Liina BACHELORETTE

4
2055

No lõpuks lõpuks! Pidin seda juba 2 nädalat tagasi tegema, aga te päriselt ka ei kujuta ette, mis tempo meil taga on. August on käes ja oijoppen, pulmade kuupäev aina läheneb. Nii vägev ikka!

Aga ma alustan siis otsast. Sain 12.07.2021 õhtul kaks paberit kätte.

Ausalt öeldes see tuli nii ruttu, et mul tõmbas juhtme veidi krampi. Mökutasin ca 10 minutit tühja ja ei osanud kuidagi olla. Ma väga, väga lootsin, et mulle midagi korraldatakse, aga millal ja kas… ma ei olnud kindel. Ma olin lausa nii jahmunud, et mu lugemisvõime kadus ära. Kes pole mu insta kontoga kursis, siis juhtus selline lugu, et ma kuidagi ei pannud tähele, et pidin roosad ja rohelised riided kaasa võtma. Läksin päev enne üritust Andruse ja Rommiga poodi, et mulle valge kleit osta nagu pruudile kohane eks… ja siis tuleb instasse kiri, et mis valge? Sul lehel kirjas roosa ja roheline. 😀 Ma vaatasin seda DM’i nagu oleks kummitus mulle kirjutanud ja mõtlesin, et see mingi nali või.. kuidas ma seda tähele ei pannud. 😀 Tüdrukud teadsin, et need kaks värvi on mu lemmikut ja sellistes toonides riideid on mul piisavalt kapis, et ma ei peaks minema jälle poodi uusi riideid ostma. Truss jõudis ka kobiseda, et JÄLLE ON VAJA UUT KLEITI või… et kas tema siis ostab igaks puhuks uue ülikonna.. 😀 Naersin, et need on Sinu valikud, minu valik on see, et valget kleiti on vaja. 😀 MIDA TEGELIKULT EI OLNUD VAJA

Tüdrukud muidugi ütlesid, et vahet pole, tule selle valgega, aga see ei rahuldanud mind. Hakkasin siis sellest kinni, et nad tglt lubavad teises riietuses tulla ja otseselt ei pea ka roosa-roheline olema. Mu süda ei andnud rahu. Seadsin sammud Paavli kaltsukasse. Ma ei leidnud mitte kui midagi sealt riieteosakonnast. Pettumus. Mõtlesin, et suva, astun korra lasteosakonnast ka läbi, mis asub korrus allpool. Esmalt nägin riiulil kollaseid kiivreid. Tuluke mu sees oli süttimas. Hakkasin kinni sellest lausest (lugesin nüüd kohe mitu korda need paberilehed üle), et ma ei lähe puhkama, et tuleb pmst tööd tegema minna, seda mainisid nad ise ka veel, et tööd hakkan tegema. Leidsin siis teetöölise neoonkollase vesti ja püksid ka, mida ma ei proovinud. Arvasin, et ei mahu nendesse tegelikult, kuna kõhuspekens on ikka veel alles, aga kodus proovides – üllatus, üllatus… Isegi trukk läks kinni. Prillid olid mul kunagi Aliexpressist soetatud, ilged kobakad ja idekad selle outfiti juurde. Lisaks panin Kentsu tööriistavöö tuuri koos puidust haamri ja muu kraamiga. Igaks juhuks pakkisin taskunoa, käärid ja veel mingi imeliku vidina kaasa, kuna öeldud oli, et paki kõik kaasa. Need vedelesid muidugi kogu nädalavahetuse kotis. Vähemalt ma olin kõigeks valmistunud.

Buss tuli maja ette. Küsisin kohe bussijuhilt, et ma olen üksi siin või.. Vana muigas ja ütles, et ma ei räägi midagi Sulle. 😀 No tänks mees. Siinkohal kniksud ja kummardused selle bussijuhi ees. Nii sümpaatne kutt, ääretult viisakas ja ülitore ja abivalmis.

Tegime esimesed joogid ja kõksud ära klaasidega ning istusime bussi. Muljetasime niisama ja sain palju kiita oma outfiti valiku eest. Ei hakka valetama, olin ise ka rahul. Sõitsime veidi ringi ja oligi juba aeg sealmaal, et ma pidin oma esimest mängu mängima hakkama. Mängu nimeks ”Kui palju ma Andrust tunnen”. Mängureeglid olid jube ebaausad, aga ega mul seal sõnaõigust palju ei olnud. Vastan õigesti, pean ühe shot’i jooma. Vastan valesti siis kaks. Mu kõige suurem hirm oli enne kogu seda üritust, et ma joon ennast nii purju ja ei mäleta mitte midagi õhtust ega hommikust ega millestki. Mu keha on ju nii puhas, tarbin alkoholi nii-nii vähe. JA siis kohe alguses selline mäng. Johhaidii küll, ma olin kindel, et selle mänguga mu mälu kaob ka. Üritasin seal kaubelda ka kõvasti, et äkki ikka saab kuidagi teisiti seda asja lahendada, kahjuks konstaabel nimega Liisu ei andnud armu mulle.

Küsimused oli ka megarasked. Tõesti. Üks küsimus oli, et mis on Sinu paha komme, mis Trussikule ei meeldi. Ma olin suht kindel, et ta on vihane, kui ma ta asju võtan ja 1-1le samasse kohta tagasi ei pane. Tegelikkuses vihastab teda see, et ma olen palju telefonis. Ja tal on õigus. Aga no mis sa teed, kui ma olen otsustanud teiega oma elu läbi sotsiaalmeedia jagada ja kõik mu monteerimised ja asjad.. nagu KÕIK on läbi mu telefoni. Sellegipoolest olen teadlikult ennast parandanud ja püüdnud leida aega pereväliselt, mis on väga raske, ERITI kui Kents on ka suvepuhkusel ja uude lasteaeda alles 16.08, peale pulmi. Ainuke vähene aeg ju tekibki mul oma asju teha siis, kui Andrus tuleb koju ja saab veidi lastekoormust mu õlult ära võtta.
Nii nunnu, et Truss hindab minus kõige rohkem seda, et ma olen väga hoolitsev ja hooliv pere suhtes. Eeskätt pidas lapsi silmas. Ma tegelikult ei teadnud, et ta selle vastab, aga lootsin, et see võiks olla see vastu ja juhhei! Aga kurat, jooma pidin ikka. 😀
Ja millega ma Trussi ära võlusin? Mis te arvate? No Trussile meeldib, et ma olen selline rõõmsameelne sell. Ma kirjutasin, et ma olen selline totakas. Loeti õigeks, kuna me mõtlesime ikkagi sama asja. Lahe!
Küsimus, mida teeks Andrus Sulle romantiliseks õhtusöögiks ISE.. See tuli lihtsalt: pelmeene, sest midagi muud ta teha ei oska 😀 I was right! 😀
See oli ka hea küsimus, et mis on Trussi lemmik riietumisstiil vms. Vana kirjutas smart casual. Hea tainas, ta ei tea ise ka, mis tegelikult õige on. Paljas ülakeha on tegelikult tema lemmik riietumisstiil. 😀 Pidin Andruse lolluse pärast kaks shotti jooma. Aperol pole väga lahja jook ka. Just sayin…
Neid küsimusi oli kokku 27. Ehk siis ma pidin jooma VÄHEMALT 27 korda ja mul läks ikka mitu valesti ka.. St Andrusel läks kirjutamisega veidi nihu, aga mina pidin jooma.. Täielik ebaõigus!

Tüdrukutel oli kõik väga hästi organiseeritud. Mul oli kõht päris hele ja neil olid kohe ahjusoojad sushid varnast võtta. Omg, jeah! Nii-nii maitsev oli. Lisaks olid nad Tassikookidest koogikesed tellinud ja minu õnneks mu enamus sõbrannad ei armasta magusat. Sain ise korraliku hunniku keresse laetud. Kõht sai lausa nii täis, et pidin pükste truki lahti tegema salaja. 😀

Olime juba jupp aega sõitnud ja järsku Sohv hõikab: ”ooo, olemegi varsti Tartus”. Ma jäin mõtlema, et kas ma olin ainuke, kes kuulis või kõik teevad näo, et Sofia ei öelnud seda. Mõtlesin omaette, kas ma teen sellest välja või mitte, aga ega ma polnud süüdi, et ta ”kogemata” midagi tähtsat välja ütles. Naersin, et ma sisimas arvasingi, et Tartu minek, kuna mul on seal history. 😀 Vahepeal öeldi, et ma olen liiga uudishimulik ja mulle anti eri kirjaga paelad kätte, mis pidin ära jagama vastavalt sellele, kellele see sõna sobib. Nt dancing diva, single tonight, hot mama, designated drunk, wild child, miss behaving, selfie addict jt. Ma ofc selfie addict. :D:D

Jõudsime lõpuks kuhugi ja tüdrukud palusid aknast välja vaadata. Esimene silt, mida ma nägin oli: TALLINNA KÜLMHOONE. Mul oli nagu WHAT THE FUCK, kas me päriselt ka sõitsime praegu ca 2 tundi Tallinna vahet ja oleme tagasi Tallinnas? Ma olin nagu nii nõutu, et te ei kujuta ette ka. Ausalt. Mu nägu oli priceless. See oleks küll ultimate tüng olnud. Aga õnneks ei olnud see kõik.
Buss jäi seisma kuskil tanklas ja tüdrukute tungival soovil läksin siis tanklasse ühe kuti käest küsima, et kus me siis oleme, kui Tartus pole (ise olin endiselt veendunud, et oleme Tartus). Küsisin siis ühelt tüübilt, et kus me parasjagu pesitseme… tüüp vaatas, et mind nagu kuutõbist ja vastas: ”eee… Pärnus oleme ju.” Ma mingi, EI OLE.

PÄRNUS. Just sayin, et ma reisi alguses ka veel ühe korra mainisin ära, et Pärnu ei lähe me 100%, sest no.. kes teeb tüdrukuteõhtu Pärnus? KÕIK TEEVAD SEAL. KÕIK. Nii igav. Ja siis ma mingi.. pekki, nii piinlik. Tüdrukud korraldavad mulle sellise värgi ja siis ma veel ENNE ütlesin, et Pärnu ikka ei läheks ja me ikkagi oleme Pärnus. Oijohhaidii. MUL OLI NII PIINLIK ja mõlgutasin mõtteid, kuidas seda nüüd heastada, et me ikkagi oleme Pärnus ja tegelikult on mul suva, et me Pärnus oleme.
Hiljem sain ma muidugi teada, et NAD TEGID SEDA MEELEGA :D:D:D:DD::D:D:D:D Ja neil õnnestus see idekalt. Mul oli nii sitt tunne, et julgesin kobiseda. Nagu ülisitt. sitt, mis sitt. Aga nad teadsid, et Pärnu pole valikus ja nad vanad tarkpead tegid meelega. Neile au andes oli see nali omal kohal ja ma siiamaani ei suuda uskuda, kuidas ma nii naiivne kõige osas olin ja neid kõiges uskusin. Sohvi Tartu asi oli ka nii smooth ja loomulik, et ma päriselt-päriselt arvasin, et mu bachelorette on Tartus… jah, jah.

Sõitsime juba jupp aega edasi ja tüdrukud üritasid mulle kärbseid pähe ajada. Enam ei õnnestunud. Vanad arvasid, et ma mingi eriti rumal vist, et 😀 SÕIDAME PÄRNUST PÄRNU ööbimispaika 2h. 😀 Nii tainas ma nüüd ka ei ole. Mul ikkagi bakalaureuse kraad käes ja majandust õppisin ma ka ning mikro- ja makroökonoomikat. Veidi ikka orienteerun matemaatikas ja ajatunnetuses ja numbrites. Küll mitte palju, aga veidi…

Üks hetk tuleb I Watchi sms: Teretulemast Lätti. 😀 HAHAHAHAHAHA:D Tänks I Watch. Ma arvasin tegelikult, et me edasi Palangale, kuna kunagi oli juttu sellest Liiškaga. Aga õnneks mitte, taguots oleks kangeks jäänud. Jõudsime oma Apartment-hotelli. Need kaks korterit olid IMEILUSAD. Läheks iga kell sinna pere või sõpradega puhkama. Nii avarad toad, ülisuur katuseterrass, hea asukoht. Kõik jutud. Kui kedagi huvitab, võin uurida, mis kohaga tegu oli =) Ahjaa, vaade Riiale! Mega!

Siis taipasin, miks kõik meikimata jne. Algul arvasin, et ehk kuhugi spaasse minek, et pole mõtet mukkida jne. Ma ikka kenasti higistasin, et võimalikul lahe ja silmapaistev make-up teha, et siis maha võtta see ja hommikul kohe uus teha. Lemmik. 😀

Tegime veel paar kokteili, mängisime ÄSK mängu ja magama kukkusime kuskil 2 paiku. Hommikul oli vaja kell 9 valmis olla.

Kerge pohmell oli ärgates ja Marliisi antud pohmellikit oli igati asjakohane. See c-vitamiini(on vist?) kihisev tabla vees.. see tõesti toimis. Ma pole muidu tabletiusku ja olen selline: söön mett, taimi, panen varbavahele igasugu veidrusi, küüslauk kaela, viinasokid tsikk, aga selle vees lahustuva jura ees pean küll kniksu tegema. See toimis. Ka järgmine päev.

Mukkisin ennast ära, panin riide, hakkasime kohe aperoli jooma, ega aega polnud raisata. Ma teadsin, et mind ootab mingi värk ees, aga mis täpselt, seda ma ei teadnud. Sisimas ma lootsin, et ehk on midagi inimestega suhtlemisega seotud ja õnneks oligi.
Astusime laeva peale. praami peale? Paadi peale? Ok, minilaeva peale. Veesõiduk. Las jääb. Mulle anti MU LIST KÄTTE, mis mind kõik ees ootab. Mida teha tuleb ja kui palju mul kõigeks aega on.

Teadsin kohe, et bachatat ma tantsima ei hakka (nr 16), et mitte rikkuda meie tantsuvibe’i pulmas. Õnneks oli vaja 300 punkti kokku koguda, aga tegevusi oli rohkem kui 300 punkti eest. Minu meelest väga lahe, et ma sain mingi valiku teha, mitte nii, et pean raudpolt kõik ära tegema. Laua peal tantsimine jäi kahjuks ära, sest unustasin selle suures müümise tühinas. Oleks tahtnud küll. Sellega pole mul kunagi probleemi olnud, et kuhugi laua peale ronida ja seal tantsida.:D Käisin mingi nelja laua juures, kus oli umbes 4-6 meest, et see kuradi kondoss kätte saada. JA MA EI SAANUD. KELLELGI polnud mulle kondoomi jagada. Tehti nalja, et me teeme ilma. Tegin vastu nalja, et mina ka, mul juba kaks last näiteks… 😀 Aga tegelikult pani see mind kukalt kratsima. See selleks. Number nelja ma ka tehtud ei saanud. Proovi sa leida keegi Andrus või Anders või veel keegi samalaadne. 😀 LÄTIST
AGA ÜLEJÄÄNUD ASJAD SAIN MA TEHTUD.

See paadijuht oli küll veidi jokkis. 😀 Ta oli väga rõõmus, kui talle ühe väikese Vana Tallinna oma kingikorvist jagasin.
Kingikorvist nii palju, et Liisu pakkus, et kui 100 euri saan, siis kena. Ma panin eesmärgiks 250. Lõpuks sain 350 eurot ja 50 norra krooni. Pidin teenima omale õhtuks joogiraha, aga sain kolm ringi kõigile jooke välja teha. Jätsin kahes söögikohas tippi ja 40 eurtsi kulus ka klubipiletitele. Lebo. Naersime, et iga nädalavahetus, millal tahaks peole minna, tuleb väike ”bachelorette pidu” korraldada. Hargneme ja siis igaüks käib oma korvikesega ringi ja müüb, õhtul saaks kokku ja loeks saagi üle. Läheks peole. Idekas plaan.

Tegin oma esimesed müügid paadil ära (40 eurtsi + andsin ühe Vana Tallinna joomasele paadijuhile), paadilt tulles seisin ja kerjasin ”nukke”. Sain kohe 20 tükki kokku. Unagi! Maha tulles liikusime edasi söögikohta. Mul oli reaalselt tunne, et need tsikid, minu tüdrukud, elavad Lätis. Ma lihtsalt mõtlesin omaette, kus nad kõik need asjad üles kaevasid. See söögikoht oli nii ilusa asukohaga, otse rannal, mõnus soe breeze paitas nägu, toidud olid head, teenindus hea, baarmenid toredad. Mulle muidugi tehti kõik välja, üritasin küll ise maksta, aga ei lubatud. Vähemalt lubati tippi jätta.

Kui te peaksite juhuslikult suvel Riiga sattuma, siis soovitan väga-väga-väga seda Legend Beach misiganes baari. Toidud olid ka väga maitsvad! Seal sain ka kohe kaks ülesannet tehtud. Tüdrukud alles sättisid end istuma, kui ma juba baari taga läbirääkimisi pidasin. Punktid 7(räägi ära baarmen, et saad ühe kokteili ise valmistada ja kui teed baarmeniga pilti ka, siis lisa 5p) ja 8(sebi endale tasuta jook) kükitasid kuklas. Läksingi tuimalt baarileti äärde ja küsisin, kas nad viitsiks mulle ühe tasuta joogi välja teha.. no ja siis veel see ka, et ma teeks selle tegelikult ise juhendamise saatel.. Ära rääkisin nad. Juhuu!

Sõime kõhud täis, ajasime juttu ja ega ma seal rannas ka niisama ringi ei vahtinud. Töö käis täies hoos. 2 x minivanatallinn 25 euri üks. Siis siidrilaadsed 2tk (omahind max 1 eur) osteti 50ne eest. Ulme. See oli tegelikult nii tore, et inimesed olid ülitoetavad ja soovisid toredat kooselu ja õnne ja kõike muud vahvat. Megamegamega lahe.

Ma olin nagu mingi raamatupidaja oma lehekese ja korvikesega. Muudkui arvutasin, mida kui palju müüa, et oma eesmärk ära teha. Lisaks jälgisin kogu aeg ka oma scavenger hunt listi. 😀 Minuga käis kaasas mingi hea vaim, kes pooled ülesanded minu ette söötis. Reaalselt. Sain 20p selle eest, et tegin pildi vastabiellunud paarikesega. Neil oli megakiire, aga nad nõustusid sellegipoolest. Sänks teile!

Edasi liikusime tagasi kohapeale, et ennast pesta-sättida-kammida-meikida. Sellist mökutamise ja mölutamise aega ei olnud üldse. Terve aja vältel sai väga tegus olla. See meeldis mulle, et kõik tegevused, mis plaanis olid, olid väga hästi organiseeritud. Kogu ajakava jne. Jõudsime enne Riia vanalinna minemist ka katuseterrassil mõned pildid teha 🙂

Kuniks üks hetk kõik istusid ja mingi meesingel kargas kuskilt bussi eesosast välja. Filmida ei tohtinud, aga kiired sõbrannad said selle kuti ikkagi videole. Kuvatõmmis teile videolt. Ta oli 1-1le noor Ronn Moss ”Vaprad ja ilusad” seriaalist. Ma kusjuures mõtlesin, et huvitav, kas nad sellise asja ka kuhugi planeerivad või mitte, aga arvasin, et Riias pole ehk nii head võimalust. Liisu muidugi ütles, et ta oli jumala kindel, et ma juba eeldan midagi, sest miks on ühes bussis stripparitele mõeldud post. No päriselt ka ei osanud üldse sellele mõelda, mõtlesin, et see lihtsalt lõbutsemiseks. Milline naiivitar.

Kuna ma pole kunagi elus kuskil striptiiribaaris ega stripparitega kokku puutunud, siis ma sisimas lootsin, et äkki nüüd.. aga ma ei osanud mitte ühelgi hetkel seda ette aimata. Ärge muretsega, mida rippuvad ma ei näinud. Kõik oli väga maitsekas. Ausalt öeldes olin imestunud, et midagi sellist saab nii maitsekalt teostada. Ma muidugi istusin seal tooli peal (kaks tantsu tegi) nagu tukunui, suu lahti nagu töllmokal ja ei osanud kuidagi olla. 😀 Kuulsin ”publikust” hõiskeid: ”Liina, katsu nüüd täiega igaltpoolt” ma hea pussy karjusin vastu: ”Eeeeiii, Andrus foreveeer” :D:D:D Vähemalt sain ühe listipunkti ära tehtud – katsu kellegi muskilt. Juhhei! Väga lahe meelelahutus oli see enne linna jõudmist.. ja väga ootamatu.

Bussist välja astudes.. eee.. see shamps hakkas normaalselt pähe. No päris jommis oli olla ikka. Teine mamabear oli samasugune, naeris, et mida hekki, see magus jook hakkas ikka kenasti pähe. 😀 Jõudsin ühe hetke mõtteid mõlgutada, kui juba hõigati, et euuu, siin on su strippar, mine räägi ära. Mitu korda ei lasknud seda omale öelda. See kutt, kellel ka poissmeestekas oli, ei olnud sellest väga vaimustuses muidugi, aga tema enda poisid kamandasid takka ja tal ei jäänud muud üle. V E D A S. Sain suht lihtsa vaevaga 50p Scavenger Listi juurde.

Saime ta ikka trusparite peale. Jätsin 15 eurtsi tippi ka. See oli hea tüng, kui tants läbi sai. Vana hakkas seletama, et nüüd on tema kord. Mu tüdrukud naersid ja lehvitasid nähtamatut valget lippu, et ise olite lollid, et reegleid kirja ei pannud. Mingit naistestriptiisi siit küll ei tule. Tänasin asjaosalisi ja lahkusime 50p rikkamana. Sorry not sorry. Mul on siiralt hea meel, et sellised suhteliselt pöörased asjad olid listis, ma olen ise ka sama pöörane ja väga julge igasugu asju tegema/küsima/müüma. Kogu see tüdrukuteõhtu nädalavahetus oli nii minu nägu ja minu tegu. Mida veel tahta? Mind poleks erutanud kuskil pargi pingi peal pikniku pidamine. They know me so well. Aamen. Olen tänulik nende tüdrukute eest minu elus. Selle õhtu eest. Kõige ees. Insta DM’i potsatas ikka õige mitu kirja sisuga: ”Wow, ebareaalne, millised sõbrannad Sul on.” Nõustusin koheselt.

Vahepeal sain veel ühe punktiülesande tehtud. Pidin küll tantsulaval kedagi ahvima, aga tegin seda Riia vanalinnas. Seega läks läbi. Jumala hea sakk oli sees ka, üldse ei põdenud. Mingi seltsiline hüppas ka minuga kampa. Lätlased on ikka lõbusad ja toredad inimesed. Oskan ainult ülivõrdes nendest rääkida. Jäljendamine on video peal, mida ma siin blogis jagada ei saa. Vahepeal oli pool kanni ka väljas, vb ei jagagi seda. 😀

Edasi suundusime sööma, aga mul oli kõht nii täis veel eelmisest söömisest ja joomisest, et ega ma väga midagi ei tahtnud. Pissile tahtsin ainult. Käisin meestevetsus ja sain selle eest kohe 10p teenitud. Süüa tellisin lihtsalt kala, kõik. Sellegi sain ääri-veeri söödud. Müüsin veel paar asja maha ja sain soovitusi õhtu osas, kuhu klubisse minna jne. Viimast korda üritasin leida kondoomi, et see täis puhuda, aga tulutult. Loobusin sellest ülesandest.

Läksime linna peale edasi, müüsin veel mõned joogid. Kohtasin uut poissmeestekat. Sain kiita, et ma olen ikka nii nunnu, pisike ja armas. 😀 ja sealsamas kõrval üritas poissmeestega peokangelane ROOTSI KALA SÜÜA. JOHHAIDII, MIS HAIS. Tuletasin meelde, et ma olen väga nunnu ja armas ja pisike. Aga ei, see ei aidanud. See lebra.. Laste täiskakatud mähkude hais on selle kõrval lillelõhn. Lasime jalga sealt kiirelt. Läksin Läti Statoili. Ostsin oma teenitud raha eest kõigile need pulkvesipiibud, ühekordsed. Nii mõnigi sai too õhtu ära influencitud halvale teele, et koju jõudes läks uurimiseks, kust neid osta/tellida saab. 😀

Seadsime sammud klubide tänavale. Tahtsime ühte kohta sisse saada ja need, kellel oli üks süst tehtud või polnud üldse vaktsineeritud ei saanudki sisse. Sohvil oli PCR test tehtud. Maksis krdi 57 eurot sellest ja mutiauku. Kedagi ei huvitanud see. Ma olin ausalt öeldes šokeeritud, kui karm kord seal klubitänaval ikkagi oli. Lihtsalt ei lastud sisse. Kõik. Kadri oli alles saanud teise ja ta ka ei saanud sisse. Nagu wtf lihtsalt. Ma olin juba jumala kurb. Kindlad olime selles, et koos me tulime ja koos me läheme. Õnneks üks teine klubi pakkus võimalust kiirtestiks, aga IKKAGI ei saanud vaktsineerimata inimesed sisealasse sisse. Ainult välisalal said olla. Sitt lugu oli see, et seal välisalal oli jube kehva muusikamaitsega DJ.

Ma sain vahepeal 300 eurot täis ja võtsin eesmärgiks 350. Nui neljaks, enne ma neid asju ära ei anna. Kell oli mingi 23:30, kui Liiška ütles mulle, et aitab juba arvutamisest ja müümisest, naudi õhtut. Ma mingi, ei, ma müün need asjad maha, sest Scavenger Hunt listis oli ka kirjas, et ma pean KÕIK maha müüma. Tuimalt läksin baarileti juurde ja ütlesin, et kuulge kutid, te peate selle noksipulgaka, tissipulgaka ja paki plaastreid minult 20 euroga ära ostma, siis ma saan rahumeeli õhtut edasi nautida. Neil polnud valikut. Ma tegin closingu ka juba nende eest ära. Aitäh lätlased, et aitasite. Enne seda veel müüsin ühe joogi maha ja 7 euro eest ostetud ühekorde e-sigareti 10nekaga maha. 😀 See, kes ostsis naeris, et nojah… baaris on see tegelikult odavam, aga las ta siis olla. Tänks mees! See SAMA MEES LAULIS MULLE KA LÄTI KEELES SERENAADI. SAATE ARU. Ma sain isegi selle ülesande tehtud. Tüüp oli mingi 45, ma pakuks. Nii pull ikka. Otsin video üles ja lisan selle IG storysse. Oli see vast õhtu!
Kolm tüdrukut läksid koju magama, kindel oli see, et kaks mamabear’i ei lähe küll kuhugi. Linnaluba ja magama ära. NEVER. 😀

Kuna seal sees oli parem muusika, aga minu üks sõbranna ei saanud sisse, sest ta teine vaktsiinisüst veel ei kehtinud, tuli mingi plaan välja mõelda. Võtsin oma paela ära, andsin talle ja läksin uuesti ise piletit ostma. Sain muidugi turvamehelt kommentaari, et euu, sa juba olid siin ju, mu see QR kood ei töötanud. Valetasin, et oijah, olin küll, käisin vahepeal magamas (45min tagasi:D).. Valetasin, et mind kutsuti tagasi põhjusel, et mis mõttes ma magan oma tüdrukuteõhtul. Vana vaatas küll kahtlaselt, aga no kuidas sa ütled ära eks.. Maksin uuesti pileti eest ja saingi sisse. Saime nüüd kõik siseruumi tantsima. Ülihea muusika, supermõnus seltskond. Jumaldan tantsimist.. Nii mõnus oli ennast välja elada ja varbad villi tantsida. Nii lahe oli! Tänu sellele, et ma nii agar müüja olin, saime kena 3 ringi aperolikoksi juua. Mul oli hea meel, et sain ka ise ”välja teha” vahelduseks. Mingisugune kella 3:30ni tantsisime, kui tundsin, et ehk oleks aeg kompsud kokku pakkida. Kõik olid nõus ja seadsime sammud takso suunas. Jõudsime oma apartmenti. Kükitasime veel laua taga, laulsin tüdrukutest minu enda väljamõeldud laulu. Nad leppisid sellega, et see võiks küll sinna karaoke ülesande alla minna. Kahju, et keegi seda linti ei võtnud. See oli nii naljakas.. Umbes, et Triin läheb magama, Kadri pissile, Kirsti joob vett, mina laulan serenaadi… mingi täielik umbluu kokku pandud. Nagu mingi kohalik bussipaviljoni joodik, kellel häälepaelad vabaks päästeti.

Hommikul olid mul nagu kellavärk 9:00 luugid lahti. Kehva oli olla, aga unematit ka ei tulnud. Kükitasin pea tund aega seina vahtides ja oodates, et ehk keegi ärkab ja halastab mulle ning tahab minuga tsillida. Vaikselt hakkasid kõik ärkama. Tellisime süüa. ULMELISELT HEA HOMMIKUSÖÖK OLI SEAL KOHAS. Ei tea kohanime, aga kui ma peaksin kunagi Lätti sattuma, siis küsin tüdrukutelt, mis koht see oli. aaaah, tahaks seda hommikusööki praegu. Praekartul, muna, peekon, hunnik mingit head rohelist, tomatid, kaste.. I m e h e a.

Sellega polnud veel lugu lõppenud. Sain kiita oma tüdrukute käest, et olin väga tubli, tegin rohkem, kui vaja, võtsin aktiivselt kõigest osa, ei vingunud üldse (va esimene ülesanne, kui pidin peale õiget vastus ka jooma :D)

Lugesin oma vande ette.

Ülesanne number 10 oli vist naljaga kirjutatud. Või noh, ainult ühel seltskonnast on lapsed. :D:DD:D::D:D:D Mission impossible it is. Enam-vähem tundsin ka kõikide huulejäljed ilusti ära. Lõpp läks lappama, aga keda see huvitab.

Andsin ka neile ülesande sõbrapäeviku näol. Just võtsin lahti ja loen seda.. Nii vahvad küsimused, mida ei oskaks ise küsidagi. SEIK kirjastus teeb üleüldse lahedaid asju. Ostsin raamatupoest nende märkmiku ka, nii palju vahvaid mõtteid lisaks tavapärasele märkmikukujundusele. Nt motiveerivad laused, mingid ülesanded, mida ühel või teisel päeval teha… jnejne.

Tegin pilti teile ka. Nimedeta.

Kell 13:00 oli see šikk bussijuht jälle meie seltskonna ukse ees. Panime kohvrid pagaasnikusse ja istusime kohtadele. Saime terve tee muljetada ja niisama Igorist rääkida. Igor tuleb pulma kontvõõraks. Ok,ok nali. Nvm… Las see Igor olla.
Tahtsin veel sellest rääkida, et me pidasime alkopoe juures kinni ja seal oli mingi burksiputka, bussi ehitatud eks. Mida hekki, ma pole ELUS VEEL NII HEAD BURGERIT SAANUD. Mingi ülimuhe vanamees tegi neid seal. ISEGI MU SÕBRANNA, kes EI VÕTA KUNAGI AMPSU KELLEGI KÄEST. Küsis ampsu ja ütles, et tõesti mida heina, kui hea. Okei, mida heina mitte, see rohkem minu väljend, aga andis mõista, et TÕESTI on hea. Palun minge sinna onu juurde burksi ostma. Ma vist sõidaks Andrusega sinna piiriäärde deidile, kui lapsi poleks, ausalt. Saaks neid ühekordseid e-sigarette ka 5.50ga osta hulgim kokku. 😀

Koju jõudes, vedasin oma kola üles kolmadale ja ega mul aega polnudki. Võtsin autovõtmed ja kimasin ema juurde, et Kentsukas peale võtta. Rääkisin empsile kõigest ja kimasime tagasi koju Kentsuga. Viisin Kiddo esmaspäeval hoidu, sealt läksin otse proovimeiki ja -soengusse Mareti juurde ning otse sealt edasi veel bachata trenni ka. Te päriselt ka ei kujuta ette, mis jooksmine meil siin toimub enne pulmi. Ebareaalne. Selline orgunn ja möll. Ja meil on veel kaks last, kes kodus. Kennet läheb uude lasteaeda alles 16.08. Seega, mul on kogu aeg siin kahelapsene saba taga. Vahet pole, kuhu ma minna tahan.

Sõin siin just hetk tagasi erinevaid koogikesi ja asju, mis magusalauale on plaanis organiseerida. Imemaitsvad. Andrus käis hommikul ülikonnaproovis. Kõik loksub paika. Üks tore uudis on veel, Truss just kirjutas smsi. Ma olen õnnelik. Andruse poissmeestekas läks ka väga hästi. Ta kirjutas mulle päeva jooksul 4 korda, et ta ikka ei suuda uskuda, kuidas me kambakesi ta niimoodi ära tillitasime. Ta ei saanud lit mitte midagi aru ja arvas viimase hetkeni, et on mingi teise venna üllatuspeol, kuniks omi poisse stuudios nägi. 15 minutit oli šokis, et how…. 😀 äge! Me mõlemad oleme väga rahul kõigega. Meid ümbritsevad kõige lahedamad inimesed. Ma ei kujuta ette, kui minu tüdrukutest keegi hakkab abielluma või lapsi saama… 😀 Kogu aeg tuuakse kingitusi poistele, kõiki peetakse meeles, korraldatakse ulmelisi üritusi jne jne.

Oeh, aga selleks korraks kõik siis. Ebareaalselt pikk postitus. Kolm päeva kirjutasin seda.. lisaks veel piltide sorteerimine ja kõik muu. Vabandan kirjavigade pärast, ma ei jaksa neid hetkel kontrollida. Mõttest saate niikuinii aru. Kunagi hiljem lappan postituse uuesti üle. Võib-olla.

Musid-kallid-paid.


Teie Liina

4 COMMENTS

  1. Oeeh, sul on tõesti ülivinged sõbrannad ja looogish, et sa ise veelvingem!
    Ja oiii kuidas mulle meeldib Sinu blogi, sest sa kirjutad nii pikalt ja nii põnev on lugeda 🙂

    • Appi appi appi, see on vist kõige suurem kopliment so far.. ma täna just mõtlesin, et kas keegi üldse viitsib seda memuaari lugeda või mitte.
      SUUR SUUR KNIKS SULLE!

      Sõbrannad on tõesti üle prahi. Kullast kallimad =)

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here