev info on SA TALLINNA LASTEHAIGLA infolehelt (lisasin viisakalt ka lingi). Eesnaha põletik on on tavaliselt healoomulise kuluga ja taandub iseeneslikult ja see infoleht ütleb, et enamasti ei ole seost eesnaha kitsuse ehk fimoosiga. Rõhutan sõna enamasti.
Mulle jõudnud kirjadest oli juba 3 ema, kellest üks kahtlustab fimoosi, ühel on operatsioon tehtud ja kolmas ootab kirurgiga kohtumist. Esimene ema ütles, et see on väga ränk. Ravi aitab mingi aja, põletik rahuneb ja tuleb mingi kahe nädala pärast tagasi, laps pole nõus valude pärast isegi pissile minema. Nii valus on lapsel. Kirurgi vastuvõtule saad saatekirja siis, kui perearst enam aidata ei oska ja on vaja spetsialisti sekkumist, sest ravi ei too tulemust ja laps piinleb ikka selle põletikulise valu käes. Kirurg oskab selgeks teha, kas tegu võib olla fimoosiga või mitte. See ema, kes juba oma pojaga opil käis, kirjutas, et laps saab jälle normaalset elu elada. Operatsioon on kiire ja lihtne. Võid juba sama päeva õhtul välja saada.
Põletikku iseloomustavad:
– Eesnaha valu, punetus ja turse, mis võib olla levinud ka peenise tüvele. Kubeme piirkond iseärasusteta. – Ei ole palavikku, saab kusta. Kui oleks põiega tegu, siis oleks pissimine väga valulik. Kellel see põletik olnud, teab täpselt, millest ma räägin. – Ei esine parafimoosi (Parafimoos on seisund, kus peenisepea taha liikunud või tõmmatud eesnahka ei õnnestu loomulikku asendisse tagasi viia).
Algul ei saanud me ju ka aru, mida K täpselt silmas peab. Kolmeaastane ei oska veel nii hästi seletada, kui ainult seda, et ta alumine korrus valutab. Ma olen naine ja mul polnud õrna aimugi, et tegelikult tuleb eesnahka pestes liigutada, et sinna midagi ei koguneks/ uriin kuidagi ei takerduks vms. Isegi Andrus ei teadnud, mis siis veel minust.
Selline süütunne tekkis koheselt, et issand, kas ma tõesti ei oska isegi oma last korralikult pesta. Tavaline vannis istumine ei aita, peab just eesnahka liigutama. Võib paluda seda ka lapsel ise teha, kui ta vannis istub, ütles arst mulle. Tahtsin siinkohal kõikidele emmedele öelda, kes mulle kirjutasid ja ka süümekaid tundsid, siis me tegelikult ei peaks ennast halvasti tundma, sest ma olen ju esimest korda lapsevanem. Mul polnud õrna aimugi, et selline põletik võib tekkida ja kui seda probleemi kuskilt kuulnud pole, siis ei oska ju kohe lugema ka minna kuhugi.
Soovitan kõikidel poiste emadel, kas ise siis korralikult pesta või lapse isal paluda seda teha. Eesnahka peab liigutama, et kuhugi põletik ei tekiks. Ravida nii pisikestel otseselt polegi millegagi. Ma mingit hormoonsalvi kasutada ei tahtnud, kuna meie olukord pole nii hull. Ma alati eelistan looduslikke ravimeetodeid esimesena.
Ravida saab näiteks nii: – leiged kummelitee mähised (ilma kileta) esimestel päevadel pidevalt (seda meie teinud pole) – soojad istevannid kummeliteega 3–4 korda päevas, kestusega 5–10 minutit
Ma keedan vee ära, panen 4 teekotikest teekannu ja valan keeva vee peale ja lasen veidi imbuda ning hiljem valan ettevaatlikult vannivette.
– palju juua – margansofka(kaaliumpermanganaat) hele-heleroosa lahusega puhastada. Kuna kaaliumpermanganaati kasutatakse naha ja haavade desinfitseerimiseks vesilahusena (1:2000 kuni 1:5000), siis selle ostmine pole ainult ühekordne ost. Kulub ka hiljem marjaks ära! Lõhna vähendava toime tõttu sobib ta mädaste, lehkavate haavade puhastamiseks
Väga oluline on, et margansofka kristalltükikesed oleksid KÕIK lahustunud. Näiteks, kui tahad mädast haava puhastada ja tükid on on lahustamata, siis võivad need nahka hoopis söövitada ja kahju teha.
– tsingisalv. Pehmendab, rahustab ja kaitseb punetavat ärritatud nahka. Kuivatab isegi vistrikuid. Omab kuivatavat toimet. Kui selle peale kummelimöllu peale kannad, siis pole enam kuivatamist vaja. See jääbki nii nagu jääb.
Lastehaigla infolehel veel infot: Valuliku urineerimise korral soovitav urineerida sooja istevanni. Ägedad põletikunähud taanduvad 4–5 päevaga, ravida on soovitav siiski kauem (12–14 päeva). Meil ongi praegu mingi 4-s päev. K-l on tunduvalt parem olla. Eile kurtis korra-kaks, et tillu valutab. Enne magaminekut mitte ühtegi korda. Üleeile veel kurtis, et valus on ja uinumine on raskendatud.
Loodan, et sellest postitusest on kellelgi kasu ja emad, kellel õnneks seda probleemi oma poegadega pole, oskavad eesnäärme põletikku juba ennetada. Oleks me vaid varem teadnud…
AA JA MUIDEKS! Ikka päris pisikestel ei tohi sealt alt midagi liigutada. Ma ei ole arst, aga kirjade põhjal võin järeldada, et see jama tekibki mingi 2,5a+ poisslastel. Kui ma oleks seda infot varem teadnud, oleksin palunud Andrusel, et ta Kentsul umbes 2,5aastaselt lihtsalt vannis veidi eesnahka liigutaks, aga mitte varem. Et päris sellist igapäevast möllu, mida me praegu Kentsuga teeme, seda ei ole vast vaja. Et kui praegu ka saame tema alumise korruse korda, siis päris iga päev ei hakka mingit ultra-giga-pesulat tegema, aga vannis olles küll ja vannis tegelikult käime me tihti :D:D:D
Musid-kallid-paid ja olge ikka terved!
Lisasin siia eilsed suvakad pildid ka teile. Minu poiste poolt tervitused!
Meil on tänase seisuga täpselt kuu möödas kogu sellest pulmatrallist ja ma otsustasin selle puhul ennast lõpuks kokku võtta. Alustan algusest. Ma ärkasin juba kell 6 üles, sest pidin Laitses juba kell 8:00 meigis olema. Oleks saanud ka hiljem, aga logistiliselt oleks väga keeruliseks läinud, sest keegi pidi lapsi hoidma ja vanaemad said seda sedapidi paremini teha. Kuna, kui mina oleks hiljem meiki ja soengusse läinud, oleks see aeg pildistamisesse sisse sõitnud ja kõik oleks halvasti välja kukkunud. Pulmakorraldaja küll muretses, et ma ennast lõhki ei tõmbaks, aga õnneks ei seganud need vähesed unetunnid kordagi mind õhtu jooksul.
Miks just Laitse Loss? Mul oli tegelikult algul soov teha sellised boho-stiilis pulmad, aga see on praegu liiga popp ja ma tahtsin kursi 180 kraadi pöörata ja muuta seda, et midagi teistmoodi teha: midagi elegantset, aga samas stiilset ja modernset. Vaatasime siis mitmeid losse, kus võiks pulmi korraldada, aga põhiteema seisnes selles, et ca 100 inimesele on VÄGA raske Eestis majutust leida. VÄGA raske. Ausalt. Laitse jäigi seetõttu võtjaks, et lossist üle tee asub Graniitvilla, mis mahutab 30-50 inimest ja Laitsesse mahub koos lisavooditega umbes 50, veidi rohkem ehk.
Laitse Lossi kasuks sai otsustatud veel mitme asjaolu pärast: 1) Laitse Lossi perenaine Raili oli nii-nii meeldiv inimene ja me leidsime kohe ühise keele. Särav, armas ja tragi naine. Esimesel kohtumisel rääkis kohe majavaimust meile.. Natukene tekitas kõhedust, kuna me pole skeptikud, aga pigem ikka ei uskunud. Nüüd usume! Aga sellest juba hiljem, mis meiega seal juhtus, st pulmakülalistega. 2) Pole väga kaugel Tallinnas 3) Pulmapidu ei olnud ainult ühes kohas. Tseremoonia oli õues, söömine sees, pidu sisehoovis. Sellist lahendust kiitsid enamus pulmakülalisi. Ei olnud sellist laua taga kükitamist terve õhtu. 4) Lossis on alumisel korrusel saun ja mullivann. Kuna Andruse üheks sooviks oli, et PIDU PEAB OLEMA 2 ÖÖD, siis lootsime väga, et võiks mingisugune saunavõimalus olemas olla. Mullikas oli muidugi suur pluss lisaks. 5) Avar ja mõnus suur hoone, kus oli liikuda mugav. Mitte selline pisike talukompleks vms.
Ma kohe tulen põhipäeva juurde tagasi, aga mõtlesin praegu, et räägin veidi meie valikutest, miks ja mida jne. 1) PulmakorraldajaAet. Toimetab DreamDay Stuudio ridades. Pulmakorraldajat valides, oli mu valik kiire. Hea tuttav Denim Dreamist kirjutas mulle ja naeris, et meie kallis Aet on ju pulmakorraldaja. Ma ei tea, kus koopas ma elanud olin, aga kuidagi ei viinud kokku, et just tema DreamDay tiimis on (ma olin varem DreamDay instat piilunud). Aet töötas varem kujundusjuhina ja me olime ka koos Denim Dreami ridades tööd teinud. See andis mulle selle kindlustunde, et Aet mõistab minu olemust ja teab, milline inimesena olen, mida tahan ja kuidas tahan. Ma ei pidanud pettuma. Ta tegi kõik vajaliku ja rohkemgi veel. Mu meelest oli tema see võtmeisik, et meie pulmad oleksid sellised nagu nad olid. I-M-E-L-I-S-E-D! Me oleme Andrusega talle nii-nii tänulikud tehtud töö ja vaeva eest, et ta eeskätt just minu unistused ellu viis. Siinkohal mulle meeldetuletus, et tahan endiselt veel Aetu korra näha. Uhh, käime see nädal Saaremaal ära ja siis pommitan teda. Ehk on tal nüüd veidi rahulikum ka. Suvi on ju pulmakorraldajatele hullumaja. Igatahes, kui te tahate väga tugeva visuaalitunnetuse ja korraldusvõimega pulmakorraldajat, võtke temaga ühendust. Aet on iga oma senti väärt ja rohkemgi veel. 2) Pulmaisa. Noh, kes mind jälgivad läbi mingi kanali, teavad, kui palju meile Tõnis Niinemets meeldib. Lausa nii palju, et me pidime algselt peo pidama 23.07, aga Tõnisel oli see kinni. Ainukesed vabad kuupäevad olid 13 ja 14 august. Andrus polnud nõus kedagi teist omale pulmaisaks võtma ja nii me selle kuupäeva ümber muutsimegi, et Tõnis saaks meie pulmaisa olla. Kui nüüd välja jätta see, et Tõnis meeldib meie perele niikuinii, siis tema nimi ja tuntus tagab selle, et ta ei saa mingit käkki kokku keerata, sest seal on tema nimi taga. Eestis on väike ja jutud liiguvad kiiresti. Me käisime ühes pulmas siin mõni aeg tagasi, kus pulmaisale maitses liiga palju alkohol ja oli liiga familiaarne pulmakülalistega. Jama ühesõnaga oli. Pruut oli väga pettunud, sest Sul on ju mingit ootused sellele inimesele, kes kogu seda tähtsat päeva vedama hakkab. Aga see selleks. 3) Esinejad. Mari Jürjensiga oli selline lugu, et algul mõtlesin ma, et meil pole tseremooniaks muusikut vaja ja siis jupp aega hiljem tundsin, et kuidagi feil tulnub makist mingi muusikapala panna. Aet pakkus mulle Mari Jürjensit ja ma naersin, et appi, kuidas ma ise tema peale ei tulnud. Ta on minu suur-suur lemmik juba kiviajast. Pole inimest, kellele Mari muusika ei meeldi. Mõeldud, tehtud! Andruse kolmas soov oli Koit Toome. Kuna me hakkasime juba aastakese ette oma pulmapidu planeerima, siis meie õnneks oli KOIT veel vaba. Trussi sõprade seas on selline lahe lause liikumas: KOIT ON MEIE TOIT. See ütleb kõik. Koit oli õhtu staar. Naersime hiljem, et nüüd, kui meil mingi suurem pidu tulemas, siis Koit Toome on nüüd meile nagu need hotellides olevad veepudelid, mis on complementary alati olemas. Enam Koiduta ei saa. Algselt oli soov ka Terminaator esinema kutsuda, aga nad olid juba aasta ette sellel kuupäeval broneeritud. Tahtsime ühte esinejat veel ja kuna meile Shanon ka megalt meeldib, siis tulid nemad kohe valikusse. Shanoni tugev eelis on see, et isegi kui inimesed pole Shanoni fännid, oskavad kõik kaasa laulda. Olgugi, et neil oli kuskil Tartus samal päeval kontsert, olid nad ikkagi nõus meie pulma esinema tulema. Oleme tänulikud selle eest. DJ Erki Kukk. Teda soovitas meile Aet. Me tahtsime kedagi sellist, kes oskaks seinast-seina lugusid mängida ja Erki seda muidugi oskas. Võtsime ta ka teise päeva DJ-ks. No super-super. Kõik lood, mida küsisime, need ka saime. Mitte nii, et DJ saadab su kuu peale oma soovidega. Tugev soovitus meie pere poolt =) + Ta möllas kogu tehnika ja valguse ja lava ja kõige muu tüütusega, mis artistidega kaasas käib.. just tehniliselt. Ma ei kujutaks ette, kui ma oleks pidanud ise kuskilt mingit tehnikavärki broneerima jne. Jeebus-Jeebus. See teema on hullem kui hiina keel mulle. Ehk siis, kui teil on vaja lava ehitada, valgust kuhugi panna või muud tehnikaabi ürituste osas, siis kirjutage Erkile. 4) Outfitid. Andruse osas teadsime kohe, et selle smokingu laseme me õmmelda. Juhuslikult guugeldasin ja leidsin sellise koha nagu Just4You Moestuudio. Nad vastasid KOHE ja ega rohkem polnudki vaja otsida. Aega ka enam väga polnud. Selle koha leidmine oli ka nagu väike lotovõit. Nii hea teenindus, ülikvaliteetne töö, kiire ja lisaks olid nad ka väga abivalmid. Tegid lisaks kiirkorras poistele vestid, peiupoistele kikilipsud ja viimasel minutil veel rätikud ka pintsakute sisse. Kõik järgnevad ülikonnad, smokingud.. you name it.. laseme seal õmmelda. Minu kleidid. Ma ostsin peokleidi ammu ära, aga põhikleit oli veel puudu. Tahtsin hullult Lätti minna, aga piirid olid ju kinni ja aeg muudkui tiksus. Paljud uurisid, et miks ma siis õmmelda ei lase, aga no, mida ma õmblen, kui ma ei tea, mida ma taha õmmelda 😀 Mul polnud halli aimugi, milline see kleit võiks olla. Teadsin, et selline a-lõikeline ja natukene ”kohev”, et lossipulma sobiks, aga see ka kõik. Paljud jälgijad mõtlesid, et ehk tuleb pükskostüüm ketsidega jne, aga ei. Ma teadsin kohe algul, et ma tahan väike nunnu printsess oma pulmapäeval olla. Et pildid oleksid ajatud ja ka 50 aastat hiljem, kui poisid meie pulmapilte vaatavad, ütlevad, et ossanuga, päris kenad ja stiilsed vanemad meil. Ketsid on vb 50a pärast eilne päev… who knows. Ma olin tegelikult juba kahes pruudisalongis käinud enne õige kleidi leidmist, aga ühes salongis lihtsalt polnud seda X-faktoriga kleiti ja teises suruti liigselt müüki peale mulle. Kolmanda salongi külastus oli täpselt see õige. Kleidi ostsin OHMYBRIDE’ist. Mul oli kaks kleiti, mille seast ma selle õige valisin. Sisimas teadsin, milline see õige on, aga ema surus ühte valget kleiti, mis oli megakena, aga ta oli lihtsalt tavaline valge. Ja hiljem kuulsin, et seda kleiti telliti see suvi 10tk. Muideks, mu enda kleit ei olnud üldse minu valikute seas, sest seal olid tikandid valet värvi ja ma viskasin kohe selle mõtte peast, kuigi tegumood meeldis, kui mulle seda näidati. Ja.. kui mulle öeldi, et tikandid saab kõik ümber teha… Ma tahtsin natukene mõtlemisaega, aga broneerisin oma kleidi ikkagi ära. KLEIDINÕUSTAJA (ma ei tea, kuidas õigesti nimetada), ÜTLES ISE, et võta aega ja mõtle, ei surunud kuidagi mulle kleidi ostmist peale. Juba see žest võitis mu südame. Ja ta helistas mulle paar päeva hiljem ja ütles, et see valge kleit on ostetud. Ma sain aru, et minu kleit. Mu süda jättis lööke vahele ja siis sain kohe aru, et mida ma teen… DAAHHH, LIINA OSTA SEE KLEIT ÄRA. Ütlesin kohe, et uhh, vedas, et see valge osteti ära, mitte see, mis oli mul broneeringus. Tikandid tegi ümber Gurjanova Disain. Ta teeb igasugu käsitööehteid pulmadeks + siis pärlitööd jne. Mina ei pidanud ise kleiti kuhugi viima ega ära tooma, selle eest hoolitses OHMYBRIDE tiim. 5) Sõrmused. Sõrmuste kohta tegin juba natukene aega tagasi eraldi postituse. TSEKI SIIT 6) Catering. Võtsime söögipoolise Laitse Lossist. Jäime väga rahule. Teise päeva õhtusöök oli ka esmaklassiline. Meil sain õhtusöögi ajal küll kartulid korra otsa, kuna me ei oodanud sellist tormijooksu toidule, aga õnneks lahendati kõik kiirelt Laitse meeskonna poolt. Tõesti, suur kniks Laitse Lossi meeskonnale! Ma küsisin mitu korda neilt igasuguste erinevate küsimuste osas abi, keegi ei pööritanud silmi, sain kohe abi ja kõik olid nii abivalmid. 7) Fotograaf. Rene Riisalu. Meie esimene valik oli muidu Fotoraat, kuna nad on meie perega harjunud ja Andrus on nendega harjunud. Teate ju ise, et meestele ei meeldi pildistamine ja kaamerad, siis oleks kena, kui on juba tuttavad näod ees. Aga nad ei saanud ja õnneks jälle TÄNU PULMAKORRALDAJALE leidsime õige inimese. Ma pole ise kindlasti Rene otsa komistanud. Mulle meeldis tema puhas stiil. Ma teadsin kohe, et tahan AJATUID pulmapilte. Liigselt töötlemata pilte. Puhtaid värve. Me saime need. Muidugi suur osa pilte on veel tulemata, saime ainult mõned ilupildid, aga eks ma ootan ja küll ma siis lisan neid vaikselt juurde Instasse ja Näoraamatusse. Andrus kiitis ka õhtu lõpus, et Rene oli ikka väga tsill ja nii mugav oli temaga pildistada. 8) Videograaf Sofja Kostenkova. Temaga oli lihtne. Ma teadsin teda juba siis, kui ma Narvas veel elasin. Ma olin mingi 14, kui Sofja video asjadega möllama hakkas. Ma juba siis teadsin, et temast saab tegija. Mu sisetunne ei vedanud alt. Võtsin küll mõned muud pakkumised ka, aga jäin Sofjale kindlaks. Lisaks meeldis mulle see asjaolu, et eestlased pigem ei tea teda niimoodi ja mul on see eelis, et tema videode uputust pole kuskil veel. Tal on ka pulmainsta, mine tšeki, kui huvi pakub =) 9) Meik ja soeng. Minu meigi ja soengu tegi Maret Ubaleht. Ta ei vaja tutvustamist. Tema käekiri on nii minu tegu ja minu nägu. Jäin väga rahule. 10) Maguslaud. Tellisime selle Zefiir Peokorralduselt. See nägi nii-nii ilus välja. Maitsev ka muidugi! Pulgakoogid, makroonid, karamelliekleerid, palvovad ja šampanjaga tehtud magustoit-tarretis. Algul, kui mulle testkarbike toodi, olin jube skeptiline. Aga põhjuseta. See oli retsilt hea. 11) Florist Marju Avamere ja tema tiim. Aedu kuldaväärt leid (jälle tuletan teile meelde, et võtke omale pulmakorraldaja, soovituslikult Aet :D) Uhh! Need lilled… kogu töö oli imetlusväärne. Pruudikimp kui badass.. Pruutneitsite omad.. Uhh! Mega! Viisin mingi osa koju ka peale pulmanädalavahetust. Marju hiljem kirjutas mulle, et ta on nüüd roosaga palju parem sõber tänu meie pulmapäevale 🙂
Siinkohal teen juttu meie pulmavärvidest. Teadsin kohe, et üheks värviks saab roosa… ja must.. Aet soovitaks ka bordood, aga ma algul ei tahtnud ja hiljem Pinterestis kolades, otsustasin ikkagi ümber. Aedul oli õigus. Bordoo andis nii palju särtsu juurde. 12) Magic Mirror sai Fotostopist tellitud. Minu meelest on fotoboks MUST HAVE pulmapeol. Lisaks saab pildid paluda lisada kohe pulmaalbumisse ka =) 13) Kutsed, laegas ja album. Kutsed olid küll ilusad, aga pea 750 eurot nad minu jaoks väärt ei olnud. Kuna meil oli pulmalehekülg ka olemas, siis tagasi vaadates, mõtlen, et oleks vist pidanud ainult pulmalehe kasuks ikkagi otsustama. No mis seal ikka, suva. Pulmalaegas ja album. Need tegi Ameli Home and Craft. NEED OLID IMELISED. TÄPSELT SELLISED NAGU MINA TAHTSIN. Oleks pidanud temalt kutsed ka võtma, usun, et ta oleks midagi sarnast teinud, ainult, et hind oleks 3 korda odavam olnud. Tahaksin öelda, et järgmine kord olen targem, aga järgmist korda ei tule ju :D:D ÕNNEKS. Väga, väga soovitan tema tehtud käsitööd. Nii ilus album ja laegas! 14) BAAR. HULKURBAAR. ISSUKESEKENE, kui tuusad kutid kogu seda asja vedasid seal. Nad olid kauem, kui palusime, tegid ükskõik, mis kokteile parasjagu taheti. Põhikokteilid olid ka megad. Mustikamohhito, mingi passionikokteil(megahea), ja siis veel mingi. Tom collins? Igatahes, iga jook oli omal kohal. Need kaks kutti Hulkurbaarist olid juba omaette vaatamisväärsus. Nii hea vibe, nii head kokteilid. Vägev. Me olime väga rahul Andrusega. Kui peaks mingi suurem üritus tulema, siis need poisid on väärt kutsumist. 15) Kingitused pruutneitsitele ja peiupoistele. Peiupoiste hommikumantlid tellisime PRII-st. Mõtlesime kohe, et mingit tilu-lilu ei viitsi kokku osta ja ostame midagi, mis võiks päriselt kasutusse minna. Tegu on eestimaise firmaga. Hommikumantel pole selline paks, vaid mõnus õhuline ja meeldiv nahale. Siinokohal hea idee teile. Novembris on isadepäev, meestepäev.. Jõulud tulevad… Nii äge kingiidee minu meelest =) Tüdrukutele lasin teha Graf Disainil nimelised riidepuud. Nimelised hommikumantlid (mul ei tule hetkel meelde see koht, kust Aet need tellis) (aga eks see oli rohkem selline teema, et ma saaksin oma ägedad pildid oma naistega tehtud :P), minu lemmik näosprei Jane Iredale oma. Panin lingi, et juba EOS ära hoida kirjade kirjutamist 😀 Kehapoes praegu soodukaga see, minge hulluks. See on tõesti nii hea meigikinnituseks ja näovärskenduseks, kui on palav. Lõhnab imeliselt. Ja siis põhiasi, mis neile kingitud sai: Lavendly siidtoodete komplekt. See on hea näide sellest, et mulle saadetakse midagi ja ma hiljem ostan neilt ise. Lavendly tüdrukud tegid mulle kingituse ja ma olin nii vaimustunud siidipatsikummidest ja sellest silmakattest, et see idee, mida pruutneitsitele kinkida sündis päris ruttu. Jätkuvalt tahtsime midagi kinkida, mis PÄRISELT kasutusse jõuab, on kvaliteetne ja ilus, nahale mõnus ning mille üle ise õnnelikud oleksime. Ahjaa, ämmale ja minu emale tegime meigi ja soengu välja. Lisaks pidasime ka kahte sünnipäevalast meeles. Nii tore kokkusattumus. Kaido sai 29 ja onu Leo sai 71. Kokku 100. Hea ajastus ikka.
Nüüd sain vist need punktid nimetatud ja nendele ei pööra rohkem tähelepanu.
Sain oma meigi ja soengu tehtud eks. Siis läksin hommikust sööma. Peale seda aitas mind Liiška riidesse, et Andruse ja Renega pildistama minna. Sofja ka muidugi. Otsustasime, laste heaolu silmas pidades, et teeme enne tseremooniat pildid ära ja näeme üksteist pulmariietuses. Kahekesi saime tehtud, siis tegime ka juntsudega pildid ära.
Siis pruutneitsitega, peiupoistega. Kõik koos, eraldi jne. Vahepeal pidin kleidi korra seljast ka ära võtma, et me oma hommikumantlipildid plikadega tehtud saaks. Jube tüütu oli, aga no pole viga. Kohe ei saanud, kuna kõik ei teinud meiki ja soengut Kaisa või Mareti juures. Aeg lendas tegelikult turbokiirusel. Mul oli tore, ma olin õnnelik. Siiamaani tuleb heldimustunne peale, kui sellele päevale mõtlen. Tseremoonia lahendasime nii, et poisid läksid ees ja siis tulime meie tüdrukutega järele. Mina ja mu lapsukesed kõige viimastena. Hea feil oli ka, me pidime valge vaiba pealt tulema, aga no ei tulnud, läks sassi. Teadsin, et asi kisub emotsionaalseks, aga rahustasin ennast sellega, et mu kõnes oli paar vaimukat nalja ja lootsin, et see võtab pinge maha. Jalutasin siis sirge seljaga kohale, viskasin poisid vanaemade kätte ja nägin, et nad nutavad. Mõtlesin, et eeee… okei…. mis siin toimub? Seisin Andruse ette ja Truss oli full pisarates. Vaatasin ringi ja kogu ülejäänud seltskond oli pisarates. Eee.. mm.. Klimp on kurgus. õõh, pisarad on silmas. Jessus. See emotsioon ja õhkkond oli ikka nii võimas seal. sellist asja ei koge vist kunagi enam.
Tahtsin esimesena alustada, sest teadsin, et mu mõni labane, aga asjakohane nali võtab NATUKENEGI seda pinget maha. Arvestades, et ma kirjutasin selle kõne päev enne kell 23:30, siis jah, vedas, et mul mingi vaim peale tuli. Kõne oli lahe. Võib-olla jagan mõne insta pildi all, kui see sinna ära mahub. Andruse kõne oli siiras ja armas. Hästi eriilmelised kõned olid. Saime mõlemad kiita. Kõned saime tehtud, sellega sai ühe pinge maha. AGA PÕHIJURA NIMEGA BACHATA 😀 OLI VEEL EES, aga sellest hiljem..
Peale tseremooniat läksime lossihoovi, kus Mari juba ootas ja laulis.. Kõik said meid õnnitleda, kallistada, paar sõna poetada, klaase kokku lüüa. Peale seda läksime pildistama. Kõiksugu grupipildid lossihoovis. Tüütu tegevus, aga kindel vajaduspõhine tüütu tegevus. Sisehoovis oli Tõnis rahvaga suhtlemas. Ma ei tea, mis seal täpselt tehti… Ma olin grupipiltidega ametis.
Mingi hetk sai igatahes süüa. Tehti selline tutvustav ring. Tõnis palus erinevatel gruppidel püsti tõusta. Noh näiteks, tõuske püsti kõik, kes on kuulnud Liinat ütlemas lauset: ”Andrus, palun joo vett”. No enamus tõusis püsti, hahaha. 😀 Igasugu küsimusi oli. 98% inimestest arvas, et peaksime kohe alustama kolmanda lapse tegemist. Ma küll mõlgutan seda mõtet, et teeks selle kolmanda ka kohe ära, siis on kolm last käes ja ei peaks kunagi enam lapsi tegema. 😀 Siis jälle mõtlen, et oi joppen küll, kahega on niiiiiii palju tegemist, et mis siis veel kolm last ja lisaks veel UUESTI SÜNNITAMINE ja UUESTI BEEBIMAJANDUS. Ma ei igatse beebiiga väga. Mu meelest on praegu megatsill, Rommi saab ka juba asjadest aru, poisid mängivad koos, meil on koos lõbus ja tore. Vanem poeg saab aru, et tegu on inimesega, lihtsalt temast väiksemaga. Mitte mingi veidra pisikese tegelasega, kes kogu emme tähelepanu ära võtab. Igatahes jah, neid mõtteid mõeldes saan kohe aru, et pole vaja, küll jõuab. Nii et.. kes kevadel 2022 peaks tahtma meie Jeremy Scott Wings vankrit ära osta, shoot.
Tõnis jagas ka PULMAAMETID välja. Need mõtlesin ma ise. Mitte liiga palju, vaid nii, et oleks lõbus. TANTSUTIIGRID – on esimesena lava ees ja ärgitab teisi selleks, kui on vaja – ETHEL-LIIS & KIRSTI ENDLINAINE – Teeb erinevate pulmakülalistega selfie’sid @kolopulm INSTAGRAMIS. Täägib ära @liinakolomainen @kolomainen instagram’i kontod ka. ALICE. LAULULINNUD – On See isik kes alati võtab lauluhääle ülesse. Laulab ise alati kaasa, et poole laulupeal laul ära ei vajuks. TIMO & ELIS EMMA TURGUTAJA – Inimene, kes hoiab silma peal, et rahvas oleks osavõtlik ja ei jääks tukkuma kuskil laua taga. ERGI VEEPATRULL – Kui see inimene märkab, et kellelgi on promill liiga suureks paisunud, tuleb tema sõna kuulata kuulata ja vett juua. Vastava koguse ütleb VEEMEES. KRISTJAN. Mingi hetk ma vilksamisi nägin, kuidas Käss lihtsalt veab ja veab seda vett. Küsisin, et mis teed, ametikohustusi täidad või? Vana vastas, et poleks uskunud, kui popp on vee joomine. 😀 INSTAMEES – loob Sisu meie pulma Instagrami – ERINEVAD KÜSITLUSED, arvamuse uuringud, videod, pildid, boomerangid. You name it, kõik on lubatud. Tee, mis tahad, lihtsalt tee midagi ja kaasa pulmakülalisi. OFC LAURI ÄMMAHELLITAJA – mine jaga ämmadele hellust, kiida neid, sosista mõni ilus sõnapaar nende kõrvadesse. Võid lausa luuletada midagi. Võid pai teha, võid kallistada. Ämmad peavad olema hoitud ja hellitatud. KUSTI Selle ülesande peale olid ämmad muidugi õige rõõmsad. Kusti pidas oma ametikohustustest väga hästi kinni ka. Ema mainis hiljem ka, et oli see vast lahe pulmaamet mul välja mõeldud.
Ahjaa, peale õnnitlemist tuli poistele lapsehoidja järele. Sellest hetkest said vanaemad puhata ja meie ka. Hästi tore oli see, et Marit saatis mulle pilte Näoraamatusse ja andis märku, millega poisid parasjagu tegelevad või ei tegele. Truss oli väga mures ja peale neid pilte, rahunes ka tema. Väga hea otsus oli lapsehoidja omale võtta.
17:30 alustas Hulkurbaar, inimesed said fotoboksis pilte teha, pulmaalbumit täita. Möll käis täies hoos. Kuniks oli aeg meie tantsuks. Arvestades seda, et me olime päris palju harjutanud, siis tantsuhetkeks tõmbas ikka täiesti pirni ära. Käisin vahepeal riideid vahetamas ja tulin siis alla. Panime ennast valmis. Käed värisesid nagu haavalehed, reaalselt. Piilusime sisse, INIMESED olid kõik megalähedale tulnud. Ei lisanud üldse pinget. Mkm.. Alustasime ja suht alguses, ma ei andnud oma kätt nii nagu vaja, aga oleks kenasti saanud edasi tantsida. Truss jäi tuimalt seisma. Ma olin püsivihane, sest see polnud mingi fataalne viga ja keegi poleks üldsegi aru saanud. Egas midagi. Mis sitasti, see uuesti. Teinekord tuli juba okeilt välja, seega lõpp hea kõik hea. Sõbrad olid nii armsad ja elasid täiega kaasa meile. Megameganunnud. Tantsisime ära ja selleks ajaks oli Koit meid juba ootamas. Koit tuli pulma. Ta rokkis koos meiega, me rokkisime koos temaga. Ta tuli rahva sisse jalutama, meiega koos laulma. VÄGEV. Kõik, kes arvasid Koidust, et Koit on lahe, aga mitte nii lahe, siis see arvamus muutus. Kogu täiega. See on umbes sama, kui Sa oled selgeltnägemise osas skeptiline ja siis juhtub Sinuga midagi müstilist ning sa muudad hiljem oma arvamust. Me hüppasime ja kargasime ja laulsime oma hinged (heas mõttes) seest välja.
Vahepeal oli meil ka üks ämmade mäng. Tavapärane lahendus on see, et pruutpaar istub seljad vastamisi, aga meie pulmas istusid ämmad. Nad jäid viiki, on vist aus öelda. Seal oli küsimusi seinast-seina.. Kes teeb paremini süüa (ok, see oli liiga lihtne)… Kes on stiilsem.. .:D igatahes, sitaks lahe, et selline tavapärane mäng teise võtmesse panna. Kusti käis vahepeal ämmasid hellitamas ka. See oli ikka nii kino, ma ei saa 😀
Näidati ära ka Andruse poissmeesteka video ja lindistatud laul. Uskumatu, aga Andrus oskab päriselt ka lauda. See video oli Lauri poolt nii hästi kokku monteeritud ka ja sobis väga hästi näitamiseks. LINK ON SIIN, KES TAHAB KUULDA, kuidas Andrus laulab ja mis tema poistekal tehti =)
Lisaks valmistas Tõnis ühe väga ägeda viktoriini ette. Kus olid teaduslikud faktid meie ajajoonega seotud. Andruse töökaaslased võitsid selle.. How? Ma ei tea. 😀 Mõni võttis sõna KIBEMENÜÜ osas ka. See oli siis selline paberilehekene, kus oli kirjas, mida tuleb teha, et noorpaar suudlema panna. Ülihea idee, ma ei oleks viitsinud seal kogu aeg nokelda. Me oleme liiga kaua koos selle jaoks. 😀
Saime Koidu teist set’i nautida, kuniks meid kuldsetunnipildistamisele paluti. Saime selle ka kenasti purki. Selleks ajaks olid juba pinged ka maas. Tants tantsitud, kõned peetud, pidu oli lahe, kõik sujus nagu ma olin unistanud.
22:30 paiku toodi maguslaud välja. Ma sellest juba rääkisin ka. Kõik oli imeline ja maitsev ja kaunis ja maagiline. Lisaks ka öine snäkilaud. Muideks. Toidu lahendasime nii, et kuna Laitse Lossis on ilus koridor kohe laudade juures, siis sinna pandi kogu söök. Eest ära ja kõik said rahulikult toimetada, kedagi polnud ees ega taga. Siinkohal mainin uuesti, kui mõnusasti see ruumilahendus oli jaotatud. Söögid ühes kohas, söömine teises kohas, pildistamine ja tseremoonia õues, õnnitlemine sisehoovis, pidu ja bänd sisehoovis. Igale asjale oli oma koht. Aet ei jätnud mitte midagi ripakile.
23:45 tuli Shanon peale. Nad pidid ca 15 minutit varem alustama ja seetõttu vist tegidki kõik laulud jutti, sest muidu ei oleks nad jõudnud oma asjadega toimetatud. Meile tundus algul, et kuidagi nii kiirelt olid nad kadunud, aga tegelikult tegid nad kenasti oma asjad ära. Lood olid nagu ikka superhead. Ma hüppasin nii hullult, et mul tõmbas korra pea ringlema. Pidin korra aja maha võtma. Shanon esines ära, tuli DJ Erki platsi. Jummel, kus me tantsisime. Nii äge oli! Ma sain lõpuks magama mingi kell… 5? Kindel pole. Nii hea tunde jättis kogu möll mulle. Uskumatu, kui lahe oli. Kui ma vaid saaksin aega korra tagasi kerida ja seal hetkel natukene olla…
TEINE PÄEV.
Hommikul ärkasin üles, lebotasin niisama, sest und enam ei tulnud ja kobisin alla, sest mis ma ikka tühja pikutan. Õnneks oli hommikusöögilauas juba terve ports inimesi. Graniitvillas ööbinud inimesed hakkasid vaikselt ära sättima (see oli broneeritud üheks ööks, kuna oli mõeldud vanemale generatsioonile. Teise päeva möll oli mõeldud sõpradele ja noortele, emad-isad läksid lapsi koju hoidma :D)
Juba hommikulauas oli nii palju nalja ja nii-nii lõbus oli, et ma sisimas juba tunnetasin, et see päev tuleb mega. Sättisin sisehoovis õllevaate ja asju, panin proseccoputkat korda jne. Aitasin Laitse tüdrukutel koristada ja asju ära panna. Võtsime välja Ergi kingitud Jäägeri masina. Valad jäägrit pitsidesse ja see tuleb kohe jääkülmana sinna. Ma kamandasin absoluutselt kõik inimesed, kes sisehoovi astusid, ühte pitsi võtma. Mõni öökis ka selle peale, aga ära võtsid nad kõik. 😀 See oli päris naljakas ikka.
Teise päeva joogid võtsime me Livikost. Lisaks kõik punased ja valged veinid, viinad.. tervitusšampanja? jne. Seda kiideti taevani. Kirjutasin eraldi Livikole, et vau, mis imejook see oli ja sain vastuseks, et Eesti esisommeljee Urvo Ugandi valis meie pulma joogid ja hoolitses, et joogid maitseksid. No ei imesta siis, et maitses. 😀 Teiseks päevaks planeerisime GIN’i, jääger oli olemas ja viin.. Lahja sai päris kiiresti otsa, kuna eelneval päeval tegelikult joodi juba uue päeva lahjat. Andrus ütles ka, et tema meelest on vähe, teades meie seltskonda, aga no suva. Kokteilide jaoks oli kõik vajalik olemas. Truss vist käis hiljem veel külapoest õlut ostmas. Ostsin poe lao tühjaks ja müüjaonu oli seal šokis olnud.. Mitu korda küsis üle, kas ikka KÕIK ÕLLED, mis LAOS ON?… 😀 jep jep, kõik-kõik…
Meil oli ka teiseks päevaks programm tehtud. Kell 14:00 hakkas bachata trenn Gretaga. Tahtsime, et meie sõbrad saaksid aru, et bachata tantsimine pole tegelikult nii lihtne, kui tundub vaadates. Ma hõikasin juurde muidugi seda ka, et KÕIK on kohustatud osa võtma, sest halloo, meie tellime neile meelelahutust ja siis ei võeta osa.. Uskumatu, kui lahe see oli. Kordades ägedam, kui ma ette kujutasin. Kõik olid nii hooked ja õpihimulised bachatat tantsima. Sitaks äge oli, ausalt. Soovitan megalt sellist meelelahutust kuhugi üritusele. Rahval on lõbus ja selline kasulikkusefaktor on ka sees.
Kell 17:00 alustas Kevinski oma etendusega. Väga äge oli. Ta arvas ära, mida ma joonistasin, how? Ma ei tea. Äkki olin hüpnoosis. Ma algul mõtlesin, et joonistan lastekaka, aga siis mõtlesin ümber ja joonistasin NINA, et ERITI RANDOM OLLA. Nagu, kes joonistaks nina… nobody.. Kõikidest maailma asjadest.. Mina joonistasin ja kurat, ta arvas ära sellegipoolest. Rets vana. Me just käisime eile õhtul Kevinski etendust ”Abracadabrat” ka vaatamas. See oli nii hästi ülesehitatud. Puudutas palju ajalugu ja sidus seda mustkunstiga. Meile ta meeldib. Meeldis nii pulmas kui ka eile etendusel.
Kevinski esines ära, oli kohe kõrval toas ära kaetud SUUR ja PIKK laud. Saime oma kõhud täis süüa. Toit viis keele alla ja magustoiduks fondant oli nagu kirss tordil. Läksin siis mingi hetk üles oma tuppa, et veidi sõba silmale saada, aga tutkit, ei tule ega tule. Teised olid samal ajal seal etenduse toas, kus oli klaver. Meie üliandeks sõber Märten mängis klaverit ja terve suur brigaad pulmakülalisi laulsid seal temaga. Märten oleks nagu lisakontserdi seal ruumis andnud. Mega.
Igatahes, vedelesin seal toas ja und ei tulnud. Liisu tuli mulle tuppa ja pakkusin talle, et läheks sauna. Saun on soe ja valmis. Ta ei viitsinud. Ma omakorda kartsin, et saun teeb mind uniseks ja mul jääb õhtu lühikeseks. Siis tuli ka Kadri ja Kirsti tuppa ja küsisin uuesti, nad olid nõus. Tavai. Lähme sauna. Läksime siis alla. Triin magas, aga Martin soovitas ta üles ajada. Ma muidugi läksin ka. Kopsisin ust täie jõuga ja täiesti UNESEGANE Triin vaatas vastu. Küsisin, et sauna tuled või? Vana nagu õige sõbranna kunagi: ”MUIDUGI TULED, kohe panen riide!” See on osavõtlikkuse tipptase. Vana nägi just hobustest ja roosamannast und ning siis aeti karmauhh üles, aga ei… kohe tulen. 😀 Saun vastupidiselt sellele, et uniseks ajada, ÄRATAS just üles. Täpselt selline idekas ajaviide, mis enne õhtumöllu ajatäiteks sobis. Nii lõbus oli. Musid-kallid Andrusele, kes ütles, et ta ei korralda pulmi, kui me kaks ööd seda ei pea. Me saime ka oma sõpradega tiksuda, naerda, jutustada, lõbutseda. Esimesel päeval pole selleks nii palju aega. Tulime saunast välja ja hakkasime sättima. Tegin näo pähe, panin riidesse. Väljas juba möll käis. Vedasin GIN’id välja. Panime peo uuesti püsti. 23 ajal oli Erki ka kohal. Me rokkisime mingi kella 3:30ni teisel päeval, kui ma ei eksi. Erki tegi tunduvalt pikema set’i, kui ta oleks pidanud. Nii äge DJ oli ikka. Nii hea vibe’iga DJ. Meil oli väga lõbus ja olen Universumine tänulik, et kõik läks isegi paremini, kui olin soovinud. Teine päev oli ka kuidagi nii hästi organiseeritud, ei olnud sellist tühja tiksumist. Kogu aeg sai teha ja toimetada. See oli mu üks suur hirm ka, et ei taha sellist lolli õllejoomist korraldada, vaid ikka ägedat simmanit ka teine päev. See õnnestus!
Andrus aidatati juba varem magama. Vana oli ikka päris väsinud. Kusjuures, ta pidas ennast ikka väga hästi üleval. Uskumatu. Ma pabistasin, et äkki jääb magama liiga vara, aga ei! Mõlemad päevad, Truss tegi oma senise elu parima etteaste ärkvel olemise osas. 😀 Hommikul lebotades tuli Märten külla ja kallistas ja ajasime juttu ja oli väga tore. Jäime lobisema ja ta ei jõudnudki öelda, mis öösel juhtus.. Uudishimu ei andnud rahu. Panin riide ja kobisin alla hommikusööki võtma.
Mäletate see majavaim, kellest Raili mulle rääkis. Noh, meie üks osa seltskonnast päriselt koges seda. Ma ei tee nalja, see pole väljamõeldis. Kell oli mingi 1:30 umbes, kui 3 kutti ja üks neiu läksid üles, sinna kõige kõrgemale torni suitsu tegema. Majavaimule ei meeldi suitsetavad naised ja tal on kombeks neid kinni panna. Kedagi polnud, kõik olid all lõbutsemas. Tegid oma tobi ära ja hakkasin tornist välja tulema, aga ei saa, uks oli lukus. Nagu päriselt. KEEGI POLE NALJA TEINUD. Ja uks veel niimoodi, et võti eees, aga võti on keeramata, aga uks lukus. Helistasid sõbrale, et õu, tule tee palun uks lahti nüüd, me luku taga siin seltskonnaga. Sõber Ott läks torni ja päästis seltskonna välja. Vedas kurat, et see intsident juhtus viimasel ööl, mitte pulmapäeval. Muidu oleks ehk liiga kõhe olla olnud seal. See torn pidi majavaimu lemmikkoht olema. Tuba üleval oli Liisu ja Mario tuba ja meie tuba otse nende all, mis on ka majavaimu lemmik. Ma vedelesin mingi hetk üksinda toas ja kuulsin jube veidraid hääli.. nagu oleks inimene kõndinud ja mingit kappi krabistanud, aga ma ei näinud, inimesi liikumas (Mul olid mõlemad toauksed lahti ja nägin koridori). Tol hetkel mõtlesin, et nojah, veidrad hääled, las nad siis olla. Peale hommikust juttu tõmbas küll kananaha kohe ihule. Peale pidu kuulsin Raililt veel jutte, kuidas ta teeb oma lemmikteenindajatel uksi lahti, kui neil voodipesud käes ja ise kõndides tunneb külma tuult enda selja taga. Sitaks lahe mu meelest. See majavaim on heatahtlik ja pole kunagi midagi paha korda saatnud, lihtsalt suitsetavaid naisi kinni keeranud kuhugi, muud midagi. Ja see, et meie seltskond sellist asja kogeda sai, see teeb selle kogemuse veel müstilisemaks ja ma jään muidu meenutama neid veidraid hääli..
Koju jõudes olime õnnelikud. Selline ülevoolav tunne jooksis mööda keha ringi. Ma olin nii rõõmus, et kõik läks nii nagu ma unistasin ja lootsin ja ette kujutasin. Vägev pulm oli. Jääme nüüd ootama meie sõprade omi, tuleb teha vähemalt sama lahe, kui meie pidu oli 🙂 Suured tänud asjaosalistele: külalistele, tiimile.. kõigile, kes kuidagi meie pulmadega seotud olid. Aitäh!
Nüüd on nagu kõik tehtud. Pulmareisile tahame veel minna, aga noh, see koroonaolukord maailmas.. Me tahame ju Fijile minna ja see on kaunis kaugel. Mul on kaks last, keda jäävad vanaemad hoidma.. aga kui me kuhugi kinni jääme? Vanaemadel pole puhkust lõpmatuseni võtta. Jätsime selle praegu 2022 esimesse poolde. Loodame, et läheb õnneks.
Aaa, mis kingiks saime? Ümbrikuid. Lillede asemel lotopiletid (va isikukoodiga tuvastatavad), kesvamärjukest.
Mul jäi kindlasti midagi rääkimata, aga mul on juhe lihtsalt nii koos, et ma ei suuda rohkem pulmadest kirjutada. Pool päeva sellele kulutanud. 😀 Kõik kodused tegemised tegemata… Homme teen! 🙂
Üks asi veel.. Palun ärge küsige, palju keegi või midagi maksis, enamus infot on tegelikult konfidentsiaalne ja ma ei tohi seda jagada. Ma võin lihtsalt öelda, et pulm läks kaks korda kallimaks, kui me lootsime. Aga me ei nurise, me tahtsime unistuste pulmi ja me saime need.
materjali ehk metalli valimine (silmas pidada materjali värvust ja vastupidavust ning enda elustiili)
mis on see hinnaklass, millest üle minna ei soovi
kas teha custom made abielusõrmused või valida midagi näidiste seast
kas teha ühesugused või erinevad sõrmused
kas lisatakse sõrmustele kivisid või mitte
Kõige levinumalt eelistatakse abielusõrmuse puhul järgnevaid materjale:
kollane kuld – kollasest kullast abielusõrmus on ehe klassika. Üldiselt soovitatakse valida vähemalt 14-karaadine sõrmus, kuna nii saab võimalikult vastupidava kuldsõrmuse ilma säralt kompenseerimata;
punane kuld (ehk roosa kuld) – see variant on abielusõrmuste puhul eriti levinud oma romantilise välimuse tõttu. Punase kulla puhul on kasutatud lisaks kullale vaske, mis annabki pisut punaka läike. Lihtsa disainiga punasest kullast abielusõrmus on seejuures ka väga vastupidav tänu vasele;
hõbe – hõbe on väga populaarne oma sõbraliku hinna ja tagasihoidliku välimuse poolest. Kuna hõbe on aga väga pehme materjal, siis tuleb arvestada, et hõbesõrmus vajab regulaarset puhastamist ja hooldust, et säilitada oma värv;
plaatina – plaatina on üks kõige kallemaid ja eksklusiivsemaid valikuid, kuna tegemist on ääretult vastupidava metalliga. Kui plaatina on pisut hinnaklassist väljas, võib sobida valgest kullast abielusõrmus, mis näeb välja väga sarnane, ent on märksa soodsam. (allikas: Iluguru)
Meie otsustasime plaatina kasuks. Miks?
Me teadsime kohe algul, et sõrmused ei tule kullatooni, sest kihlasõrmus oli juba ette antud ja juhendusime sellest. Me lasime oma sõrmused teha ABIELUSÕRMUSED.COM kullasepal. Mulle lihtsalt jooksis Instagramis reklaam ette ja kirjutasin neile. Nad vastasid ruttu ja saime kohe jaole.
Kohapealne valik oli ebareaalselt suur, aga sellegipoolest tundsime, et tahame midagi erilist ja teistsugust, mida kellelgi teisel pole. Olime oma peas välja mõelnud, et tahame abielusõrmustele ka smaragde sisse, et kihlasõrmusega sobituks. Pluss roheline on minu lemmikvärv ja smargad Andruse lemmik vääriskivi. Smaragdist rääkidest, siis minu jaoks oli üllatus, et smaragdi hind on peaaegu samaväärne teemandi hinnale, sest smaragd on väga habras kivi ja läheb väga kergelt katki.
jep, ma ei saanudki kihlasõrmust sõrmest ära ja nüüd on abielusõrmus mul paremas käes. Andrus tõstis ka paremasse ümber, kuna paremal käel meeldib sõrmus talle rohkem.
Teadsime, et pigem tahame minna seda rada, et laseme ikka ühesugused sõrmused teha ja valime metalli, mis on vastupidav ja väärtuslik. Lugesin siin ühte artiklit, mis pani mõtlema sellele, et inimesed ei taha abielusõrmustele palju kulutada, kuigi need on ühed vähesed asjad, mis pulmadest füüsiliselt alles jäävad peale piltide, pulmaalbumi ja muu pudi-padi. Abielusõrmus ostetakse terveks eluks. Investeeri siis sellesse. Ja kui lahutama peaksite, siis on kena seda maha müüa. Saad normaalse nutsu kohe kukrusse. Okei, see oli nali. 😀
Nii.. aga, kui nüüd võtta võrdluseks valge kuld ja plaatina, siis on peamine erinevus see, et plaatina on metall, samas kui valge kuld on sulam. Valge kuld valmistatakse segades umbes 75% kollast kulda elementidega nagu hõbe ja pallaadium, et täita ülejäänud 25%.
Üks erinevus on ka muidugi nende väärismetallide värvus. Valge kuld on valge. Plaatina aga hallikasvalge värvusega. Lisan siia pildid ka. Mu kihlasõrmus on valgest kullast, abielusõrmus aga plaatinast. Päris elus on värvi erinevus vägagi märgatav.
Plaatina pildil. Materjalina selline robustne ja maalähedane minu arvates.Valge kuld palju säravam ja pole nii tuhm. Mulle meeldivad mõlemad. Okei, see robustne ehk oma stiililt võib-olla sutsu rohkem. Pean just seda sära silmas, mitte disaini vms. Ma olen küll harakas, aga mulle meeldib sõrmes selline rebel asi rohkem.
Valge kuld ei ole nii keemiliselt inertne(omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid) kui plaatina, mistõttu on see korrosiooni vältimiseks plaaditud roodiumiga. Sära säilitamiseks on vaja kullast ehetele korrapärast hooldust. Plaatina on kõige vähem reaktiivne metall. Ei vaja hooldust, sest plaatina vastupidavus on üsna kõrge. Plaatina on ka tunduvalt tihendam ja raskem kui valge kuld. Ja otseloomulikult on plaatina kallim kui valge kuld, sest seda leidub looduses vähem. Plaatina hind on umbes 40-50% kallim valge kulla hinnast.
Kuna mul endal pole veel pulmapilte sõrmustest käes, siis küsin kullasepalt endalt nende tehtud pildid, mida Instagramis juba nägin. Ebareaalselt ilus töö. Need mummukesed smaragdide kõrval on kinnitused. Mulle meeldib see, et on kohe näha käsitööd. Veidi korrapäratu ja loodusliku mulje jätab. Smaragde on kummalgi sõrmusel 7. Lucky nr 7 on teadlikult valitud. Andruse sõrmusel on lihtsalt kivid suuremad, kuna tema sõrmus ise on ju ka suurem. Sõrmused on suhteliselt edevad ja mõtlesime ka sellele, et kui juhtub olukord, kui see roheline smargadide rida ei peaks riietusega sobima, siis saame smaragdirea peopesa suunas pöörata, siis jääb näha ainult ”hõbesõrmus”. Võid üles scrollida ja esimese pildi pealt vaadata.
Kuna plaatina sulamistemperatuur on 1770,0 °C, siis tuleb palju töid hoopis laseriga ära teha. Mis omakorda teeb plaatinast ehete valmistamise keerulisemaks. Andrus uuris juba kullasepalt plaatina kaelakee osas, aga sellist tööd ei tee pmst keegi. Guugeldades tuli ka mingi 3 imelikku asja ette. Raske töödelda ja kaelaketi peale kuluks minu autohind võibolla.
Rääkides veel hetkeolukorrast, siis soovitan sõrmuseid aegsasti valima hakata. Meie plaatinat oli ka üpris raske kätte saada ja sellepärast saime sõrmused ikka suht-koht viimasel minutil kätte. Ise oleme süüdi, et nii hilja ärkasime selles osas. Ma kuidagi ei mõelnud sellele, et plaatinat pole nii kerge hankida + otsa veel koroonaolukord maailmas. Nii et jah, kui soovite custom made asja, varuge aega ja arvestage, et tegemine ja materjal võib oodatust kallimaks minna. Kui aga otsustate näidissõrmuste kasuks, siis ütleb abielusõrmused.com kodukas, et 2 kuud peaks olema see miinimum aeg, millega tuleks arvestada.
Kui te peaksite juhuslikult minema samasse kohta sõrmuseid valima, kuhu meiegi, siis soovitan kullasepa käest küsimusi küsida. Hästi abivalmis mees ja jagas meile väga palju soovitusi ja mõtteid. Mida eelistada, miks ühe või teise asja kasuks mitte otsustada jne.
Mida tavaliselt graveeritakse abielusõrmustesse? Hästi levinud on graveerida oma sõrmuse sisse abikaasa nimi ja kuupäev. Meie otsustasime mõlema nimed sisse graveerida koos kuupäevaga. Andrus küsis mult mitu korda graveeringu osas, ma ei pannud ühtegi korda tähele, et ta kirjutas Andrus ja Liina. Tavapärane on ikka naise nimi ette panna. No mis seal ikka, meil on vastupidi siis. 😀 Sisse panime ikka oma registreerimise kuupäeva, mitte peo oma. 23.03.2020.
Graveerimiseks on ka muidugi põnevamaid võimalusi. Näiteks saate alustada väikese lausega ühest sõrmusest ja lõpetada see teises või kasutada üksteise hüüdnimesid või midagi muud, mis teile kahele suurt tähendust omab. Teie sõrmused, tehke mis tahate! Graveeringu tegemine on enamjaolt kõigis kohtades tasuta, eeldusel, et sõrmused on samast kohast tellitud/teha lastud.
Lõpetuseks panen kirja veel sellise teema: ”Millises sõrmes seda abielusõrmust siis kanda tuleks?”
Traditsiooniliselt kantakse abielusõrmust ühtviisi nii parema kui vasaku käe neljandas sõrmes. Lisaks on ka võimalus, et üks kaasadest otsustab kanda paremas ja teine vasakus käes.
Miks otsustavad paarid kanda sõrmust vasaku käe sõrmes? Traditsiooniliselt kannab Põhja-ja Lõuna-Ameerika, Kanada, Inglismaa ja enamus Lõuna-Euroopa riike abielusõrmuseid vasakus käes. Samuti on Vana kreeklaste uskumuse kohaselt vasak käsi abielusõrmuse kandmiseks parim, sest sealt suundub armastuse soon otse südamesse.
Miks otsustavad paarid kanda sõrmust parema käe sõrmes? Traditsiooniliselt käib abielusõrmus paremasse kätte näiteks Taanis, Norras, Poolas, Saksamaal, Venemaal ja ka Eestis on olnud see pikalt traditsiooniks. Paremat kätt peetakse ka lepingukäeks ja sõrmus selles abielulepingu kinnituseks.Paljudele meeldib ka idee, et andes tervituseks käe, näed kohe ära kas inimene on abielus.
Miks otsustavad paarid kanda sõrmust erinevas käes? Väga tihti on see otsus seotud ühe osapoole tööga/mugavusega/millega iganes, miks üks otsustab kanda ühes käes ja teine teises. Samas on ka üks romantiline põhjus: kandes sõrmust erineva käe sõrmes – saavad sõrmused kokku kui teineteise käest kinni hoida.
Ma ei saa rohkem rahul olla nende sõrmustega. Megalt vedas, et kullasepp tabas täpselt naelapea pihta meie soovid.
Ma loodan, et kellelgi on minu postitusest abi. Ma ei peatunud pikemalt tavalise kulla juures, sest see on üks enimlevinumaid materjale sõrmuste tegemisel, et seda poleks võib-olla huvitav olnud lugeda. Lähtusin just meie valikutest ja meie sõrmustest. Seetõttu võtsin luubi alla valge kulla ja plaatina.
Tsaupakaa ja järgmine postitus on juba pulmatrallist =) Loodetavasti piltidega koos =)
No lõpuks lõpuks! Pidin seda juba 2 nädalat tagasi tegema, aga te päriselt ka ei kujuta ette, mis tempo meil taga on. August on käes ja oijoppen, pulmade kuupäev aina läheneb. Nii vägev ikka!
Aga ma alustan siis otsast. Sain 12.07.2021 õhtul kaks paberit kätte.
Ausalt öeldes see tuli nii ruttu, et mul tõmbas juhtme veidi krampi. Mökutasin ca 10 minutit tühja ja ei osanud kuidagi olla. Ma väga, väga lootsin, et mulle midagi korraldatakse, aga millal ja kas… ma ei olnud kindel. Ma olin lausa nii jahmunud, et mu lugemisvõime kadus ära. Kes pole mu insta kontoga kursis, siis juhtus selline lugu, et ma kuidagi ei pannud tähele, et pidin roosad ja rohelised riided kaasa võtma. Läksin päev enne üritust Andruse ja Rommiga poodi, et mulle valge kleit osta nagu pruudile kohane eks… ja siis tuleb instasse kiri, et mis valge? Sul lehel kirjas roosa ja roheline. 😀 Ma vaatasin seda DM’i nagu oleks kummitus mulle kirjutanud ja mõtlesin, et see mingi nali või.. kuidas ma seda tähele ei pannud. 😀 Tüdrukud teadsin, et need kaks värvi on mu lemmikut ja sellistes toonides riideid on mul piisavalt kapis, et ma ei peaks minema jälle poodi uusi riideid ostma. Truss jõudis ka kobiseda, et JÄLLE ON VAJA UUT KLEITI või… et kas tema siis ostab igaks puhuks uue ülikonna.. 😀 Naersin, et need on Sinu valikud, minu valik on see, et valget kleiti on vaja. 😀 MIDA TEGELIKULT EI OLNUD VAJA
Tüdrukud muidugi ütlesid, et vahet pole, tule selle valgega, aga see ei rahuldanud mind. Hakkasin siis sellest kinni, et nad tglt lubavad teises riietuses tulla ja otseselt ei pea ka roosa-roheline olema. Mu süda ei andnud rahu. Seadsin sammud Paavli kaltsukasse. Ma ei leidnud mitte kui midagi sealt riieteosakonnast. Pettumus. Mõtlesin, et suva, astun korra lasteosakonnast ka läbi, mis asub korrus allpool. Esmalt nägin riiulil kollaseid kiivreid. Tuluke mu sees oli süttimas. Hakkasin kinni sellest lausest (lugesin nüüd kohe mitu korda need paberilehed üle), et ma ei lähe puhkama, et tuleb pmst tööd tegema minna, seda mainisid nad ise ka veel, et tööd hakkan tegema. Leidsin siis teetöölise neoonkollase vesti ja püksid ka, mida ma ei proovinud. Arvasin, et ei mahu nendesse tegelikult, kuna kõhuspekens on ikka veel alles, aga kodus proovides – üllatus, üllatus… Isegi trukk läks kinni. Prillid olid mul kunagi Aliexpressist soetatud, ilged kobakad ja idekad selle outfiti juurde. Lisaks panin Kentsu tööriistavöö tuuri koos puidust haamri ja muu kraamiga. Igaks juhuks pakkisin taskunoa, käärid ja veel mingi imeliku vidina kaasa, kuna öeldud oli, et paki kõik kaasa. Need vedelesid muidugi kogu nädalavahetuse kotis. Vähemalt ma olin kõigeks valmistunud.
Liisu hellas mulle kell 19:40 umbes, küsis, et kas ma olen valmis. Valetasin, et ei ole. Tegelikult selfitasin koridoris ja ootasin oma viimset päeva. 😀 Kõne lõpus ütlesin ka, et ma olen tegelikult valmis. Kõnes sain nii palju targemaks, buss tuleb järele mulle ja sealt saan edasised instrukstsioonid. Mõtlesin, et väga veider, mis ma hakkan üksinda mingit aaretejahti pidama või 😀
Buss tuli maja ette. Küsisin kohe bussijuhilt, et ma olen üksi siin või.. Vana muigas ja ütles, et ma ei räägi midagi Sulle. 😀 No tänks mees. Siinkohal kniksud ja kummardused selle bussijuhi ees. Nii sümpaatne kutt, ääretult viisakas ja ülitore ja abivalmis.
Astusin bussist sisse ja voilaa, plikad olid sees tegelikult. Buss oli nii armsasti kaunistatud. Õhupallid, värgid-särgid. Mind kamandati bussist välja. Hopsti kokteiliklaas pihku ja aperolikoks sisse. They know me so well! Peale Itaalia reise olen ma endiselt Aperoli suurim fänn. Palusime toredal bussijuhil ka mõned klõpsud teha. Sai hästi hakkama. Piltide Pirtsuliisu on rääkinud. Ahjaaa, enne reisi küsis Sohv, et võta oma kaamera ka palun kaasa, et ta teeb pilte. 😀 Mu essa mõte oli, oiiššand, kui Sohv pilte ei oska teha, sest mu Canon 6D-l pole automaatpildistamist. Kõik pead pmst ise seadistama. Ütlesin Trussile ka, et oiiiii Sofia, risky-risky töö valis omale.. Andrus teab täpselt, kui moody ma olen, kui pilt ei tule nii välja nagu vaja 😀 Aga Sohv sai idekalt hakkama. Megamegasupergigatore! Ja Marliisi hea silm oli ka täielik uus avastus. Teinekord panen neile kahele telefoni kohe pihku, nad ”kindlasti” ootavad seda. Sorry, not sorry. 😀
Tegime esimesed joogid ja kõksud ära klaasidega ning istusime bussi. Muljetasime niisama ja sain palju kiita oma outfiti valiku eest. Ei hakka valetama, olin ise ka rahul. Sõitsime veidi ringi ja oligi juba aeg sealmaal, et ma pidin oma esimest mängu mängima hakkama. Mängu nimeks ”Kui palju ma Andrust tunnen”. Mängureeglid olid jube ebaausad, aga ega mul seal sõnaõigust palju ei olnud. Vastan õigesti, pean ühe shot’i jooma. Vastan valesti siis kaks. Mu kõige suurem hirm oli enne kogu seda üritust, et ma joon ennast nii purju ja ei mäleta mitte midagi õhtust ega hommikust ega millestki. Mu keha on ju nii puhas, tarbin alkoholi nii-nii vähe. JA siis kohe alguses selline mäng. Johhaidii küll, ma olin kindel, et selle mänguga mu mälu kaob ka. Üritasin seal kaubelda ka kõvasti, et äkki ikka saab kuidagi teisiti seda asja lahendada, kahjuks konstaabel nimega Liisu ei andnud armu mulle.
Konstaabel Liisu
Väga nummikas pastakas ja märkmik ka mulle. Aitäh. Mõlemad asjad praegu ka kasutuses. Selle pehme pastaka otsaga saan näiteks poisse silitada! 😀
Küsimused oli ka megarasked. Tõesti. Üks küsimus oli, et mis on Sinu paha komme, mis Trussikule ei meeldi. Ma olin suht kindel, et ta on vihane, kui ma ta asju võtan ja 1-1le samasse kohta tagasi ei pane. Tegelikkuses vihastab teda see, et ma olen palju telefonis. Ja tal on õigus. Aga no mis sa teed, kui ma olen otsustanud teiega oma elu läbi sotsiaalmeedia jagada ja kõik mu monteerimised ja asjad.. nagu KÕIK on läbi mu telefoni. Sellegipoolest olen teadlikult ennast parandanud ja püüdnud leida aega pereväliselt, mis on väga raske, ERITI kui Kents on ka suvepuhkusel ja uude lasteaeda alles 16.08, peale pulmi. Ainuke vähene aeg ju tekibki mul oma asju teha siis, kui Andrus tuleb koju ja saab veidi lastekoormust mu õlult ära võtta. Nii nunnu, et Truss hindab minus kõige rohkem seda, et ma olen väga hoolitsev ja hooliv pere suhtes. Eeskätt pidas lapsi silmas. Ma tegelikult ei teadnud, et ta selle vastab, aga lootsin, et see võiks olla see vastu ja juhhei! Aga kurat, jooma pidin ikka. 😀 Ja millega ma Trussi ära võlusin? Mis te arvate? No Trussile meeldib, et ma olen selline rõõmsameelne sell. Ma kirjutasin, et ma olen selline totakas. Loeti õigeks, kuna me mõtlesime ikkagi sama asja. Lahe! Küsimus, mida teeks Andrus Sulle romantiliseks õhtusöögiks ISE.. See tuli lihtsalt: pelmeene, sest midagi muud ta teha ei oska 😀 I was right! 😀 See oli ka hea küsimus, et mis on Trussi lemmik riietumisstiil vms. Vana kirjutas smart casual. Hea tainas, ta ei tea ise ka, mis tegelikult õige on. Paljas ülakeha on tegelikult tema lemmik riietumisstiil. 😀 Pidin Andruse lolluse pärast kaks shotti jooma. Aperol pole väga lahja jook ka. Just sayin… Neid küsimusi oli kokku 27. Ehk siis ma pidin jooma VÄHEMALT 27 korda ja mul läks ikka mitu valesti ka.. St Andrusel läks kirjutamisega veidi nihu, aga mina pidin jooma.. Täielik ebaõigus!
Tüdrukutel oli kõik väga hästi organiseeritud. Mul oli kõht päris hele ja neil olid kohe ahjusoojad sushid varnast võtta. Omg, jeah! Nii-nii maitsev oli. Lisaks olid nad Tassikookidest koogikesed tellinud ja minu õnneks mu enamus sõbrannad ei armasta magusat. Sain ise korraliku hunniku keresse laetud. Kõht sai lausa nii täis, et pidin pükste truki lahti tegema salaja. 😀
NALJAKAH
Olime juba jupp aega sõitnud ja järsku Sohv hõikab: ”ooo, olemegi varsti Tartus”. Ma jäin mõtlema, et kas ma olin ainuke, kes kuulis või kõik teevad näo, et Sofia ei öelnud seda. Mõtlesin omaette, kas ma teen sellest välja või mitte, aga ega ma polnud süüdi, et ta ”kogemata” midagi tähtsat välja ütles. Naersin, et ma sisimas arvasingi, et Tartu minek, kuna mul on seal history. 😀 Vahepeal öeldi, et ma olen liiga uudishimulik ja mulle anti eri kirjaga paelad kätte, mis pidin ära jagama vastavalt sellele, kellele see sõna sobib. Nt dancing diva, single tonight, hot mama, designated drunk, wild child, miss behaving, selfie addict jt. Ma ofc selfie addict. :D:D
Jõudsime lõpuks kuhugi ja tüdrukud palusid aknast välja vaadata. Esimene silt, mida ma nägin oli: TALLINNA KÜLMHOONE. Mul oli nagu WHAT THE FUCK, kas me päriselt ka sõitsime praegu ca 2 tundi Tallinna vahet ja oleme tagasi Tallinnas? Ma olin nagu nii nõutu, et te ei kujuta ette ka. Ausalt. Mu nägu oli priceless. See oleks küll ultimate tüng olnud. Aga õnneks ei olnud see kõik. Buss jäi seisma kuskil tanklas ja tüdrukute tungival soovil läksin siis tanklasse ühe kuti käest küsima, et kus me siis oleme, kui Tartus pole (ise olin endiselt veendunud, et oleme Tartus). Küsisin siis ühelt tüübilt, et kus me parasjagu pesitseme… tüüp vaatas, et mind nagu kuutõbist ja vastas: ”eee… Pärnus oleme ju.” Ma mingi, EI OLE.
PÄRNUS. Just sayin, et ma reisi alguses ka veel ühe korra mainisin ära, et Pärnu ei lähe me 100%, sest no.. kes teeb tüdrukuteõhtu Pärnus? KÕIK TEEVAD SEAL. KÕIK. Nii igav. Ja siis ma mingi.. pekki, nii piinlik. Tüdrukud korraldavad mulle sellise värgi ja siis ma veel ENNE ütlesin, et Pärnu ikka ei läheks ja me ikkagi oleme Pärnus. Oijohhaidii. MUL OLI NII PIINLIK ja mõlgutasin mõtteid, kuidas seda nüüd heastada, et me ikkagi oleme Pärnus ja tegelikult on mul suva, et me Pärnus oleme. Hiljem sain ma muidugi teada, et NAD TEGID SEDA MEELEGA :D:D:D:DD::D:D:D:D Ja neil õnnestus see idekalt. Mul oli nii sitt tunne, et julgesin kobiseda. Nagu ülisitt. sitt, mis sitt. Aga nad teadsid, et Pärnu pole valikus ja nad vanad tarkpead tegid meelega. Neile au andes oli see nali omal kohal ja ma siiamaani ei suuda uskuda, kuidas ma nii naiivne kõige osas olin ja neid kõiges uskusin. Sohvi Tartu asi oli ka nii smooth ja loomulik, et ma päriselt-päriselt arvasin, et mu bachelorette on Tartus… jah, jah.
MINA PÄRNUS.
Sõitsime juba jupp aega edasi ja tüdrukud üritasid mulle kärbseid pähe ajada. Enam ei õnnestunud. Vanad arvasid, et ma mingi eriti rumal vist, et 😀 SÕIDAME PÄRNUST PÄRNU ööbimispaika 2h. 😀 Nii tainas ma nüüd ka ei ole. Mul ikkagi bakalaureuse kraad käes ja majandust õppisin ma ka ning mikro- ja makroökonoomikat. Veidi ikka orienteerun matemaatikas ja ajatunnetuses ja numbrites. Küll mitte palju, aga veidi…
Üks hetk tuleb I Watchi sms: Teretulemast Lätti. 😀 HAHAHAHAHAHA:D Tänks I Watch. Ma arvasin tegelikult, et me edasi Palangale, kuna kunagi oli juttu sellest Liiškaga. Aga õnneks mitte, taguots oleks kangeks jäänud. Jõudsime oma Apartment-hotelli. Need kaks korterit olid IMEILUSAD. Läheks iga kell sinna pere või sõpradega puhkama. Nii avarad toad, ülisuur katuseterrass, hea asukoht. Kõik jutud. Kui kedagi huvitab, võin uurida, mis kohaga tegu oli =) Ahjaa, vaade Riiale! Mega!
Siis taipasin, miks kõik meikimata jne. Algul arvasin, et ehk kuhugi spaasse minek, et pole mõtet mukkida jne. Ma ikka kenasti higistasin, et võimalikul lahe ja silmapaistev make-up teha, et siis maha võtta see ja hommikul kohe uus teha. Lemmik. 😀
Tegime veel paar kokteili, mängisime ÄSK mängu ja magama kukkusime kuskil 2 paiku. Hommikul oli vaja kell 9 valmis olla.
Kerge pohmell oli ärgates ja Marliisi antud pohmellikit oli igati asjakohane. See c-vitamiini(on vist?) kihisev tabla vees.. see tõesti toimis. Ma pole muidu tabletiusku ja olen selline: söön mett, taimi, panen varbavahele igasugu veidrusi, küüslauk kaela, viinasokid tsikk, aga selle vees lahustuva jura ees pean küll kniksu tegema. See toimis. Ka järgmine päev.
Mukkisin ennast ära, panin riide, hakkasime kohe aperoli jooma, ega aega polnud raisata. Ma teadsin, et mind ootab mingi värk ees, aga mis täpselt, seda ma ei teadnud. Sisimas ma lootsin, et ehk on midagi inimestega suhtlemisega seotud ja õnneks oligi. Astusime laeva peale. praami peale? Paadi peale? Ok, minilaeva peale. Veesõiduk. Las jääb. Mulle anti MU LIST KÄTTE, mis mind kõik ees ootab. Mida teha tuleb ja kui palju mul kõigeks aega on.
Teadsin kohe, et bachatat ma tantsima ei hakka (nr 16), et mitte rikkuda meie tantsuvibe’i pulmas. Õnneks oli vaja 300 punkti kokku koguda, aga tegevusi oli rohkem kui 300 punkti eest. Minu meelest väga lahe, et ma sain mingi valiku teha, mitte nii, et pean raudpolt kõik ära tegema. Laua peal tantsimine jäi kahjuks ära, sest unustasin selle suures müümise tühinas. Oleks tahtnud küll. Sellega pole mul kunagi probleemi olnud, et kuhugi laua peale ronida ja seal tantsida.:D Käisin mingi nelja laua juures, kus oli umbes 4-6 meest, et see kuradi kondoss kätte saada. JA MA EI SAANUD. KELLELGI polnud mulle kondoomi jagada. Tehti nalja, et me teeme ilma. Tegin vastu nalja, et mina ka, mul juba kaks last näiteks… 😀 Aga tegelikult pani see mind kukalt kratsima. See selleks. Number nelja ma ka tehtud ei saanud. Proovi sa leida keegi Andrus või Anders või veel keegi samalaadne. 😀 LÄTIST AGA ÜLEJÄÄNUD ASJAD SAIN MA TEHTUD.
See oli ka megaarmas, et mulle oli valmis ostetud ”BRIDE” päikeseprillid, loor ja veel üks klamber, kus oli loor küljes ja muidugi õlapaelad???? üle õla paelad.. 😀 et ära tunda, kes on kes. Aaaa ja see oli ka vahva lahendus, et tüdrukud oli mustas ja valges, mina aga rohelises. Hoopis teine lähenemine. Muidu on ju pruudid tavaliselt valged.. Ma ju isegi ostsin valge kleidi omale..
PUNKT NUMBER 17. Mulle meeldis, et korvi ei visatud suvaliselt asju. Pliksid otsisid internetist minu pilte, kellele ma midagi saatnud olen jne ning kleepisid need pildid toodetele peale. Palju lihtsam oli müüa, sest nende piltide taga oli mingi story ja kui ei olnud, siis pilt ikkagi suurendas vidina väärtust. Korvi sees olid need minisuuruses Vana Tallinnad, minisuuruses Viru Valged, hunnik erisuguseid komme, Eesti lipuvärvides küünal, vatitikud, plaastripakk, noksikujulised ja tissikujulised pulgakommid (neid saab sekspoest), 3 siidrilaadset toodet, Kalevi šokolaadid… kindlasti oli midagi veel..
See paadijuht oli küll veidi jokkis. 😀 Ta oli väga rõõmus, kui talle ühe väikese Vana Tallinna oma kingikorvist jagasin. Kingikorvist nii palju, et Liisu pakkus, et kui 100 euri saan, siis kena. Ma panin eesmärgiks 250. Lõpuks sain 350 eurot ja 50 norra krooni. Pidin teenima omale õhtuks joogiraha, aga sain kolm ringi kõigile jooke välja teha. Jätsin kahes söögikohas tippi ja 40 eurtsi kulus ka klubipiletitele. Lebo. Naersime, et iga nädalavahetus, millal tahaks peole minna, tuleb väike ”bachelorette pidu” korraldada. Hargneme ja siis igaüks käib oma korvikesega ringi ja müüb, õhtul saaks kokku ja loeks saagi üle. Läheks peole. Idekas plaan.
Tegin oma esimesed müügid paadil ära (40 eurtsi + andsin ühe Vana Tallinna joomasele paadijuhile), paadilt tulles seisin ja kerjasin ”nukke”. Sain kohe 20 tükki kokku. Unagi! Maha tulles liikusime edasi söögikohta. Mul oli reaalselt tunne, et need tsikid, minu tüdrukud, elavad Lätis. Ma lihtsalt mõtlesin omaette, kus nad kõik need asjad üles kaevasid. See söögikoht oli nii ilusa asukohaga, otse rannal, mõnus soe breeze paitas nägu, toidud olid head, teenindus hea, baarmenid toredad. Mulle muidugi tehti kõik välja, üritasin küll ise maksta, aga ei lubatud. Vähemalt lubati tippi jätta.
natukene kaadritaguseid ka.
Kui te peaksite juhuslikult suvel Riiga sattuma, siis soovitan väga-väga-väga seda Legend Beach misiganes baari. Toidud olid ka väga maitsvad! Seal sain ka kohe kaks ülesannet tehtud. Tüdrukud alles sättisid end istuma, kui ma juba baari taga läbirääkimisi pidasin. Punktid 7(räägi ära baarmen, et saad ühe kokteili ise valmistada ja kui teed baarmeniga pilti ka, siis lisa 5p) ja 8(sebi endale tasuta jook) kükitasid kuklas. Läksingi tuimalt baarileti äärde ja küsisin, kas nad viitsiks mulle ühe tasuta joogi välja teha.. no ja siis veel see ka, et ma teeks selle tegelikult ise juhendamise saatel.. Ära rääkisin nad. Juhuu!
Lebo. 35 punkti + joogi eest + 20 punkti lisaks. 55 kogu selle ürituse eest. 300-st 1/6 olemas nigut naksti.
Sõime kõhud täis, ajasime juttu ja ega ma seal rannas ka niisama ringi ei vahtinud. Töö käis täies hoos. 2 x minivanatallinn 25 euri üks. Siis siidrilaadsed 2tk (omahind max 1 eur) osteti 50ne eest. Ulme. See oli tegelikult nii tore, et inimesed olid ülitoetavad ja soovisid toredat kooselu ja õnne ja kõike muud vahvat. Megamegamega lahe.
ARMASTUS IGAVESEKS. Tegi ostu ära ja siis palus tõlkida, kuidas on eesti keeles ”ljubov na vsegda”. Hõikas meile mitu korda ja me karjusime vastu.. kui juba kaugemal olime. äge!
See onu ostis ka 50 eurtsi eest kaks minipudelit. Soovis mulle õnne ja oli üleüldse väga sõbralik. Käis spetsiaalselt kaardilt raha võtmas minu jaoks.
Tema sõbraga rääkisime samal ajal, kui onu kaardilt sularaha võttis. Arvas, et ma mingi 18 ja oli imestunud, et ma saan sügisel juba 28 ja mul on kaks last. Kiitis ja ütles, et tal on üks poeg ja siiamaani kahetseb, et teist naisega ei teinud. Oleks võinud vähemalt kaks olla, aga nüüd on see rong juba läinud…
MINA JA SÜÜDLASED
mina niisama korvikesega vanaema juurde minemas peaasi, et hunt ära ei sööks
Ma olin nagu mingi raamatupidaja oma lehekese ja korvikesega. Muudkui arvutasin, mida kui palju müüa, et oma eesmärk ära teha. Lisaks jälgisin kogu aeg ka oma scavenger hunt listi. 😀 Minuga käis kaasas mingi hea vaim, kes pooled ülesanded minu ette söötis. Reaalselt. Sain 20p selle eest, et tegin pildi vastabiellunud paarikesega. Neil oli megakiire, aga nad nõustusid sellegipoolest. Sänks teile!
Liikusime edasi linna peale, et seal ka mõni asi maha müüa ja ma pean ütlema, et linnas enam nii hästi ei läinud. Sain ikka mõne kurjema sõna ka ja mõni vaatas ikka väga viltu. Tervitused sellele vägevale marjamüüjale, kes hõikas oma putkast, et tulge mulle appi ja ostke korv tühjaks 😀
ÜLIPALAV PÄEV OLI
viimased proovid midagi müüa enne rongile minekut. Ei jõudnud closingut teha, tüdrukud juba hõikasid, et kiire-kiire, rong tuleb kohe 😀 Need vanad peerud ütlesid, et kui ma oleks nende asjade peal paljas, siis nad kindlasti ostaks. Appi, mida pervosid 😀
need jätsin õhtuks, et midagi oleks seal ka müüa. 😀
Edasi liikusime tagasi kohapeale, et ennast pesta-sättida-kammida-meikida. Sellist mökutamise ja mölutamise aega ei olnud üldse. Terve aja vältel sai väga tegus olla. See meeldis mulle, et kõik tegevused, mis plaanis olid, olid väga hästi organiseeritud. Kogu ajakava jne. Jõudsime enne Riia vanalinna minemist ka katuseterrassil mõned pildid teha 🙂
mina oma tavapärases olekus Sohv nagu mingi: ee, annan sulle kohe vastu hambaid 😀
Linna minnes oli plaan oma ülesanded ära teha ja viimased asjad maha müüa. Vahepeal selgus, et 250 eurot on kokku saadud. Võtsin eesmärgiks 300. Linna minnes pidi üks buss meile järele tulema. Seisime seal bussi ees, sisse ei lastud. Mõtlesin, et kas mingi jama on või milles pokk on. Mingi 10 minutit passisime seal. Tüdrukud muidugi tegin mulle jälle naljas, et see pole vist meie oma ja meile pole nii suurt bussi vaja jne. Lõpuks tehti uksed lahti. Ma mingi, ee ok, normaalne partybus. Istumiskohaga, tantsuplatsiga, baariga. Ma olin lihtsalt nii hämmeldunud, et nad on isegi linna reisimise ajaks midagi lahedat planeerinud. Iga jumala kord, kui seda meelde tuletasin, et kõik see on ainult minu hüvanguks, mõtlesin laste kakastele mähkmetele, et mitte pisardama hakata. 😀 Saladus paljastatud. See shampa, mis seal pakuti oli mõnusalt magus, mis mulle peale läheb ja oi, kellelegi ei jäänud märkamata, kui mul tops tühi oli. Tantsisime, veetsime mõnusalt aega. Väga, väga tore oli.
Kuniks üks hetk kõik istusid ja mingi meesingel kargas kuskilt bussi eesosast välja. Filmida ei tohtinud, aga kiired sõbrannad said selle kuti ikkagi videole. Kuvatõmmis teile videolt. Ta oli 1-1le noor Ronn Moss ”Vaprad ja ilusad” seriaalist. Ma kusjuures mõtlesin, et huvitav, kas nad sellise asja ka kuhugi planeerivad või mitte, aga arvasin, et Riias pole ehk nii head võimalust. Liisu muidugi ütles, et ta oli jumala kindel, et ma juba eeldan midagi, sest miks on ühes bussis stripparitele mõeldud post. No päriselt ka ei osanud üldse sellele mõelda, mõtlesin, et see lihtsalt lõbutsemiseks. Milline naiivitar.
Kuna ma pole kunagi elus kuskil striptiiribaaris ega stripparitega kokku puutunud, siis ma sisimas lootsin, et äkki nüüd.. aga ma ei osanud mitte ühelgi hetkel seda ette aimata. Ärge muretsega, mida rippuvad ma ei näinud. Kõik oli väga maitsekas. Ausalt öeldes olin imestunud, et midagi sellist saab nii maitsekalt teostada. Ma muidugi istusin seal tooli peal (kaks tantsu tegi) nagu tukunui, suu lahti nagu töllmokal ja ei osanud kuidagi olla. 😀 Kuulsin ”publikust” hõiskeid: ”Liina, katsu nüüd täiega igaltpoolt” ma hea pussy karjusin vastu: ”Eeeeiii, Andrus foreveeer” :D:D:D Vähemalt sain ühe listipunkti ära tehtud – katsu kellegi muskilt. Juhhei! Väga lahe meelelahutus oli see enne linna jõudmist.. ja väga ootamatu.
Bussist välja astudes.. eee.. see shamps hakkas normaalselt pähe. No päris jommis oli olla ikka. Teine mamabear oli samasugune, naeris, et mida hekki, see magus jook hakkas ikka kenasti pähe. 😀 Jõudsin ühe hetke mõtteid mõlgutada, kui juba hõigati, et euuu, siin on su strippar, mine räägi ära. Mitu korda ei lasknud seda omale öelda. See kutt, kellel ka poissmeestekas oli, ei olnud sellest väga vaimustuses muidugi, aga tema enda poisid kamandasid takka ja tal ei jäänud muud üle. V E D A S. Sain suht lihtsa vaevaga 50p Scavenger Listi juurde.
Saime ta ikka trusparite peale. Jätsin 15 eurtsi tippi ka. See oli hea tüng, kui tants läbi sai. Vana hakkas seletama, et nüüd on tema kord. Mu tüdrukud naersid ja lehvitasid nähtamatut valget lippu, et ise olite lollid, et reegleid kirja ei pannud. Mingit naistestriptiisi siit küll ei tule. Tänasin asjaosalisi ja lahkusime 50p rikkamana. Sorry not sorry. Mul on siiralt hea meel, et sellised suhteliselt pöörased asjad olid listis, ma olen ise ka sama pöörane ja väga julge igasugu asju tegema/küsima/müüma. Kogu see tüdrukuteõhtu nädalavahetus oli nii minu nägu ja minu tegu. Mida veel tahta? Mind poleks erutanud kuskil pargi pingi peal pikniku pidamine. They know me so well. Aamen. Olen tänulik nende tüdrukute eest minu elus. Selle õhtu eest. Kõige ees. Insta DM’i potsatas ikka õige mitu kirja sisuga: ”Wow, ebareaalne, millised sõbrannad Sul on.” Nõustusin koheselt.
Vahepeal sain veel ühe punktiülesande tehtud. Pidin küll tantsulaval kedagi ahvima, aga tegin seda Riia vanalinnas. Seega läks läbi. Jumala hea sakk oli sees ka, üldse ei põdenud. Mingi seltsiline hüppas ka minuga kampa. Lätlased on ikka lõbusad ja toredad inimesed. Oskan ainult ülivõrdes nendest rääkida. Jäljendamine on video peal, mida ma siin blogis jagada ei saa. Vahepeal oli pool kanni ka väljas, vb ei jagagi seda. 😀
Edasi suundusime sööma, aga mul oli kõht nii täis veel eelmisest söömisest ja joomisest, et ega ma väga midagi ei tahtnud. Pissile tahtsin ainult. Käisin meestevetsus ja sain selle eest kohe 10p teenitud. Süüa tellisin lihtsalt kala, kõik. Sellegi sain ääri-veeri söödud. Müüsin veel paar asja maha ja sain soovitusi õhtu osas, kuhu klubisse minna jne. Viimast korda üritasin leida kondoomi, et see täis puhuda, aga tulutult. Loobusin sellest ülesandest.
Läksime linna peale edasi, müüsin veel mõned joogid. Kohtasin uut poissmeestekat. Sain kiita, et ma olen ikka nii nunnu, pisike ja armas. 😀 ja sealsamas kõrval üritas poissmeestega peokangelane ROOTSI KALA SÜÜA. JOHHAIDII, MIS HAIS. Tuletasin meelde, et ma olen väga nunnu ja armas ja pisike. Aga ei, see ei aidanud. See lebra.. Laste täiskakatud mähkude hais on selle kõrval lillelõhn. Lasime jalga sealt kiirelt. Läksin Läti Statoili. Ostsin oma teenitud raha eest kõigile need pulkvesipiibud, ühekordsed. Nii mõnigi sai too õhtu ära influencitud halvale teele, et koju jõudes läks uurimiseks, kust neid osta/tellida saab. 😀
Seadsime sammud klubide tänavale. Tahtsime ühte kohta sisse saada ja need, kellel oli üks süst tehtud või polnud üldse vaktsineeritud ei saanudki sisse. Sohvil oli PCR test tehtud. Maksis krdi 57 eurot sellest ja mutiauku. Kedagi ei huvitanud see. Ma olin ausalt öeldes šokeeritud, kui karm kord seal klubitänaval ikkagi oli. Lihtsalt ei lastud sisse. Kõik. Kadri oli alles saanud teise ja ta ka ei saanud sisse. Nagu wtf lihtsalt. Ma olin juba jumala kurb. Kindlad olime selles, et koos me tulime ja koos me läheme. Õnneks üks teine klubi pakkus võimalust kiirtestiks, aga IKKAGI ei saanud vaktsineerimata inimesed sisealasse sisse. Ainult välisalal said olla. Sitt lugu oli see, et seal välisalal oli jube kehva muusikamaitsega DJ.
Ma sain vahepeal 300 eurot täis ja võtsin eesmärgiks 350. Nui neljaks, enne ma neid asju ära ei anna. Kell oli mingi 23:30, kui Liiška ütles mulle, et aitab juba arvutamisest ja müümisest, naudi õhtut. Ma mingi, ei, ma müün need asjad maha, sest Scavenger Hunt listis oli ka kirjas, et ma pean KÕIK maha müüma. Tuimalt läksin baarileti juurde ja ütlesin, et kuulge kutid, te peate selle noksipulgaka, tissipulgaka ja paki plaastreid minult 20 euroga ära ostma, siis ma saan rahumeeli õhtut edasi nautida. Neil polnud valikut. Ma tegin closingu ka juba nende eest ära. Aitäh lätlased, et aitasite. Enne seda veel müüsin ühe joogi maha ja 7 euro eest ostetud ühekorde e-sigareti 10nekaga maha. 😀 See, kes ostsis naeris, et nojah… baaris on see tegelikult odavam, aga las ta siis olla. Tänks mees! See SAMA MEES LAULIS MULLE KA LÄTI KEELES SERENAADI. SAATE ARU. Ma sain isegi selle ülesande tehtud. Tüüp oli mingi 45, ma pakuks. Nii pull ikka. Otsin video üles ja lisan selle IG storysse. Oli see vast õhtu! Kolm tüdrukut läksid koju magama, kindel oli see, et kaks mamabear’i ei lähe küll kuhugi. Linnaluba ja magama ära. NEVER. 😀
Kuna seal sees oli parem muusika, aga minu üks sõbranna ei saanud sisse, sest ta teine vaktsiinisüst veel ei kehtinud, tuli mingi plaan välja mõelda. Võtsin oma paela ära, andsin talle ja läksin uuesti ise piletit ostma. Sain muidugi turvamehelt kommentaari, et euu, sa juba olid siin ju, mu see QR kood ei töötanud. Valetasin, et oijah, olin küll, käisin vahepeal magamas (45min tagasi:D).. Valetasin, et mind kutsuti tagasi põhjusel, et mis mõttes ma magan oma tüdrukuteõhtul. Vana vaatas küll kahtlaselt, aga no kuidas sa ütled ära eks.. Maksin uuesti pileti eest ja saingi sisse. Saime nüüd kõik siseruumi tantsima. Ülihea muusika, supermõnus seltskond. Jumaldan tantsimist.. Nii mõnus oli ennast välja elada ja varbad villi tantsida. Nii lahe oli! Tänu sellele, et ma nii agar müüja olin, saime kena 3 ringi aperolikoksi juua. Mul oli hea meel, et sain ka ise ”välja teha” vahelduseks. Mingisugune kella 3:30ni tantsisime, kui tundsin, et ehk oleks aeg kompsud kokku pakkida. Kõik olid nõus ja seadsime sammud takso suunas. Jõudsime oma apartmenti. Kükitasime veel laua taga, laulsin tüdrukutest minu enda väljamõeldud laulu. Nad leppisid sellega, et see võiks küll sinna karaoke ülesande alla minna. Kahju, et keegi seda linti ei võtnud. See oli nii naljakas.. Umbes, et Triin läheb magama, Kadri pissile, Kirsti joob vett, mina laulan serenaadi… mingi täielik umbluu kokku pandud. Nagu mingi kohalik bussipaviljoni joodik, kellel häälepaelad vabaks päästeti.
Hommikul olid mul nagu kellavärk 9:00 luugid lahti. Kehva oli olla, aga unematit ka ei tulnud. Kükitasin pea tund aega seina vahtides ja oodates, et ehk keegi ärkab ja halastab mulle ning tahab minuga tsillida. Vaikselt hakkasid kõik ärkama. Tellisime süüa. ULMELISELT HEA HOMMIKUSÖÖK OLI SEAL KOHAS. Ei tea kohanime, aga kui ma peaksin kunagi Lätti sattuma, siis küsin tüdrukutelt, mis koht see oli. aaaah, tahaks seda hommikusööki praegu. Praekartul, muna, peekon, hunnik mingit head rohelist, tomatid, kaste.. I m e h e a.
Sellega polnud veel lugu lõppenud. Sain kiita oma tüdrukute käest, et olin väga tubli, tegin rohkem, kui vaja, võtsin aktiivselt kõigest osa, ei vingunud üldse (va esimene ülesanne, kui pidin peale õiget vastus ka jooma :D)
Lugesin oma vande ette.
Ülesanne number 10 oli vist naljaga kirjutatud. Või noh, ainult ühel seltskonnast on lapsed. :D:DD:D::D:D:D Mission impossible it is. Enam-vähem tundsin ka kõikide huulejäljed ilusti ära. Lõpp läks lappama, aga keda see huvitab.
hommik pärast pidu…
Neil oli isegi kingitus mulle hea soorituse eest eelmisel päeval.
need on ühed trikiga trussikud… 😀 Ma algul ei pannud tähelegi, alles siis, kui minu tähelepanu sinna suunati.
AIRI MUL ON SINU TOPELTLÕUG kuskil tekkinud
Lõpuks tänasin kõiki ja kõike ja taevamannat selle möllu eest. Üritasin küll laste kakastest pepudest mõelda, aga seekord see ei toiminud. Ma olin nii tänulik ja õnnelik, et ma pidin selle rõõmu enda sees välja nutma. Õnneks ma polnud üksinda see piripill. #joppas Kogu see vaev ja organiseerimine.. minu pärast, et minul oleks tore. Aitäh. Teile. Armastan teid kogu südamest ja olete kõik minu jaoks eri moel väga erilised ja olulised.
Andsin ka neile ülesande sõbrapäeviku näol. Just võtsin lahti ja loen seda.. Nii vahvad küsimused, mida ei oskaks ise küsidagi. SEIK kirjastus teeb üleüldse lahedaid asju. Ostsin raamatupoest nende märkmiku ka, nii palju vahvaid mõtteid lisaks tavapärasele märkmikukujundusele. Nt motiveerivad laused, mingid ülesanded, mida ühel või teisel päeval teha… jnejne.
Tegin pilti teile ka. Nimedeta.
Andrus küll ütleb, et minu huumor kõlbab ainult minule endale :D:D:D:D:DD:D: et ma oskan ainult endale nalja teha 😀
KUULUS INIMENE HAHAHAHHAHAHAHA jep jep PRINTS ZAMUNDAST ISIKLIKULT
See on nii naljakas, et enamusele meenutan ma koerapoega. :D:DD: poleks arvanud.
Kell 13:00 oli see šikk bussijuht jälle meie seltskonna ukse ees. Panime kohvrid pagaasnikusse ja istusime kohtadele. Saime terve tee muljetada ja niisama Igorist rääkida. Igor tuleb pulma kontvõõraks. Ok,ok nali. Nvm… Las see Igor olla. Tahtsin veel sellest rääkida, et me pidasime alkopoe juures kinni ja seal oli mingi burksiputka, bussi ehitatud eks. Mida hekki, ma pole ELUS VEEL NII HEAD BURGERIT SAANUD. Mingi ülimuhe vanamees tegi neid seal. ISEGI MU SÕBRANNA, kes EI VÕTA KUNAGI AMPSU KELLEGI KÄEST. Küsis ampsu ja ütles, et tõesti mida heina, kui hea. Okei, mida heina mitte, see rohkem minu väljend, aga andis mõista, et TÕESTI on hea. Palun minge sinna onu juurde burksi ostma. Ma vist sõidaks Andrusega sinna piiriäärde deidile, kui lapsi poleks, ausalt. Saaks neid ühekordseid e-sigarette ka 5.50ga osta hulgim kokku. 😀
Koju jõudes, vedasin oma kola üles kolmadale ja ega mul aega polnudki. Võtsin autovõtmed ja kimasin ema juurde, et Kentsukas peale võtta. Rääkisin empsile kõigest ja kimasime tagasi koju Kentsuga. Viisin Kiddo esmaspäeval hoidu, sealt läksin otse proovimeiki ja -soengusse Mareti juurde ning otse sealt edasi veel bachata trenni ka. Te päriselt ka ei kujuta ette, mis jooksmine meil siin toimub enne pulmi. Ebareaalne. Selline orgunn ja möll. Ja meil on veel kaks last, kes kodus. Kennet läheb uude lasteaeda alles 16.08. Seega, mul on kogu aeg siin kahelapsene saba taga. Vahet pole, kuhu ma minna tahan.
Sõin siin just hetk tagasi erinevaid koogikesi ja asju, mis magusalauale on plaanis organiseerida. Imemaitsvad. Andrus käis hommikul ülikonnaproovis. Kõik loksub paika. Üks tore uudis on veel, Truss just kirjutas smsi. Ma olen õnnelik. Andruse poissmeestekas läks ka väga hästi. Ta kirjutas mulle päeva jooksul 4 korda, et ta ikka ei suuda uskuda, kuidas me kambakesi ta niimoodi ära tillitasime. Ta ei saanud lit mitte midagi aru ja arvas viimase hetkeni, et on mingi teise venna üllatuspeol, kuniks omi poisse stuudios nägi. 15 minutit oli šokis, et how…. 😀 äge! Me mõlemad oleme väga rahul kõigega. Meid ümbritsevad kõige lahedamad inimesed. Ma ei kujuta ette, kui minu tüdrukutest keegi hakkab abielluma või lapsi saama… 😀 Kogu aeg tuuakse kingitusi poistele, kõiki peetakse meeles, korraldatakse ulmelisi üritusi jne jne.
Oeh, aga selleks korraks kõik siis. Ebareaalselt pikk postitus. Kolm päeva kirjutasin seda.. lisaks veel piltide sorteerimine ja kõik muu. Vabandan kirjavigade pärast, ma ei jaksa neid hetkel kontrollida. Mõttest saate niikuinii aru. Kunagi hiljem lappan postituse uuesti üle. Võib-olla.
Appikene, appikene! Nii palju emotsioone, et ma tulin seda ruttu kirja panema.
Esmalt ütlen teile, et TÄPSELT kuu aja pärast on meie pulmad. Reaalsus hakkab täiega vastu pead taguma ja kogu see trall tundub nii ebareaalne, et lõpuks lõpuks lõpuks… Ma sain kleidi valitud, see pinge on maas. Leidsin lõpuks Ohmybride Showroom‘st selle. Sain ka kingad valitud, aga pinge on täiega õhus, sest ma ei ole kindel, kas need jõuavad õigeks ajaks Eestisse või mitte. Oleks pidanud varem toimetama hakkama… Samas poleks nagu saanud, kuna kleit oli veel leidmata. Nüüd ma lihtsalt palvetan… Kingad tellitud Astarshoes.com’ist. Seal ongi ainult üliväikesed suurused.
Soengu insipratsiooni olen kogunud. Algul oli üks mõte, nüüd otsustasin midagi hoopis teist, kuna esimene, algne idee, ei oleks enam kleidiga kokku sobinud. Meigiga on lihtne. Midagi keskmiselt julgemat, aga pulmavärvides. Bordoo on nii mõnus värv ka, sest toetab rohelist silma ja toob mu rohelised silmad veel rohkem esile. Juhuu!
Andruse ülikond läks tegemisele. Suvalt leidsin internetist Just 4 You Moestuudio. Nii-nii tore naine ootas meid seal ees. Selline asjalik ja hea jutuga. Kohe esimene koht, mille leidsin ja inimesega vedas ikka megalt. Andis meile head nõu erinevate asjade osas ja rääkis ülipõhjalikult, mida selle smokinguga teha tuleb, et see ilus välja näeks, kuna õrnroosa kangas on väga pirtsakas ja paistab läbi.. Igatahes, nii põnev!
Sõrmuste toorikud peaksid nüüd kohe-kohe valmis saama, siis saame minna ja sõrme panna. Peale seda alles pannakse smaragdkivid peale. Sõrmuste valmistaja leidsin ka ise. Instagram viskas mulle Abielusõrmused.com reklaami ette. Kirjutasin neile ja nad vastasid ülikiiresti ja väga meeldivalt. Ma olin müüdud. 😀 Sõrmustest kirjutan juba pikemalt, kui saame toorikuid proovida jne, et oleks mõni pilt ka postitusse lisada. Võtan nii materjalid kui ka teguviisid ja kõik sellega seonduva luubi alla.. ehk saab keegi sõrmuste ostmisel/tellimisel abi minu postitusest.
Pulmadest nii palju, et tuleb kahepäevaüritus. Andrusel oli kolm soovi enne korraldamist. Kõik need on täidetud hetkeseisuga. 😀 Tõnis Niinemets pulmaisaks, Koidu esinemine ja kahepäevaüritus. Sellepärast toimuvadki pulmad reedel, et saaks terve nädalavahetuse jämmida. Hästi tore, sest me saame ka siis järgmine päev mõnusasti tiksuda ja muljetada ja seltskonda täiel rinnal nautida.
Graniitvillasse paneme need ööbima, kes on ühe öö pulmas, Laitsesse paigutame need inimesed, kes on meiega kaks päeva. Graniitvillas on põhiliselt vanaemad-vanaisad-tädid-onud, veidi vanem generatsioon. Nemad saavad järgmine päev meile edasi tulla pidutsema, kui on soovi slash lapsi hoidma ka. 😀 Kuna lapsehoidja on meil reedel ja laupäeval kuniks vanaemad platsi tulevad. Ehk siis teine päev on selline noortekas, ilma vanemate valvsate silmadeta, mitte et see mingi probleem oleks, aga vot nii me otsustasime ja vanaemad olid sellega kenasti nõus, kuna esimesel päeval, pulmapäeval, on meil lapsehoida puldis ning nemad saavad ka pidu täiega nautida. Poisid on meil kuni pildistamise lõpuni kohapeal ja siis lähevad meile koju lapsehoidjaga. Algul mõtlesime, et hoiame neid ka kohapeal, aga siis mõtlesin, et see on ikkagi halb idee. Esiteks see, et Romet on ju täielik empsikas ja kui ta peaks mind vilksamini nägema… No siis on kõik. Enne ta maha ei rahune, kui on minu sülle saanud. Ja teiseks, otseloomulikult magamine – kodus on lastel parem uinuda, turvalised koduseinad, nende tavapärane mõnus pesa, kus magada.
Pulmajutust veel nii palju, et sain eile kätte oma Bachelorette peo? kutse kätte. Ausalt öeldes see tuli nii ootamatult, et ma olin tükk aega päris nõutu. Mõtlesin, et korraldamisega läheb kauem aega ja see toimub kunagi hiljem. Seda ma teadsin, et midagi mu tüdrukud teevad kindlasti, aga millal, no ei tea… ja terve nädalavahetus ka veel. Jeesusmaria. Eile mõtlesin, et mul on suht suva, mida ma tegema pean, nüüd mõtlen, et veits on ärev olla küll, sest mu tüdrukud teavad, et ma olen suhteliselt julge ja võin igasuguse jamaga nõus olla. Hea näide: kuskil turu peal või keset linna mingeid puidust dildosid müüa jumal teab, mis hinnaga. Näiteks tulu läheks poiste kolmanda samba pensionifondi. Ma müüks nii, et suu vahutab, hahahhaa. 😀 Ja müüa ma oskan ja kaubelda ka. Küll aga võib see oskus veidi roostes olla, viimati tegin aktiivmüüki aastal 2017 😀 Ei põnev, sest mul seda häbitunnet v hirmu selles osas pole. Näiteks Andrus ei tahaks elusees kuskil keset linna mingit sitta müüa, kuigi ta on veel kõvem müügimees kui mina, aga talle lihtsalt ei meeldi sellised asjad. Ise oleks arvanud, et Andrusel on samuti poogen nagu mul endalgi, aga ei. Ma olen seda meelt, et nalja peab saama ja kelle üle siis ikka naerda, kui minu enda üle. 😀
See on nagu eriti hea: TEGEMIST EI OLE PUHKUSEGA.. Ah ärge valetage, ma otsustan ise ära, et tegu on puhkusega. :D:D:D Kaaperdan enda tüdrukuteõhtu ja hakkan aga puhkama ja siis pärast oleme kuskil karuonnis ellujäämiskatsetel.. Puhkus it is. :D:D:D Ma olen väga õnnelik, et mulle antakse aega, they know me so well! Ma saan rahulikult mõelda, sättida, enne minekut ennast IGAKS JUHUKS üles lüüa jne.
Igatahes, megapõnev ja ma olen väga elevil. Mul tõmbas ikka klimbi kurku küll. Need on sellised hetked, kus Sa mõtled, et oled midagi elus hästi teinud, et keegi viitsib Sinu nimel nii palju vaeva näha. Terve nädalavahetuse minu jaoks organiseerida. Juba ainuüksi see, et üldse inimesed saaksid ühel nädalavahetusel kõik oma muud toimetused pooleli jätta ja minuga koos olla.
Õnneks pole palju vaja, ainult õigeid inimesi enda ümber, kes armastavad Sind sellisena nagu Sa siin oled.
Käisime siin juuni alguses Rometiga Hollandis. Kust selline välkidee üldse pähe tuli? Ja kelle juures me üldse käisime?
Noh, ma siin kurtsin natukene aega tagasi oma Instas, et mul on nii siiber kõigest ja tahaks kuidagi nelja seina vahelt välja saada. Novot… Igatahes… Selle mõtte püüdis kinni üks mu jälgija ja kirjutas, et kuule Liina, aga tule mulle Hollandisse külla. Ise mõtlesin, et see on nagu ikka selline suusoojaks jutt, aga ei. Keroly küsis mitu korda minu käest ja ütles jumala surmtõsiselt, et ta ei tee nalja. See aga omakorda pani mu südame kiiremini põksuma (appi see kõlab nagu mingi armastuslugu ha-ha-ha), aga jah.. Ma tahtsin nüüd ju minna. ÜKSINDA. 😀
Ega ma väga ei julgenud Andrusele seda ideed välja pakkuda, kuna see oleks järjekordne väljaminek enne pulmi ja teine probleem seisnes selles, et lapsed oli vaja kuhugi jätta ja kolmas probleem maailma kõige suuremale muretsejale – kelle juurde ma lähen? Inimese juurde, keda ma ei tunne ega pole kunagi näinud. Äkki on mingi maniakk või pervo. Andrus mõtleb reaalselt kõik maailma stsenaariumid enne läbi ja alles siis alustab minuga arutelu. 😀 Selles osas on aus mure ka, ühe korra on tal õigus olnud, kui ma ühe pervoga pildistama läksin ja see oli väga haige ja hirmus kogemus (Loe siit, kui tahad).
Mulle tundus seekord, et Andruse hirm ja muretunne ei ole õigustatud, kuna olin Kerolyga juba tegelikult 2019 aastast saadik läbi IG põgusalt juttu ajanud ja emade rõõme ja muresid jaganud. Trussik ütles, et kui ma ühe lastest kaasa võtan, siis on isegi väike võimalus, et ma saan reisile minna ja kuna Romet on ainult spaa-s käinud, siis otsus tuli lihtsalt. Kentsu oli samal ajal juba Portugalis käinud, Horvaatias, Montenegros… 😀 Ees ootas Hawaii reis… Romet nokkis nina terve koroonaaasta nelja seina vahel. Pluss! Keroly kirjutas ise ka, et tal ju pisem poeg 2 kuud Romkast noorem, et võtku ma kindalt üks kiddo kaasa endaga.
Romet. Okei. Tuleb kaasa. Aga Kents… Püüdsime kas või ühe öö minu emale smuugeldada, aga ka tema vajab puhkust ja nemad planeerisid isaga Pärnu puhkama minna. Just avati spaad ka. Lahendus tuli tegelikult väga kiirelt, minu 3/5 perekonnast läks lihtsalt varem Saaremaale suvepuhkusele ja aamen sellega. Kentsu on hingelt maakas, nii et talle väga meeldis idee JUBA Saaremaale minekust, pluss tema ja Romka uus elektriauto ootas teda. Muidugi vanavanemad ka 😀
Mõeldud-tehtud. Keroly oli hästi abivalmis ka, saatis mulle mingi deklaratsioonid ja asjad, mis enne reisi kõik teha tuleb, et riiki valutult pääseda. Kuna Eesti oli veel see hetk riskiriik, siis Holland nõudis negatiivset PCR testi enne lennukile minekut. See läks maksma mul 57 eurot kopikatega Synlab’is. Kuna ma sain aja alles kell 13:47 (päev enne reisi, lennuk 7:15), siis ma polnud kindel, et ma enne lendu negatiivse tulemuse kätte saan. Palusin viisakalt, et äkki on võimalik kuidagi varem test kätte saada. Need toredad Synlab’i töötajad panid mingi märkme kirja kuhugi, et üritavad nii kiiresti tulemuse saada kui võimalik. Ja btw, ma sain kurguloputamisega testi teha! Thank God, sest eelmine kord torgiti TTÜ juures mu ajud surnuks selle faking testipulgaga. Peale seda kardan toda ninaneelutesti nagu tuld. Suur-suur kniks ja kummardus teile, kes te 03.06 Tallinna (Tööstuse 21) Synlab’is tööd tegite. Nii toredad ja abivalmis inimesed =)
Ahjaa, päev enne vaatasin veel korra Keroly IG ja avastasin, et meil on megalt ühiseid sõpru. Me oleme sama vanad ja ta on Tartust pärit. Huvitaval kombel me gümnaasiumiajal ei sattunud ühte seltskonda. Keroly naeris, et no normaalne vend olen, et siis 1 päev enne reisi hakkan uurima, kelle juurde mul minek Rometiga on 😀 Parem hilja kui mitte kunagi hahahahaha 😀
Lennupiletid läksid maksma 379 eurot kopikatega, sees oli ka pagas 23kg. Kuna reisisime Airbatlicuga, siis otseloomulikult pidid maksma ka sülelapse eest. Edasi-tagasi lennureis Romkale läks 80 eurot maksma (see oli siis selle 379 sees). Kui niipidi mõelda, et selle eest oleks saanud nädal aega Türgi viietärnihotellis AI paketiga päikese käes lamatisi oodata, siis oli ikka kallis küll 😀 + hotell enne lendu 160 eurtsi ja kohapeal kulunud raha. Tõenäoliselt oleks isegi kauem reisul olnud, kui Saaremaa vanaemal poleks puhkust ja Eestis megakenad ilmad.
Mis ma kaasa pakkisin üldse? Rometile hunnikuga riideid ja endale ka. Kindlasti soovitan kaasa võtta lapsele püreed. Nii mugav oli terve reisi vältel neid Põnni püreesid Rometile ette kühveldada. Tagab selle, et ma saan lapsega ükskõik, mis kell kuhugi minna ja talle süüa anda. Ei pea ootama ja aega raiskama. Meil joppas kah, lastekaitsepäeva puhul olid Põnni püreed Selverites -40%. Andrus ostis ikka korraliku laadungi kokku. 1/3 panid poisid juba enne reisi keresse, kui mitte rohkem, aga mis seal ikka, ise jätsin need laste vaatevälja. Paljud uurisid minult selle reisikoti kohta. LINK ON SIIN.
See on spetsiaalne seljakott, mis on mõeldud lastega peredele. Emadele.
Disainitud ja arendatud Eestis – toetame eestimaist!
Kvaliteetne pehme PU-vegannahk – mu meelest aina rohkem suunduvad firmad selle poole, et loomse naha kasutamine väheneks
YKK lukud (parimad lukud üle terve maailma)
Väga kerge – kaalub ainult 0,7 kg – tõesti on kerge!
Vastupidav ja lihtne hooldada
Sobib lennufirmade käsipagasiks – Ühe lapsega reisides oli see kott lennukis ja lennujaamas piisav. Kui Sul on aga kaks tükki, kellega ringi reisid, siis minu meelest sellised basic asjad jne mahuvad paremini sellesse Älly Scandic suuremasse kotti. LINK ON SIIN.
Väga mahukas – lausa 12 erinevat taskut – see on minu jaoks märkimisväärne eelis teiste brändide ees. Ebareaalselt palju taskuid. IGAL POOl. NII NII NII NII NII mugav on asju ära panna. Ülipraktiline ja mugav.
Lihtne ligipääs – täies ulatuses avanev esikülg – See on mind alati närvi ajanud erinevate kottide puhul, kui ma pean midagi põhjast kätte saama, aga see kuradi lukk ei võimalda seda. Nüüd panin lihtsalt koti nt põrandale, lukk täies ulatuses lahti ja sain lihtsa vaevaga koti põhjast mähkud kätte.
Põhja all olevad jalakesed ehk metallnupsud aitavad kaitsta kotti määrdumise eest – Ilus disainielement ka minu meelest 😛
Kaasas on rihmad, millega saab koti riputada vankri käepideme külge – Ja see on ka minu jaoks TOP3 eelis teiste kottide ees. Mulle ei meeldi üldse need tavalised kärukotid. Suured ja kobakad ja muudmoodi kanda ei anna. Nüüd on aga nii, et kui väsin ära koti vedamisest, siis riputan lihtsalt vankri käepideme külge ja asi ants. Geniaalsuse tipp. ausalt.
LISAKS ON sellel kotil mõlemal küljetaskul fooliumtasku, mis hoiab sooja!! Ma tegin selle piima, mis teisel pildil siin all enne reisile minekut kodus ja lennukile minnes oli see veel ikka soe! Ma olen just sellistest asjadest täiega puudust tundnud. Tõesti, iga ema musthave kott, kui Sul on lapsed. + See näeb ilus välja ka, mitte mingi suvaline märss. Ma võiks vabalt sellega niisama ka kuhugi minna, ilma et lapsed kaasas oleksid.
See pilt on Älly Scandic kodukalt võetud. LINK ON SIIN.Romet aitas ka pakkida. 😀No vaata ise! On ju mugav! Seljakotti teinekord jumala tüütu seljast ära võtta, kui Sul niigi käed ja jalad asju täis. See on täielik elupäästja, et seda kotti saab vankri käepideme külge riputada!Esmareisija jaoks oli ka selline tore list kotikesega kaasas. Hea meelespea, mida kaasas endaga vedada. =)
Soliidne kaamel olin ikka lennukile minnes. Romet, väike kott, suur kohver, vanker. Õnneks on Tallinna lennujaamas Check In kohad väga lähedal ja sain kohe oma suure kobaka kohvri ära anda ja edasi ainult vankriga kruiisida. Läksin siis kohvrit ära andma eks.. Näitasin Synlab’i kodukalt oma negatiivset testi ja lennujaama töötaja ütleb, et see pole see test. Mul käis reaalselt selline külmajudin üle terve keha, et OI JOPPEN PUHH. Mõtlesin, et ei saagi lennule ja jääme lennujaama pika ninaga. Tellime takso koju tagasi ja nutame patja kodus. Ülimeeldiv lennujaama töötaja näitas, kuhu tegelikult logida tuleb. MA POLNUD kuskilt internetist seda infot näinud ja ma ikka tuulasin kõik erinevad vajaminevad lehed läbi, et reis valutult kulgeks. Kui te lähete reisile, mis nõuab negatiivset koroona PCR testi, siis logi siia sisse enne check-in’i https://api.testi.me/ja lae alla oma negatiivne tulemus (seal, kus QR kood olemas). See on see õige asi, mida lennujaamad nõuavad. Sellega hoiad nii enda kui ka teiste aega kokku. =) Kesiganes mind 04.06 hommikul lennujaamas teenindas, kniks Sulle ka!
Lennujaamas, muideks, pidi mask ikkagi ees olema, missest, et Eestis enam maskikohustust polnud. Lennuki peal sama lugu. Terve lennu vältel tuleb mask ees hoida v.a söömisel-joomisel. Enne lendu pakutakse Sulle maski, kui Sul endal pole. Rom oli suht tsill kogu lennu vältel. Vaatasime raamatuid, tegin talle kaisukatega teatrit, sõime riisigaletti, kamapalle, püreed. Megalebo. 30 minutit enne maandumist jäi väike juntsu magama.
Magavad beebsud, mu lemmikud =)
Lootsin vankri kohe peale lendu kätte saada, aga tihtipeale see ikkagi saadetakse koos kohvritega pagasilindile, kui edasilendu pole enam. Kes on käinud Amsterdami lennujaamas, siis see on ebareaalselt suur ja saabumine pole seal kohas, kus pagas. 😀 Nii ma siis kõmpisin Romet süles, seljakott seljas AMS lennujaama teise otsa. Käed tahtsid otsast kukkuda. Panin Rometi kohvri peale, sain natukene niimoodi edasi ”aerutatud”.
Jõudsime pagasilindile, aga vankrit polnud. Vahepeal märkasime Kerolyt, kes oma vanema pojaga juba lehvitas meile. Andsin Trussile teada, et me lennujaamas ja maniakk nimega Keroly on ka oma lapsega kohal ja ootab meid. :D:D:D:D Leidsime lõpuks vankri, saime kohvri ja tatsasime kõik koos Keroly autoni.
Kuna Keroly elab Lõuna-Hollandis, siis ootas selline mõnusad kaks tundi sõitu meid veel ees. Romet, nagu ikka, võõrastas ja kisas algul, aga hiljem leppis, kuna Keroly vanem poeg tsillis ka temaga taga ja oli meganunnu ja sõbralik Romkaga.
Keroly andis mulle autos pihku, ütles, et ma kindlasti näljane reisist. What the hell? 😀 Mind ei ole keegi niimoodi vastu võtnud. Never. Nii lahe, nii armas, nii äge! Nii maitsev!
Jõudsime kohale, siis esimese asjana torkas silma, kui puhas õues on. Tõesti, no nii-nii puhas linn. Hästi ilusa arhitektuuriga ka. Käisime jalutamas ja tegin mõned pildid ka. Lõuna-Holland näeb ikka hoopis teistsugune välja kui Amsterdam. Amsterdam on ikka selline linn-linn. Nüüd sain Hollandit hoopis teise pilgu läbi vaadata. Ei ühtegi paljate tissidega naist Punaste Laternate tänaval, selle asemel hoopis ülikaunilt kujundatud aiad ja hoovid ja… vaata pilte.
Ma oleksiki pildistama jäänud, ausalt. Nii ebareaalselt ilus ja puhas ja kaunilt kujundatud. Suured aknad majades, keegi ei lase häirida, et naabrid võib-olla näevad Sind sealt sees, kui Sa näiteks nina nokid, süüa teed või kukalt kratsid. Ja pealegi, me ainult näeme aknast sisse ega kuule midagi, nii et, Sa võid julgelt puuksu lasta, keegi ei kuule! 😀 Ok ok nali
Need hooviesised oleks lastud nagu Edward Käärkäel ära kujundada. Terve tänavapilt oli selline ühtlane ja ilus ning kogu aiakujundus sobis kõige ümbritsevaga imeliselt kokku. Siin sain ma esimest korda aru, et vau, maastikuarhitektid, tulge Lõuna-Hollandisse. Tööd oleks nii, et tapab!
Romet esimest korda kaugemal reisul #vananaudib
Esimene õhtu käisime linnas ringi patseerimas. Tegelikult oleks võinud vist loomaaeda sõita. Ei osanud siis mõelda, et kiireks kisub seal viimasel päeval. Aga no pole viga, ju ongi jälle põhjust tagasi minna kunagi. Muideks, Rom oli ÜLIÕNNELIK, kui nägi Keroly nooremat poega, kes on ca 2 kuud noorem Rometist, aga suurem ja raskem, et visuaalselt ütleks, et Axel on Rommist vanem. Nii armsalt tsillisid ja sõbrunesid koos. Kõigile on see koroonaaeg väsitavalt mõjunud. Lapsed on nii õnnelikud, kui saavad jälle omavanustega sotsialiseeruda, mängida ja toimetada. Lausa lust oli vaadata.
Aaaaaaa… uuh! Teate, mis oli veel ekstratuus.. Selles väikeses linnas on selline kogukonnaelu, et oi-oi-oi! Vaadake alumist pilti palun. Seal on selline traditsioon, et kui kuskil majas sünnib laps, siis pannakse maja ette mõni armas sildike ja nimi ka, kes sündis, et siis kõik teaksid, just äsja on beebi sündinud ja mis on nimi ning sugu. Hästi palju oli seda. Ühel majal oli mingi kaelkirjak seinale kleebitud ja nimi juurde ”Milas”. LISAKS veel.. Nägin ühte maja, kus oli aknale ülisuur pilt ühest vanapaarist kleebitud, lisaks rippus seal juures ka number 60. Arvasime, et tegu on suure juubeliga. Õhupallid olid hoovis ja kuldne lint kaunistas aeda. Tegelikkuses oli see paar juba 60 aastat abielus. Mõni päev hiljem nägin veel ühte samalaadset asja aknal, seal oli abielus oldud 50 aastat. Mida numbreid ikka! Ja see traditsioon on väga äge ja omapärane ning vahva!
Ilm oli kogu reisi vältel kehvem kui samal ajal Eestis, aga ega me ei läinudki sinna rannapuhkusele. Tahtsin lihtsalt Eestis korra ära ja veidi oma seiklusjanulisele hingele värskendust sisse süstida ja seda ma ka sain sealt. Kui te mult küsite, et kas veider ei olnud täiesti võõra inimese juurde niimoodi sisse sadada, siis ma vastan, et ei. Mu sisetunne ei vedanud seekord alt. Keroly on oma vibe’ilt täpselt minu inimene ja meil oli koos sitaks lõbus ja tore. Kuna meil on palju ühiseid tuttavaid, sest ma õppisin gümnaasiumiajal Tartus, siis sai ikka omajagu nalja koos, kui juba lapsed magasid ja meie saime juttu puhuda.
Kuna Belgia oli Elsloo linnast 5km ja Saksamaa pmst sama kaugel, siis otsustasime üks päev Belgiasse sõita. Ilm muidugi seda ei soosinud ja lapsed ka mitte. Mõlemad olid vihased ja mu poodlemine jäi kaunis üürikeseks. 😀 Vähemalt leidsin Dieseli poe sealt ja sain Andrusele mõne asja osta. See on juba iga reis selline standard, et tuleb ÜLES LEIDA DIESELI POOD 😀
Võtsime nooremad pojad kaasa 😀 nii äge vanker Kerolyl. Kutid said koos tõtt vahtida ja tsillida mõnusasti. Sellegipoolest oli kisa rohkem kui rõõmu. 😀 Belgias pidi poetänaval mask ees olema.SEE SELFIEBOX oleks täpselt midagi minu pulma. 😀
Jalutasime veel veidi ringi ja toimetasime oma pahurate beebidega. Ega midagi, päevad pole vennad ja midagi polnud teha, tuli tagasi Hollandisse (10min) sõita. 😀 Hollandi rahvas käib muideks Belgias kütust tankimas, kuna seal on see ca 30 senti odavam. Toidukraam vist ka? Ei mäleta enam.
Ühelpool Holland, teiselpool Belgia ja keskel Liina, kes võttis hunniku valesid riideid kaasa ja näeb välja nägu mingi mdeamisasi hahaha
Kuna Rom läks Keroly lastest tunduvalt hiljem magama, siis saime üks õhtu pikale tiirule jalutama minna. Rometile muidugi see vankritsill väga ei meeldi ja ma pidin enamus aja teda lõbustama süles ja kukil. Liiga kerge mees ta pole oma 11500 grammiga, aga elasin üle õnneks. Loodus oli üliilus ja rikkumata. Üpris sarnane Eestile ma ütleks. Soovitan teil ka, kes te juba Amsterdamis käinud olete, natukene kaugemale Hollandisse sisse sõita. Need kohad on ikka nii erinevad kui neid võrrelda.
Muideks, Hollandi riigis tuli tegelikult olenemata PCR testi olemasolust 10p isolatsioonis istuda, mida ma ilmselgelt ei teinud. Võtsin selle riski. Trahv oleks olnud vahele jäämise korral 95 eurot. Kuna Eesti on nüüdseks oranž riik, siis minu teada, enam ei pea isolatsiooni jääma ja alates eilsest on Eesti kodanikel ka vaktsiinipass olemas, kes vaktsineeritud. Full vaktsineeritud inimesed peaks lebolt ringi reisida ja trippida saama. Täiesti terved, põdemata inimesed peavad ikkagi nende testidega jaurama, mis on JUBE TÜÜTU JA KALLIS KA.
Viimase öö enne lendu veetsime Amsterdami lennujaamas. Põnev oli lennukeid jälgida, iga kahe minuti tagant maandus lennuk. Jõhker graafik ikka. Eestisse tagasi lennates ei olnud PCR test vajalik. Küll aga on Sul võimalus teha test Tallinna lennujaamas, Eesti kodanikele tasuta. Teed esimese testi ära ning kuue päeva pärast teise, kui mõlemad on negatiivsed, siis pead 10 päeva isolatsiooni asemel istuma 6 päeva isolatsioonis. See, kes lennujaamas testi tegi, ütles, et palun pojaga poodi minemisi vältida. Küsisin, et kuhu ma ta siis jätan, üksinda koju või? Naine vastu mulle: laske siis kurguloputusvedelikuga test teha. Ma lihtsalt vahtisin seda naist nagu ilmaimet, ausalt ka. Ütlesin talle, et ta on just saanud ÜHE aastaseks. Ta ei oska veel käiagi ja te räägite mulle koroonatestide tegemisest temavanustele. Siis sai ise ka aru, et läks liiale oma targutamisega. Esimene test oli ofc negatiivne. Teise testi aja osas a) sulle helistatakse b) saadetakse sõnum. Mulle saadeti sõnum koos lingiga, kust sain siis omale testimiseks aja registreerida. Väga lihtne ja mugav. Ja peale reisi järgmisel päeval helistas Terviseamet ka. Ütles, kas ma olen asjadega kursis, muigasin, et ikka olen. Vastupidiselt Hollandi 95 eurosele trahvile võid Eestis 9600 eurot trahvi saada. Sellise numbriga naljalt linna peale jalutama ei kipu ja ega mul polnud ka otseselt kuhugi minna. Olin reisist niikuinii nii väsinud ja kodus oli palju toimetamist samuti, mis tuli kiirelt ära teha, sest tahtsime ju Saarde pere juurde sõita. Kui uurisin, kaks Saarde tohib sõita, siis vastu oli, et sinna ikka võib jah. Tõenäoliselt, kui test oleks olnud positiivne, siis küll mitte. Siis oleksime kodus kükitanud nagu kaks kukununnut kunagi.
Tagasilend oli ka suht lebo. Üleüldse see marsruut nimega Tallinn – Amsterdam – Tallinn on suht lebo, sest üks lend kestab 2 tundi ja teine ka 2 tundi. Kahte tundi ei ole raske last lõbustada lennuki peal. Meie Hawaii lend, mis oli 12h pikk, see oli küll juba omaette ooper ja väljakutse. Keroly tuli meiega kaasa, kuna tal ju pere elab Tartus ja võttis oma poisid ka kaasa. Ta sai ka megahästi hakkama ja ta oli üksinda kahe kiddoga. Nii et, kes kardab lastega lennata, siis võtke õppust! Tegelikult tundub asi hirmsam, kui see tegelikult on. Mul ei ole elus küll kuhugi minemata jäänud selle pärast, et mul on lapsed. Alati on variant a) kas nad tulevad mõlemad kaasa b) tuleb üks neist kaasa c) annan kellelegi hoida (mees, vanaemad).
Need pildid on tehtud Elsloo lossipargis viimasel õhtul. Meil oli supertore reis ja ma soovitan ka inimestel midagi pöörast ette võtta. You only live once. Ära istu niisama, tee midagi, reisi kuhugi, sest hiljem enam ei pruugi selleks aega olla. Või on mõni muu põhjus tekkinud, miks enam pole võimalik. Ja kohekindlasti ei ole lapsed kuidagi takistuseks. Jah, see pole küll 100% puhkusereis, aga ise ma neid lapsi omale tahtsin. Niiet. 😀 Aitäh Sulle Keroly, et nii tuus inimene oled ja et mind kutsusid. Sa oled sama hull nagu ma ise. 😀 perfect match!
ei pea soojendama ega muretsema temperatuuri pärast
Pead kontrollima, et piim liiga kuum ei oleks
rinnapiima ei saa raisata
Kui laps joob oma isu täis, siis ülejäänud tuleb ära visata!
toita saab rinnaga ainult ema
toita võivad pudeliga kõik, kellele lapse toitmine usaldatakse
rinnapiimal on erinev konsistents iga kord, ema vb peab toitumist jälgima
kogu aeg üks ja sama konsistents
rinnapiim seedub kiiremini, sp tuleb tihedamini toita, lihtsamalt seeditav beebile
seedub aeglasemalt, kõht seisab kauem täis
ema peab rinnaga toites palju vett jooma
pole vahet palju midagi jood või sööd
piirab kindlasti ema vabadust lapseta ringi liikuda
kuna laps pole ema rinnast sõltuv, siis vabadust on emal rohkem
rinnapiim on kõige parem toit 0-6k lapsele, edasi ka muidugi
pudelipiim jääb siinkohal alla, see on ikkagi tehis
võib tekkida rinnapõletikud, kui piimajuhad kuidagi kinni jäävad
ei juhtu midagi
pole pudelitega jauramist ja ajakulu
suurem ajakulu, kuna a) tuleb pudel võtta b) pulber panna c) piim valmis teha
ema-lapse lähedane kontakt
kontakt ei ole nii suur pudeliga toites
tõenäoliselt ei ole imetaval emal menstruatsiooni (omast kogemusest – väga mugav!)
Kui rinnaga ei toida, tuleb menses tagasi
laps võib hakata rinda mõnulemise eesmärgil ära kasutama
tihtipeale pudeli otsas lapsed mõnuleda ei viitsi
ei toida last kunagi üle ega suureks
selline oht võib olla, kus kunstpiimaga toidetakse last liigpalju
emal võivad juuksed maha langeda ja hambad ära laguneda, kuna annab kõik rinnapiimaga lapsele
keha taastub kiiremini, kuna ei anna midagi ära endast
rinnalapsed haigestuvad vähem immuunhäiretesse, nagu allergia ja bronhiaalastma
Kunstpiim ei kaitse millegi eest kahjuks
omast kogemusest – rinnaga toitsin palju tihendamini ja unetunde oli vähe – ääretult kurnav
piimaseguga toites, magasid lapsed paremini
imetamine on ökonoomne ja hoiab loodust
pudelid, pakendid jne. Loodus ei rõõmusta.
imetades vabaneb emal hormooni oksütotsiin, mis soodustab lõõgastumist
kriips
imetamine VÕIB vältida rasestumist
ei väldi seda ilmsselgelt
imetamine võib olla valulik
ei ole valus
Rinda imedes treenib beebi oma suu-ja näolihaseid rohkem kui lutipudelist juues
ei treeni suu- ja näolihaseid nii hästi
reisida on mugavam/lihtsam, sest pudelimajandust pole
pead soojendama, vaatama, et oleks olemas vesi ja kõik muu vajalik
ODAV
KALLIS
Rinnaga toidetavatel lastel on vähem tõenäoline, et neil tekib imiku äkksurma sündroom (SIDS)
kriips
Rind on alati puhas ja sobib alati lapsele anda
pudelid tuleb pesta, läbi keeta jne. Hoolitseda nende puhtuse eest
saad kohe voodist välja võttes toitma asuda
kui lapse voodi on samas toas, on raske piima tegemiseks toast välja hiilida, kui laps on ärkvel
piimakoguse suurendamiseks tuleb rinnapumbaga pumbata, lisaks ka niisama pumba kasutamine
ei ole vaja midagi pumbata
Need ei ole mingid teaduslikud võrdlused. Minu enda kogemus ja arvamus. Võib-olla on Sul midagi siia lisada? Kui te nüüd küsite, mida mina eelistaksin, siis ma ütlen, et esimesed 6 kuud võiks ikka rinnaga toita ja hiljem juba ise vaadata, kuidas elu-olu on ja kuidas üldse emal tahtmist on. Algul arvasin, et toidan max 6 kuud rinnaga, aga tegelikkuses saab Rom kohe 1a 1k ja 1-2 korda päevas. Lõpetan vaikselt step by step, sest algul lihtsalt päeva päealt ära jätmine ei olnud liiga hea idee. Kõik naised teavad, kui valus see tunne on, kui piima on rinnas megapalju ja nahk venib seetõttu. ÜLIVALUS JA EBAMEELDIV.
Juba nende suurte süümekate pärast, mis mul väga pikka aega mind kummitasid, sest tundsin ennast läbikukkununa mitte imetades, oleks hea miinimum 6 kuud imetada. Ma tundsin ennast nii halvasti, et pumbates sain kätte 20-30ml. Nutsin salaja väga palju. Olin nii õnnetu ja kurb. Mul oli endal vaja ennast peale keisrit kokku lappida ja siis veel nii palju stressi selle toitmise pärast. Kentsuga haiglasse sattumine ja.. oh jah. Kes julgeb, võib seda lugu SIIT LUGEDA.
Mina ei judge’i mitte ühtegi naist, mul on ükskõik, kas ta toidab rinnaga või ei. See on tema otsus. Vabalt võib ka see olla, et piim on olemas, aga lihtsalt pole kuidagi seda connectionit rinnaga toitmise osas. No mis seal ikka, ei ole, siis ei ole. Ega ta siis sellepärast kehvem ema ei ole. Mida need lapsed teevad, keda lapsendatakse siis? Kes niikuinii rinnaga toitmisest ilma jäävad? Suva ju.
Rinnaga toitmise nippidest ja piimakoguse suurendamisest tegin mingi aeg tagasi ka postituse, see on SIIN. Mu postituse mõte on hetkel välja tuua erinevused ja sarnasused(mida väga ei ole), mitte ühte või teist toitmisviisi kiita/laita. Mu üks poeg on full-aptamili kiddo, teine rinnalaps (+aeg-ajalt sai aptamili, kuna lootsin, et Rom magab siis öösel paremini). Ma ei saaks öelda, et Kentsul on kehvem immuunsus, sest ta sai rinda heal juhul 3 kuud Aptamiliga pooleks.
Nii et, PALUN EMAD!!! ÄRGE SÜÜDISTAGE ENNAST, sest te ei saa rinnaga toita ja et piima pole. PALUN ÄRGE TEHKE SEDA! Lapsele on palju olulisem terve ja õnnelik ema, kui katkine ja masenduses kondivõre. Mõelge sellele! JA JULGEGE ABI PALUDA! PALUN!
Nii kurb oli mingi aeg tagasi oma DM-idest lugeda kirju, kus emad on nii väsinud lastega toimetamisest. Nt üks pisem rinnalaps ja siis natukene suurem laps ja siiis.. oh.. et mehed ei mõista üldse naisi, et neil on raske ja nad on kurnatud ja väsinud ja… Tõesti kurb, eriti see, et neid kirju oli palju. Paljude mehed on suhtumisega, et ah, mis sa siin kodus ikka teed.. lapsega kodus.. nii lihtne ju? – mul on vaja koristada (kapid, sahtlid, põrandad pesta, tolmu võtta, aknaid pesta) – süüa teha – pesu pesta ja triikida – voodipesu vahetada – oma asju ka ajada. (Minu puhul sisuloome nt: Blogi, IG postitused, meigivideod, #ootd videod, mõned koostöö videod jne) SEE VÕTAB ELUPALJU AEGA! – pesemas käia – last sööta, toita, pesta, kammida, magama panna, mängida temaga jne.. tema jaoks olemas olla, JALUTAMAS KÄIA LAPSEGA Mul on selleks kõigeks aega 9:00-16:30. Ma ei jõua kõike korraga. Tihtipeale jaotan päevade peale ära kogu ürituse.
Siinkohal ütlen, et Andrus ei ole mingi mökuliisu. Ta paneb pesu kuivama, kantseldab VÄGA PALJU lapsi, vahetame tihti voodipesu koos, kui ma pole jõudnud, kõik autodega seotud jura toimetab tema, ehitab ja möllab. Minul on selles osas väga vedanud. Tõesti. Kui ma ikka tahan küüntesse minna, siis ma saan seda teha. Sõbrannadega ei jää ka suure tõenäosusega midagi tegemata. Andrus tuleb ALATI mulle vastu ja seisab selle eest, et ma õnnelik oleks. Ta arvestab alati minuga ja on päris palju oma plaane ümber teinud või nt töölt ära tulnud vms, kuna mul on kuhugi vaja minna vms. Nt, kui veel üks auto oli, siis mul oli vaja Narva minna vms, siis ta jättis auto mulle, läks ise taksoga vms. Alati pakub erinevaid variante välja, kuidas MUL oleks lihtsam mingis olukorras lastega toimetada. Ma just kirjutasin siin Tõnisele meie lugu üles ja panin kirja, miks mulle Andrus meeldib. Üks, mis kirja sai ongi just see, et TA ALATI ARVESTAB minuga. Ta hoolib ja on väga väga väga väga toetav. Ta ei ütle mulle kunagi sellist asja, mida üleval pool mainisin, et mis asja ma siin kodus teen lastega… et nendega on lihtne. Naeris mulle, et kui ta peaks terve nädalavahetuse kahe pojaga kodus üksi olema, siis tuleks jalad ees mulle uksele vastu, kui ma lõpuks koju tuleks. Ta on mulle mitu korda öelnud, kui ma ei jaksa ühte või teist asja teha, siis ära tee. Kui ma ei jõua süüa teha või ei jaksa, siis tellime. Nädalavahetusel on mitu korda mul lubanud mõne tunni magada, kuna Rom ärkas mingi aeg ikkagi 5-7 korda öösel üles, see oli megakurnav. Ta läheb hea meelega Kentsuga liivakasti mängima kahekesi jne.
Mida rohkem ma selliseid kirju saan, seda rohkem ma hindan seda, mis mul endal on. See on selline meeldetuletus, kuidas mul on päriselt vedanud. Ma olen väga tänulik kõige ühise eest. Ma ei räägi sellest tihti, aga see ei muuda minu arvamust, mida mina südames tunnen ja mõtlen.
Kuulge, aga aitab, lähen siin juba liiga emotsionaalseks 😀 Olge paid!
Lubasin kirjutada meie arenguvestlusest, kuna mulle tundub, et see teema huvitab paljusid. Sõbranna oli ka meeldivalt üllatunud, et juba tehakse arenguvestluseid lastega. Eks me näitasime muidugi ise ka suurt huvi välja, sest me päriselt tahame oma lapsi nende arengus toetada. Kentsu on siis hetkel 2 aastat ja 8 kuud.
Esmalt pidime me täitma ühe lehe ära, kus oli igasugu küsimusi Kentsuga samaealiste laste kohta. Noh näiteks: kas Kentsu oskab oma vanust sõrmede peal näidata? Kas teie laps oskab 3-ni lugeda jne. Pidin märkima, mida ta oskab ja mida meie arvates mitte.
Me pole õpetanud seda, et näita, kui vana Sa oled, seega ta ajab veel segamini seda. Öelda oskab, et ta on kaks ja saab 3. Vend on 1. Nüüd oskame tähelepanu sellele juhtida ja õpetada talle see selgeks. Pole väga keeruline, tal see juba semi-selge. Kolmeni oskab lugeda, aga nüüd üritame iga kord sõrmed juurde võtta, et ta näitaks ka, kui palju see kolm siis õigupoolest on.
Kõige suurem väljakutse on meil aga üks teine teema. Nimelt peaks Kents rääkima juba mina-vormis, mida ta ei tee. See on tingitud sellest, et kui meie temaga räägime, siis kasutame sellist kõnevormi: emme teeb seda, emme teeb teist, issi teeb kolmandat jne. Ehk siis, ta räägib endast teises isikus. Kentsu tahab juua, anna palun Kentsule, Kentsu soovib pissile minna, Kentsu ei taha magama minnna jne. Tegelikult oleks õige, et ta ütleb kõik selle sama asja: MINA tahan juua, anna palun MULLE süüa, MINA soovin pissile minna, MINA EI TAHA magama minna.. Oleme nüüd poolteist nädalat seda jälginud ja MEGARASKE on seda kõnelemisviisi ümber muuta, sest see on talle juba sisse sööbinud. K on mitu korda öelnud mulle, kui ma palun tal mina-vormi kasutada: ”EMME, palun ära räägi rohkem, emme palun ole tasa!” Mul on üli-üli kahju, et enne ei osanud sellele tähelepanu pöörata, aga mis sa teed, lapsevanem olen ju esimest korda. Ma ei tea, mis on õige, mis on vale. Me kombime alles Andrusega maad. Rometiga selles osas juba lihtsam, oleme targemad ja oskame juba erinevates olukordades õigesti toimida. Üritan ka ise nüüd vähem seda EMME teeb seda, EMME teeb-teist-vormi vähem kasutada. Ta on juba oma lühikese elu jooksul aru saanud, et ma ta ema olen. Nüüd üritan kogu aeg rääkida, et MINA annan SULLE süüa, MINA teen SINUGA koos süüa, MINA katan koos SINUGA laua jne. Kui alustate sellega varem kui meie, siis kindlasti jääb hea harjumus, endast mina-vormis rääkida, juba varajases eas külge ja ei pea hiljem last ümber õpetama, mis on päris keeruline.
Kentsu on väga elav ja energiline laps. Vajab palju tähelepanu ja tegelemist. Näiteks sain teada, et me mängime valesid mänge lapsega. Seda ei öelnud kasvataja, vaid mina ise. K ei suuda väga pikalt oma tähelepanu ühe koha peal hoida. Ta vajab mänge, mis tema keskendumisele hästi mõjuks ja VÄGA OLULINE on alati ALUSTATU LÕPULE VIIA. Ei ole nii, et laps ei viitsi mängida ja viskab nurka mänguasja ja jookseb oma teed. Kui laps on nõus ja tahab mingisugust mängu mängida, siis tuleb see mäng ka lõpetada. See õpetab lapsele seda, et tehtud töö tuleb alati lõpule viia. Ette antud ülesanded tuleb ära teha. See valmistab neid väga hästi ette kooliks. Nad harjuvad distsipliiniga ja juba teavad ette, et ülesanne tuleb alati ära teha, LÕPUNI! Kasvatab kohusetunnet!
Kasvataja kiitis meid, et päeva pealt multikate vaatamise ära jätsime. 3-aastane laps peaks päevas 3 minutit televiisorit vaatama ja siis ka vanema juuresolekul, et saaksite arutada ja kaasa rääkida, mis seal täpsemalt toimub. Me keerasime alates sellest ”Ekraanipõlvkonna” dokumentaali vaatamisest multikakanalid täiesti kinni. Meil tekkis rohkem koosolemise aega, millele ma ei osanud enne tähelepanu pöörata. Tänu sellele, et me enne magamaminekut vaatame raamatuid (algul küll puikles vastu, aga kuna magama minna ei tahtnud, siis oli nõus raamatutega), on tal tekkinud ise suur huvi erinevate raamatute osas. Hetkel on näiteks Lotte A ja O. Kents mõtleb kaasa ja suhtleb juurde.
Kasvataja ÕPETAS meid, kuidas üldse tuleks lapsele raamatut lugeda ja näidata. Minu jaoks on see täiesti uus maailm. Esmalt tuleb pildid ära vaadata, kui laps on väsinud, siis panete kinni ja jätkate järgmine päev. Järgmine kord alustate piltide vaatamisega, aga räägid juba juurde, mis seal pildil on ja mis seal toimub. Kolmandal korral vaatate pilte, jutustate kaasa, lased lapsel ka rääkida, mida tema pildil näeb ja mida mitte (tal peaks juba mälus olema midagi, mida sa oled talle rääkinud) JA alles siis hakkad teksti juurde lugema, kui laps on selleks valmis. Kasvataja naeris, et pole ime, kui laps ei viitsi neid vaadata, ta ei saa ju mitte millestki aru. Kas Sa viitsiksid ise raamatut lugeda, kui sa essugi aru ei saaks? Kasvataja V soovitas mitu korda sama raamatut vaadata, ei pea iga õhtu võtma uut raamatut ette. Mida rohkem õpite raamatut koos lapsega lugema, seda kiiremini tuleb see hetk kätte, et laps JUBA TEAB, mis raamatus tulemas on ja juba räägib kaasa, kui sa talle seda loed. Soovitas ka lühiluuletusi/laulukesi/salmikesi lugeda, näidata, õppida selgeks. Näiteks lastelauludest midagi : 1) Külarahvas kuulab, vaatab, koerad kooris hauguvad! Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm! Koerad kooris hauguvad! 2) Minu isamajakene linnupesa sarnane, siis ka nagu linnukene igatsen ta järele! 3) Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas kännu otsas. Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi laulma ka. 4) Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule; hoi-lii, hoi-laa, kuid ta on armas minule Luuletused: 1) Vikerkaar, vikerkaar, ütle mulle, kuidas saan kõndida su kaunil sillal! Ütle mulle, kuidas, millal! 2) Vihma hakkas sadama, lapsed tuppa plagama, voodi alla pugema, raamat kätte – lugema! 3) Ole täna rõõmus sa, tulen sulle külla ka. Kingid ootavad sind ees, minagi su ukse ees. 4) Tuhat väikest valget kassi. tantsigu su ümber valssi! Et ei iial ütleks tere sulle musta kassi pere!
Mingid sellised lühikesed ja hästi riimuvad. Keeleliselt hea trenn ja mälu treenib ka. Kentsul on nt ebareaalselt hea mälu. TAL ON KÕIK MEELES, kui me midagi lubame. Ja ta tuletab seda meile meelde, kui MEIE OLEME ära unustanud. 😀
Küll aga ei räägi ta nii palju kui üks temavanune peaks rääkima. 3-aastane laps võiks rääkida 1000-1500 sõna. No võin julgelt öelda, et ta seda ei tee. Ja kolmeaastane peaks oskama kõiki häälikuid korrektselt hääldada, va R. Jaaa, jaaa, ma tean, et kõik lapsed arenevad erinevalt ja bla bla bla, aga mul on vaja Kentsu kunagi kooli panna ja seal ei koti kedagi, et ta areng on aeglasem. Esimesse klassi minejatel on ju hunnik katseid ka, mida nad peavad oskama teha, joonistada, rääkida, arvutada. V oskas kohe soovitada, et meil on õnneks veel aega veidi, aga kui kõne ei parane, siis kindlasti logopeedi juurde minna ja laps üle vaadata. Äkki on midagi, mis kõnearengut takistab jne. Professionaal oskab sellised asju paremini märgata ja vanemaid ka toetada nõu ja jõuga. Hetkel kõik veel tsill.
Rääkides veel mängudest, siis peame K-ga mängima kõnearengut soodustavaid mänge rohkem + tähelepanu suunamismängud jne. Kasvataja V näitas meile mitut eakohast mängu, ostsime need kohe omale koju ka. ESIMENE MÄNG:
Sellel mängul on mitu plussi: 1) värviõpetus 2) peenmotoorika, kui laps nuppe õigetesse aukudesse paneb + treenib silmanägemist! 3) tähelepanelikkus ja treenib ka püsivust 4) ülesanne tuleb ära lõpetada 5) teiselpool värvilist pilti on ka must-valge pilt, mida saab värvida Meie ostsime Juku Mängukeskusest LINK ON SIIN Hind 23 eurot.
TEINE MÄNG: teada-tuntud nööbimäng. 1) keskendumine 2) silmanägemine 3) värvide järgi sorteerimine (nt: Kentsu vali kõik punased nööbid ja pane nöör läbi) 4) numbrid ja arvutamine: kuna nööpidel on eri arv auke, siis tänu sellele saab numbreid korrata, õppida, arvutada jne. Selle ostsin T1-st MINIKID poest, maksis 7.99 minu meelest.
KOLMAS MÄNG: KINEETILINE LIIV Ja mitte lihtsalt sellega plätserdamine, aga suunata last mudima seda sõrme otsadega, kogu käega, et kogu aeg käed ja sõrmed tööd saaks teha. Ma ei tea, kust Truss selle ostis, sest me kogemata ostsime Juku-st kineetilise liiva asemel mingisuguse kivi kamaka, kust erinevad kivimid saab välja peksta, aga see pole väga toamäng. 😀 Võtan Saarde maale kaasa selle. See kineetiline liiv maksis ehk 12 eurot? Midagi taolist. Endal on ka sellega mõnus mängida. Sulab käest ära ja on selline pehme. 😀 Aga lapsele siis tuleks õpetada, kuidas nt kera teha käte vahel, kuidas ”ussi” valmis rullida jne. Anna lapsele ülesandeid, mida ta teha võiks ja õpeta talle. Järgmine kord teeb juba ise!
NELJAS MÄNG: VOOLIMINE. Saime kiita, et voolime palju. Küll aga tuleb samamoodi lapsele ülesandeid anda, mitte uisa-päisa plätserdada kogu aeg. Meie kasutame LITTLE PRÄÄNIKu The Wild Hearts’i voolimissavisid. LINK ON SIIN. Aasta lõpuni saab minu sooduskoodiga ”LIINAKOLOMAINEN” kogu ostukorvi 15% soodsamalt ka. Need on looduslikud, lõhnavad meeldivalt (MITTE KEEMILISELT!), vegan, biolagunevad jne. Pean tunnistama, et kunagi varem ei saanud aru, miks inimesed selliste asjade peale palju raha kulutavad. Alati on ju odavamaid variante… Ostsin Pepco-st mingid voolimismassid ja asjad. Jumal teab, mis sitta sinna sisse pandi, ausalt. Peale kasutamist käed sügelesid.
Siis jäin mõtlema, et kvaliteet on alati kõige tähtsam, eriti, kui jutt käib lastest. Nad võivad neid asju suhu pista, ninna.. kuhuiganes… ja siis mingi keemialabor tšillib seal lapse organismis. See on umbes sama, et teinekord tekib kiusatus mingi asi odavamalt osta. Noh näiteks mingi riideese kuskilt. Tulemus on ikka see, et see odav närakas vedeleb mul kapis ja kannan ikka oma 7 aastat tagasi ostetud Disla teksaseid, mis on nagu uued. Lasteasjade ja riiete puhul sama. Mul on teinekord hetki, kus ma mõtlen, et oh.. ma ei osta enam Bredenit, sest kõigil on.. ja siis ostan midagi muud ja kahetsen, et mingit sitta kokku ostsin. Bredeni riided on kogu aeg seljas ja need ei lähe koledaks ega kulu ära, ei pestes ega muud moodi. Ma ei saa aru, mis kuradi kangast nad neid riideid teevad :D:D Ostsin nüüd omale ka sinised Bredeni lastedressid ja no lemmikud!!! Saan poistega matchy-matchyt ka teha. Juhhei! Kahju, et Andrusele lastesuurus selga ei lähe, saaks temale ka samasugused osta 😛
Igatahes, teemasse tagasi.. Juttu tuli veel käitumisest ja kõigest sellest, siis need olid kohad, kus saime kenasti kiita. Kentsu on väga arvestav teistega, sõbralik ja empaatiline poiss. Kui algul arvasime, et ta ei saa ühe Sanderiga läbi sealt, siis tegelikkuses on hoopis bestud temaga. Tahtis Rometi sünnipäevale ka oma Sanderi kutsuda. Kui armas 🙂 Kurb on mõelda, et Kennet sai Peetri lastekasse koha ja sügisest nüüd seal siis.. Pisikesest Mõmmikust saab Rohutirts :D. Kasvataja soovitas muidugi S-i vanematega ühendust võtta, et poisid saaks omavahel edasi suhelda.. Ikkagi Kentsu esimene sõber lastehoius. Naljakas. Armunud on Sannasse, parim sõber Sander. 😀 S-täht mõjub Kentsule hästi ma vaatan. Sannast jahub ka ööd ja päevad, nii armas ja naljakas kuulata, kuidas ta tahab alati Sannale midagi kinkida ja viia ja mängida ja kallistada jne jne. Lapsed on ikka niii niii lahedad! Nii ehe ja siiras vibe kiirgab neist.
Magamise kohta uuriti. Saime öelda, et Kentsu jääb ise magama, oma toas, ei maga kaisus. Ühes beebiraamatus oli üks hea tekst kirjas: ALUSTA KOHE NII NAGU TAHAKSID JÄTKATA. Ja ma olen selle omale kergelt nagu motoks võtnud. Kui ma ikka tahan, et laps hakkaks oma voodis magama, siis ma ei anna talle rinda oma voodis ja ei jäta teda oma kaissu. Minu kaisupool on mu mehe oma. Tean, et see on väsitav. VÄGA.
MA olin ikka aasta aega NIIIII kurnatud. See 5-6 korda öösel ärkamist ja hommikul kell 6:30 püsti. Oeh. Aga ikkagi, ma nii uhke enda üle, et üle aasta aja imetasin (praegu vaikselt lõpetan, tahtsin algul päeva pealt, aga see polnud hea idee :D). Tänu sellele, et Rometit võõrutan rinnast, ärkab ta viimane nädal AINULT 2 korda! MA OLEN NII PALJU VÄRSKEM. AUSALT. See erinevus on ikka ebareaalselt suur. Ma tunnen uuesti inimesena ennast, mitte kondivõrena. Mul on uhke tunne, et nui neljaks tahan rinnaga last toita, aga samas on hea meel, et nüüd see aeg läbi saab. Juba see, et ROM ÄRKAB AINULT 2 korda öösel. See oli freaking kurnav ikka. Praegune tempo meil selline, et läheb magama 20:00-20:30 paiku, ärkab 00:00-1:00, saab Aptakat ja siis norskab kuni 5:30-6:30ni ja siis saab veel rinda ja siis juba 6:45-7:30 vms ”äratus” . See viimane toitmine selline unelemine kohati, mitte enam magamine.
Võõrutasin nii, et ärkas üles, kisas, võtsin sülle, pakkusin vett, pakkusin lutti, kussutasin ja kõik. Tuimalt ei anna rinda lihtsalt. Nüüd päevaste unedega niimoodi, et panen oma voodisse (lutita), lähen kohe minema ja vana jääb ise magama. Megalebo. Tahaks nüüd nii, et ta hakkab tervet ööd magama ja siis kupatab Romka Kentsu tuppa. Aga küll jõuab.
Teinekord räägin rohkem rinnaga toitmise rõõmudest ja muredest ja võõrutamisest.
Lähen nüüd toimetan edasi, kaunist nädalavahetuse jätku ja olge paid! Loodan, et kellelgi on sellest infost abi.
