Arenguvestlus. (2-3-aastane)

4
951

Lubasin kirjutada meie arenguvestlusest, kuna mulle tundub, et see teema huvitab paljusid. Sõbranna oli ka meeldivalt üllatunud, et juba tehakse arenguvestluseid lastega. Eks me näitasime muidugi ise ka suurt huvi välja, sest me päriselt tahame oma lapsi nende arengus toetada. Kentsu on siis hetkel 2 aastat ja 8 kuud.

Esmalt pidime me täitma ühe lehe ära, kus oli igasugu küsimusi Kentsuga samaealiste laste kohta. Noh näiteks: kas Kentsu oskab oma vanust sõrmede peal näidata? Kas teie laps oskab 3-ni lugeda jne. Pidin märkima, mida ta oskab ja mida meie arvates mitte.

Me pole õpetanud seda, et näita, kui vana Sa oled, seega ta ajab veel segamini seda. Öelda oskab, et ta on kaks ja saab 3. Vend on 1. Nüüd oskame tähelepanu sellele juhtida ja õpetada talle see selgeks. Pole väga keeruline, tal see juba semi-selge. Kolmeni oskab lugeda, aga nüüd üritame iga kord sõrmed juurde võtta, et ta näitaks ka, kui palju see kolm siis õigupoolest on.

Kõige suurem väljakutse on meil aga üks teine teema. Nimelt peaks Kents rääkima juba mina-vormis, mida ta ei tee. See on tingitud sellest, et kui meie temaga räägime, siis kasutame sellist kõnevormi: emme teeb seda, emme teeb teist, issi teeb kolmandat jne. Ehk siis, ta räägib endast teises isikus. Kentsu tahab juua, anna palun Kentsule, Kentsu soovib pissile minna, Kentsu ei taha magama minnna jne. Tegelikult oleks õige, et ta ütleb kõik selle sama asja: MINA tahan juua, anna palun MULLE süüa, MINA soovin pissile minna, MINA EI TAHA magama minna.. Oleme nüüd poolteist nädalat seda jälginud ja MEGARASKE on seda kõnelemisviisi ümber muuta, sest see on talle juba sisse sööbinud. K on mitu korda öelnud mulle, kui ma palun tal mina-vormi kasutada: ”EMME, palun ära räägi rohkem, emme palun ole tasa!” Mul on üli-üli kahju, et enne ei osanud sellele tähelepanu pöörata, aga mis sa teed, lapsevanem olen ju esimest korda. Ma ei tea, mis on õige, mis on vale. Me kombime alles Andrusega maad. Rometiga selles osas juba lihtsam, oleme targemad ja oskame juba erinevates olukordades õigesti toimida. Üritan ka ise nüüd vähem seda EMME teeb seda, EMME teeb-teist-vormi vähem kasutada. Ta on juba oma lühikese elu jooksul aru saanud, et ma ta ema olen. Nüüd üritan kogu aeg rääkida, et MINA annan SULLE süüa, MINA teen SINUGA koos süüa, MINA katan koos SINUGA laua jne. Kui alustate sellega varem kui meie, siis kindlasti jääb hea harjumus, endast mina-vormis rääkida, juba varajases eas külge ja ei pea hiljem last ümber õpetama, mis on päris keeruline.

Kentsu on väga elav ja energiline laps. Vajab palju tähelepanu ja tegelemist. Näiteks sain teada, et me mängime valesid mänge lapsega. Seda ei öelnud kasvataja, vaid mina ise. K ei suuda väga pikalt oma tähelepanu ühe koha peal hoida. Ta vajab mänge, mis tema keskendumisele hästi mõjuks ja VÄGA OLULINE on alati ALUSTATU LÕPULE VIIA. Ei ole nii, et laps ei viitsi mängida ja viskab nurka mänguasja ja jookseb oma teed. Kui laps on nõus ja tahab mingisugust mängu mängida, siis tuleb see mäng ka lõpetada. See õpetab lapsele seda, et tehtud töö tuleb alati lõpule viia. Ette antud ülesanded tuleb ära teha. See valmistab neid väga hästi ette kooliks. Nad harjuvad distsipliiniga ja juba teavad ette, et ülesanne tuleb alati ära teha, LÕPUNI! Kasvatab kohusetunnet!

Kasvataja kiitis meid, et päeva pealt multikate vaatamise ära jätsime. 3-aastane laps peaks päevas 3 minutit televiisorit vaatama ja siis ka vanema juuresolekul, et saaksite arutada ja kaasa rääkida, mis seal täpsemalt toimub. Me keerasime alates sellest ”Ekraanipõlvkonna” dokumentaali vaatamisest multikakanalid täiesti kinni. Meil tekkis rohkem koosolemise aega, millele ma ei osanud enne tähelepanu pöörata. Tänu sellele, et me enne magamaminekut vaatame raamatuid (algul küll puikles vastu, aga kuna magama minna ei tahtnud, siis oli nõus raamatutega), on tal tekkinud ise suur huvi erinevate raamatute osas. Hetkel on näiteks Lotte A ja O. Kents mõtleb kaasa ja suhtleb juurde.

Kasvataja ÕPETAS meid, kuidas üldse tuleks lapsele raamatut lugeda ja näidata. Minu jaoks on see täiesti uus maailm. Esmalt tuleb pildid ära vaadata, kui laps on väsinud, siis panete kinni ja jätkate järgmine päev. Järgmine kord alustate piltide vaatamisega, aga räägid juba juurde, mis seal pildil on ja mis seal toimub. Kolmandal korral vaatate pilte, jutustate kaasa, lased lapsel ka rääkida, mida tema pildil näeb ja mida mitte (tal peaks juba mälus olema midagi, mida sa oled talle rääkinud) JA alles siis hakkad teksti juurde lugema, kui laps on selleks valmis. Kasvataja naeris, et pole ime, kui laps ei viitsi neid vaadata, ta ei saa ju mitte millestki aru. Kas Sa viitsiksid ise raamatut lugeda, kui sa essugi aru ei saaks? Kasvataja V soovitas mitu korda sama raamatut vaadata, ei pea iga õhtu võtma uut raamatut ette. Mida rohkem õpite raamatut koos lapsega lugema, seda kiiremini tuleb see hetk kätte, et laps JUBA TEAB, mis raamatus tulemas on ja juba räägib kaasa, kui sa talle seda loed. Soovitas ka lühiluuletusi/laulukesi/salmikesi lugeda, näidata, õppida selgeks.
Näiteks lastelauludest midagi :
1) Külarahvas kuulab, vaatab,    koerad kooris hauguvad!    Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm!    Koerad kooris hauguvad!
2) Minu isamajakene    linnupesa sarnane,    siis ka nagu linnukene    igatsen ta järele!
3) Meie kiisul kriimud silmad,    istus metsas kännu otsas.  Piip oli suus ja kepp oli käes,    kutsus lapsi laulma ka.
4) Mu koduke on tilluke,    kuid ta on armas minule;    hoi-lii, hoi-laa,    kuid ta on armas minule
Luuletused:
1) Vikerkaar, vikerkaar,
ütle mulle, kuidas saan
kõndida su kaunil sillal!
Ütle mulle, kuidas, millal!
2) Vihma hakkas sadama,
lapsed tuppa plagama,
voodi alla pugema,
raamat kätte – lugema!
3) Ole täna rõõmus sa,
tulen sulle külla ka.
Kingid ootavad sind ees,
minagi su ukse ees.
4) Tuhat väikest valget kassi.
tantsigu su ümber valssi!
Et ei iial ütleks tere
sulle musta kassi pere!

Mingid sellised lühikesed ja hästi riimuvad. Keeleliselt hea trenn ja mälu treenib ka. Kentsul on nt ebareaalselt hea mälu. TAL ON KÕIK MEELES, kui me midagi lubame. Ja ta tuletab seda meile meelde, kui MEIE OLEME ära unustanud. 😀

Küll aga ei räägi ta nii palju kui üks temavanune peaks rääkima. 3-aastane laps võiks rääkida 1000-1500 sõna. No võin julgelt öelda, et ta seda ei tee. Ja kolmeaastane peaks oskama kõiki häälikuid korrektselt hääldada, va R. Jaaa, jaaa, ma tean, et kõik lapsed arenevad erinevalt ja bla bla bla, aga mul on vaja Kentsu kunagi kooli panna ja seal ei koti kedagi, et ta areng on aeglasem. Esimesse klassi minejatel on ju hunnik katseid ka, mida nad peavad oskama teha, joonistada, rääkida, arvutada. V oskas kohe soovitada, et meil on õnneks veel aega veidi, aga kui kõne ei parane, siis kindlasti logopeedi juurde minna ja laps üle vaadata. Äkki on midagi, mis kõnearengut takistab jne. Professionaal oskab sellised asju paremini märgata ja vanemaid ka toetada nõu ja jõuga. Hetkel kõik veel tsill.

Rääkides veel mängudest, siis peame K-ga mängima kõnearengut soodustavaid mänge rohkem + tähelepanu suunamismängud jne. Kasvataja V näitas meile mitut eakohast mängu, ostsime need kohe omale koju ka.
ESIMENE MÄNG:

Sellel mängul on mitu plussi:
1) värviõpetus 2) peenmotoorika, kui laps nuppe õigetesse aukudesse paneb + treenib silmanägemist! 3) tähelepanelikkus ja treenib ka püsivust 4) ülesanne tuleb ära lõpetada 5) teiselpool värvilist pilti on ka must-valge pilt, mida saab värvida
Meie ostsime Juku Mängukeskusest LINK ON SIIN Hind 23 eurot.

TEINE MÄNG: teada-tuntud nööbimäng.
1) keskendumine 2) silmanägemine 3) värvide järgi sorteerimine (nt: Kentsu vali kõik punased nööbid ja pane nöör läbi) 4) numbrid ja arvutamine: kuna nööpidel on eri arv auke, siis tänu sellele saab numbreid korrata, õppida, arvutada jne.
Selle ostsin T1-st MINIKID poest, maksis 7.99 minu meelest.

KOLMAS MÄNG: KINEETILINE LIIV
Ja mitte lihtsalt sellega plätserdamine, aga suunata last mudima seda sõrme otsadega, kogu käega, et kogu aeg käed ja sõrmed tööd saaks teha. Ma ei tea, kust Truss selle ostis, sest me kogemata ostsime Juku-st kineetilise liiva asemel mingisuguse kivi kamaka, kust erinevad kivimid saab välja peksta, aga see pole väga toamäng. 😀 Võtan Saarde maale kaasa selle. See kineetiline liiv maksis ehk 12 eurot? Midagi taolist. Endal on ka sellega mõnus mängida. Sulab käest ära ja on selline pehme. 😀
Aga lapsele siis tuleks õpetada, kuidas nt kera teha käte vahel, kuidas ”ussi” valmis rullida jne. Anna lapsele ülesandeid, mida ta teha võiks ja õpeta talle. Järgmine kord teeb juba ise!

NELJAS MÄNG: VOOLIMINE.
Saime kiita, et voolime palju. Küll aga tuleb samamoodi lapsele ülesandeid anda, mitte uisa-päisa plätserdada kogu aeg.
Meie kasutame LITTLE PRÄÄNIKu The Wild Hearts’i voolimissavisid. LINK ON SIIN. Aasta lõpuni saab minu sooduskoodiga ”LIINAKOLOMAINEN” kogu ostukorvi 15% soodsamalt ka. Need on looduslikud, lõhnavad meeldivalt (MITTE KEEMILISELT!), vegan, biolagunevad jne. Pean tunnistama, et kunagi varem ei saanud aru, miks inimesed selliste asjade peale palju raha kulutavad. Alati on ju odavamaid variante… Ostsin Pepco-st mingid voolimismassid ja asjad. Jumal teab, mis sitta sinna sisse pandi, ausalt. Peale kasutamist käed sügelesid.

Siis jäin mõtlema, et kvaliteet on alati kõige tähtsam, eriti, kui jutt käib lastest. Nad võivad neid asju suhu pista, ninna.. kuhuiganes… ja siis mingi keemialabor tšillib seal lapse organismis. See on umbes sama, et teinekord tekib kiusatus mingi asi odavamalt osta. Noh näiteks mingi riideese kuskilt. Tulemus on ikka see, et see odav närakas vedeleb mul kapis ja kannan ikka oma 7 aastat tagasi ostetud Disla teksaseid, mis on nagu uued. Lasteasjade ja riiete puhul sama. Mul on teinekord hetki, kus ma mõtlen, et oh.. ma ei osta enam Bredenit, sest kõigil on.. ja siis ostan midagi muud ja kahetsen, et mingit sitta kokku ostsin. Bredeni riided on kogu aeg seljas ja need ei lähe koledaks ega kulu ära, ei pestes ega muud moodi. Ma ei saa aru, mis kuradi kangast nad neid riideid teevad :D:D Ostsin nüüd omale ka sinised Bredeni lastedressid ja no lemmikud!!! Saan poistega matchy-matchyt ka teha. Juhhei! Kahju, et Andrusele lastesuurus selga ei lähe, saaks temale ka samasugused osta 😛

Igatahes, teemasse tagasi.. Juttu tuli veel käitumisest ja kõigest sellest, siis need olid kohad, kus saime kenasti kiita. Kentsu on väga arvestav teistega, sõbralik ja empaatiline poiss. Kui algul arvasime, et ta ei saa ühe Sanderiga läbi sealt, siis tegelikkuses on hoopis bestud temaga. Tahtis Rometi sünnipäevale ka oma Sanderi kutsuda. Kui armas 🙂 Kurb on mõelda, et Kennet sai Peetri lastekasse koha ja sügisest nüüd seal siis.. Pisikesest Mõmmikust saab Rohutirts :D. Kasvataja soovitas muidugi S-i vanematega ühendust võtta, et poisid saaks omavahel edasi suhelda.. Ikkagi Kentsu esimene sõber lastehoius. Naljakas. Armunud on Sannasse, parim sõber Sander. 😀 S-täht mõjub Kentsule hästi ma vaatan. Sannast jahub ka ööd ja päevad, nii armas ja naljakas kuulata, kuidas ta tahab alati Sannale midagi kinkida ja viia ja mängida ja kallistada jne jne. Lapsed on ikka niii niii lahedad! Nii ehe ja siiras vibe kiirgab neist.

Magamise kohta uuriti. Saime öelda, et Kentsu jääb ise magama, oma toas, ei maga kaisus. Ühes beebiraamatus oli üks hea tekst kirjas: ALUSTA KOHE NII NAGU TAHAKSID JÄTKATA. Ja ma olen selle omale kergelt nagu motoks võtnud. Kui ma ikka tahan, et laps hakkaks oma voodis magama, siis ma ei anna talle rinda oma voodis ja ei jäta teda oma kaissu. Minu kaisupool on mu mehe oma. Tean, et see on väsitav. VÄGA.

MA olin ikka aasta aega NIIIII kurnatud. See 5-6 korda öösel ärkamist ja hommikul kell 6:30 püsti. Oeh. Aga ikkagi, ma nii uhke enda üle, et üle aasta aja imetasin (praegu vaikselt lõpetan, tahtsin algul päeva pealt, aga see polnud hea idee :D). Tänu sellele, et Rometit võõrutan rinnast, ärkab ta viimane nädal AINULT 2 korda! MA OLEN NII PALJU VÄRSKEM. AUSALT. See erinevus on ikka ebareaalselt suur. Ma tunnen uuesti inimesena ennast, mitte kondivõrena. Mul on uhke tunne, et nui neljaks tahan rinnaga last toita, aga samas on hea meel, et nüüd see aeg läbi saab. Juba see, et ROM ÄRKAB AINULT 2 korda öösel. See oli freaking kurnav ikka. Praegune tempo meil selline, et läheb magama 20:00-20:30 paiku, ärkab 00:00-1:00, saab Aptakat ja siis norskab kuni 5:30-6:30ni ja siis saab veel rinda ja siis juba 6:45-7:30 vms ”äratus” . See viimane toitmine selline unelemine kohati, mitte enam magamine.

Võõrutasin nii, et ärkas üles, kisas, võtsin sülle, pakkusin vett, pakkusin lutti, kussutasin ja kõik. Tuimalt ei anna rinda lihtsalt. Nüüd päevaste unedega niimoodi, et panen oma voodisse (lutita), lähen kohe minema ja vana jääb ise magama. Megalebo. Tahaks nüüd nii, et ta hakkab tervet ööd magama ja siis kupatab Romka Kentsu tuppa. Aga küll jõuab.

Teinekord räägin rohkem rinnaga toitmise rõõmudest ja muredest ja võõrutamisest.

Lähen nüüd toimetan edasi, kaunist nädalavahetuse jätku ja olge paid! Loodan, et kellelgi on sellest infost abi.

4 COMMENTS

  1. Minu pojal oli sama mure, et 3.aastase kohta polnud kõne see, mis peaks. Perearst soovitas flööti. Kui laps puhub flööti, siis samal ajal stimuleerib neid lihaseid suus, mida rääkimiseks vaja. Kui flööti ei taha, siis veel võimalus need puhuvad tuutud, mida sünnal kasutatakse.
    Mina ostsin flöödi, laps mängis rõõmuga ja kõne arenes.

  2. Minul selle kaisutamisega see, et härraga ma ei saa 😄 v no enne last oli nii, et enne uinumist võis ju kaisutada, aga kui magamise aeg, siis baiii, keerasin selja ja oma tekk. Kaisus oli palav ja kui ta magama jäi siis ta käsi oli nii raske ja no üldse kaisus magades ei saa ju asendit nii tihti vahetada ja noh – ühesonaga mitte minu teema. Beebs magas ka algul oma vooditaskus v voodis. V nendel öödel kui härra diivanil oli (igaksjuhuks mainin, et ühine otsus kuna puhkasime kõik paremini välja nii. Algul punnitasime mõlemad hambad ristis, mina ei julgend teda ära saata, aga häiris kui ma niigi mitu korda pean beebi toitmiseks arkama ja siis vahepeal veel ärkan sellepeale et keegi norskab ja siis togi teda et ta vait jääks 😄 ja no tema ei julgend öelda et tahaks teise tuppa minna, sest see titemajandus öösel äratas teda ka + veel keegi togib ööläbi. Ühesonaga olime kõik puhanumad ja rõõmsamad kui magamine oli mingi hetk nii jaotatud) nii kuhu ma jäin, aa kui härra magas diivanil, siis vahel jätsin beebi voodisse, aga ikkagi teise voodi otsa, et mingit kaisutamist kui sellist ei olnud. Jaaa nüüd tänasel päeval, ma olen maailma suurim lapse kaisus magamise fänn 😄😄 mu laps on umbes-täpselt sama vana kui su Kentsu. Mingi aasta ja veits peale vanuses hakkas nii et laps hakkas vastu hommikut nutma ja noo miski ei aitand, ei lutt, ei kaisukas, ei vesi, süles läks ka närvi ja no kuna kell oli vaga varajane ja ma ärgata veel ei suutnud siis motlesin et okei, akki ajab asja ara kui votan oma voodisse, annan paar mänguasja talle toimetamiseks ja saan ise natuke veel pikutada. Aga nii kui ma ta meie voodisse tõstsin siiis ta magas 😄 no ja see jätkus siis igapaev, viiest oli nutt ja kui suurde voodisse votsin siis magas rahumeeli edasi. Sobis, veidi ebamugav oli küll kui 1 seal risti rästi laiutas, aga parem ikka kui viiest ärgata 😅 no ajapikku hakkas see meie voodisse tulemine järjest varajasemaks nihkuma kuni lõpuks siis selleni et piff enam ei uinunud ka oma voodis. Algul oli ikka uni endal suht kehvake sellepärast agaa mingihetk ma harjusin täiega ära sellega et ta koguaeg öösel mulle kaissu poeb v mu peal lausa magab. Nüüd ta magab enamasti pool ööd enda voodis (vahel ka terve) ja pool meie voodis, aga nüüd samas voodis magades ta enam otsas ei aele ja lihtsalt magab kuskil oma nurgas. Jaa ma täiega igatsen seda et ta oma peakese mu õlale/käele paneks v kuskil kõhupeal mul magaks, sest vahel harva kui ta seda teeb, siis ma magan kuidagi veel paremini 🤷‍♀️ Umbes nagu mis sa veel elult tahad kui maailma kalleim kullatükk su kaisus nohiseb ja nii hea soe jaa lihtsalt magadki muretult ja sügavalt. Mai saa aru miks ta iga öö enam ei roni mu otsa, sest ise teda kaissu võtta pole ikka päris see, sest siis ma tunnen et on mingi sundasend ja ega ma teda ei lömasta ja no mis ma teist ikka torgin kui ta tahab rahus magada 😄

    • Appi, kui piinlik! Ma nii aeglane vastaja, et oi joppenpuhh.

      Ma tean seda puhkamise asja hästi, mul mees magab praegu suurema poja toas, tema naris, üleval 😀 naeris, et ma puhkan ju palju paremini, kui sinu kõrval, sest te ärkate pisemaga sada korda üles. 😀

      Kas Sa seda ei karda, et pisike võib voodist välja kukkuda?

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here