Meie pulmad #kolopulm 13.08.2021 – 15.08.2021

0
4565

Meil on tänase seisuga täpselt kuu möödas kogu sellest pulmatrallist ja ma otsustasin selle puhul ennast lõpuks kokku võtta. Alustan algusest. Ma ärkasin juba kell 6 üles, sest pidin Laitses juba kell 8:00 meigis olema. Oleks saanud ka hiljem, aga logistiliselt oleks väga keeruliseks läinud, sest keegi pidi lapsi hoidma ja vanaemad said seda sedapidi paremini teha. Kuna, kui mina oleks hiljem meiki ja soengusse läinud, oleks see aeg pildistamisesse sisse sõitnud ja kõik oleks halvasti välja kukkunud. Pulmakorraldaja küll muretses, et ma ennast lõhki ei tõmbaks, aga õnneks ei seganud need vähesed unetunnid kordagi mind õhtu jooksul.

Miks just Laitse Loss? Mul oli tegelikult algul soov teha sellised boho-stiilis pulmad, aga see on praegu liiga popp ja ma tahtsin kursi 180 kraadi pöörata ja muuta seda, et midagi teistmoodi teha: midagi elegantset, aga samas stiilset ja modernset. Vaatasime siis mitmeid losse, kus võiks pulmi korraldada, aga põhiteema seisnes selles, et ca 100 inimesele on VÄGA raske Eestis majutust leida. VÄGA raske. Ausalt. Laitse jäigi seetõttu võtjaks, et lossist üle tee asub Graniitvilla, mis mahutab 30-50 inimest ja Laitsesse mahub koos lisavooditega umbes 50, veidi rohkem ehk.

Laitse Lossi kasuks sai otsustatud veel mitme asjaolu pärast:
1) Laitse Lossi perenaine Raili oli nii-nii meeldiv inimene ja me leidsime kohe ühise keele. Särav, armas ja tragi naine. Esimesel kohtumisel rääkis kohe majavaimust meile.. Natukene tekitas kõhedust, kuna me pole skeptikud, aga pigem ikka ei uskunud. Nüüd usume! Aga sellest juba hiljem, mis meiega seal juhtus, st pulmakülalistega.
2) Pole väga kaugel Tallinnas
3) Pulmapidu ei olnud ainult ühes kohas. Tseremoonia oli õues, söömine sees, pidu sisehoovis. Sellist lahendust kiitsid enamus pulmakülalisi. Ei olnud sellist laua taga kükitamist terve õhtu.
4) Lossis on alumisel korrusel saun ja mullivann. Kuna Andruse üheks sooviks oli, et PIDU PEAB OLEMA 2 ÖÖD, siis lootsime väga, et võiks mingisugune saunavõimalus olemas olla. Mullikas oli muidugi suur pluss lisaks.
5) Avar ja mõnus suur hoone, kus oli liikuda mugav. Mitte selline pisike talukompleks vms.

Ma kohe tulen põhipäeva juurde tagasi, aga mõtlesin praegu, et räägin veidi meie valikutest, miks ja mida jne.
1) Pulmakorraldaja Aet.
Toimetab DreamDay Stuudio ridades. Pulmakorraldajat valides, oli mu valik kiire. Hea tuttav Denim Dreamist kirjutas mulle ja naeris, et meie kallis Aet on ju pulmakorraldaja. Ma ei tea, kus koopas ma elanud olin, aga kuidagi ei viinud kokku, et just tema DreamDay tiimis on (ma olin varem DreamDay instat piilunud). Aet töötas varem kujundusjuhina ja me olime ka koos Denim Dreami ridades tööd teinud. See andis mulle selle kindlustunde, et Aet mõistab minu olemust ja teab, milline inimesena olen, mida tahan ja kuidas tahan. Ma ei pidanud pettuma. Ta tegi kõik vajaliku ja rohkemgi veel. Mu meelest oli tema see võtmeisik, et meie pulmad oleksid sellised nagu nad olid. I-M-E-L-I-S-E-D! Me oleme Andrusega talle nii-nii tänulikud tehtud töö ja vaeva eest, et ta eeskätt just minu unistused ellu viis. Siinkohal mulle meeldetuletus, et tahan endiselt veel Aetu korra näha. Uhh, käime see nädal Saaremaal ära ja siis pommitan teda. Ehk on tal nüüd veidi rahulikum ka. Suvi on ju pulmakorraldajatele hullumaja. Igatahes, kui te tahate väga tugeva visuaalitunnetuse ja korraldusvõimega pulmakorraldajat, võtke temaga ühendust. Aet on iga oma senti väärt ja rohkemgi veel.
2) Pulmaisa.
Noh, kes mind jälgivad läbi mingi kanali, teavad, kui palju meile Tõnis Niinemets meeldib. Lausa nii palju, et me pidime algselt peo pidama 23.07, aga Tõnisel oli see kinni. Ainukesed vabad kuupäevad olid 13 ja 14 august. Andrus polnud nõus kedagi teist omale pulmaisaks võtma ja nii me selle kuupäeva ümber muutsimegi, et Tõnis saaks meie pulmaisa olla. Kui nüüd välja jätta see, et Tõnis meeldib meie perele niikuinii, siis tema nimi ja tuntus tagab selle, et ta ei saa mingit käkki kokku keerata, sest seal on tema nimi taga. Eestis on väike ja jutud liiguvad kiiresti. Me käisime ühes pulmas siin mõni aeg tagasi, kus pulmaisale maitses liiga palju alkohol ja oli liiga familiaarne pulmakülalistega. Jama ühesõnaga oli. Pruut oli väga pettunud, sest Sul on ju mingit ootused sellele inimesele, kes kogu seda tähtsat päeva vedama hakkab. Aga see selleks.
3) Esinejad.
Mari Jürjensiga oli selline lugu, et algul mõtlesin ma, et meil pole tseremooniaks muusikut vaja ja siis jupp aega hiljem tundsin, et kuidagi feil tulnub makist mingi muusikapala panna. Aet pakkus mulle Mari Jürjensit ja ma naersin, et appi, kuidas ma ise tema peale ei tulnud. Ta on minu suur-suur lemmik juba kiviajast. Pole inimest, kellele Mari muusika ei meeldi. Mõeldud, tehtud!
Andruse kolmas soov oli Koit Toome. Kuna me hakkasime juba aastakese ette oma pulmapidu planeerima, siis meie õnneks oli KOIT veel vaba. Trussi sõprade seas on selline lahe lause liikumas: KOIT ON MEIE TOIT. See ütleb kõik. Koit oli õhtu staar. Naersime hiljem, et nüüd, kui meil mingi suurem pidu tulemas, siis Koit Toome on nüüd meile nagu need hotellides olevad veepudelid, mis on complementary alati olemas. Enam Koiduta ei saa.
Algselt oli soov ka Terminaator esinema kutsuda, aga nad olid juba aasta ette sellel kuupäeval broneeritud. Tahtsime ühte esinejat veel ja kuna meile Shanon ka megalt meeldib, siis tulid nemad kohe valikusse. Shanoni tugev eelis on see, et isegi kui inimesed pole Shanoni fännid, oskavad kõik kaasa laulda. Olgugi, et neil oli kuskil Tartus samal päeval kontsert, olid nad ikkagi nõus meie pulma esinema tulema. Oleme tänulikud selle eest.
DJ Erki Kukk. Teda soovitas meile Aet. Me tahtsime kedagi sellist, kes oskaks seinast-seina lugusid mängida ja Erki seda muidugi oskas. Võtsime ta ka teise päeva DJ-ks. No super-super. Kõik lood, mida küsisime, need ka saime. Mitte nii, et DJ saadab su kuu peale oma soovidega. Tugev soovitus meie pere poolt =) + Ta möllas kogu tehnika ja valguse ja lava ja kõige muu tüütusega, mis artistidega kaasas käib.. just tehniliselt. Ma ei kujutaks ette, kui ma oleks pidanud ise kuskilt mingit tehnikavärki broneerima jne. Jeebus-Jeebus. See teema on hullem kui hiina keel mulle. Ehk siis, kui teil on vaja lava ehitada, valgust kuhugi panna või muud tehnikaabi ürituste osas, siis kirjutage Erkile.
4) Outfitid.
Andruse osas teadsime kohe, et selle smokingu laseme me õmmelda. Juhuslikult guugeldasin ja leidsin sellise koha nagu Just4You Moestuudio. Nad vastasid KOHE ja ega rohkem polnudki vaja otsida. Aega ka enam väga polnud. Selle koha leidmine oli ka nagu väike lotovõit. Nii hea teenindus, ülikvaliteetne töö, kiire ja lisaks olid nad ka väga abivalmid. Tegid lisaks kiirkorras poistele vestid, peiupoistele kikilipsud ja viimasel minutil veel rätikud ka pintsakute sisse. Kõik järgnevad ülikonnad, smokingud.. you name it.. laseme seal õmmelda.
Minu kleidid. Ma ostsin peokleidi ammu ära, aga põhikleit oli veel puudu. Tahtsin hullult Lätti minna, aga piirid olid ju kinni ja aeg muudkui tiksus. Paljud uurisid, et miks ma siis õmmelda ei lase, aga no, mida ma õmblen, kui ma ei tea, mida ma taha õmmelda 😀 Mul polnud halli aimugi, milline see kleit võiks olla. Teadsin, et selline a-lõikeline ja natukene ”kohev”, et lossipulma sobiks, aga see ka kõik. Paljud jälgijad mõtlesid, et ehk tuleb pükskostüüm ketsidega jne, aga ei. Ma teadsin kohe algul, et ma tahan väike nunnu printsess oma pulmapäeval olla. Et pildid oleksid ajatud ja ka 50 aastat hiljem, kui poisid meie pulmapilte vaatavad, ütlevad, et ossanuga, päris kenad ja stiilsed vanemad meil. Ketsid on vb 50a pärast eilne päev… who knows.
Ma olin tegelikult juba kahes pruudisalongis käinud enne õige kleidi leidmist, aga ühes salongis lihtsalt polnud seda X-faktoriga kleiti ja teises suruti liigselt müüki peale mulle. Kolmanda salongi külastus oli täpselt see õige. Kleidi ostsin OHMYBRIDE’ist. Mul oli kaks kleiti, mille seast ma selle õige valisin. Sisimas teadsin, milline see õige on, aga ema surus ühte valget kleiti, mis oli megakena, aga ta oli lihtsalt tavaline valge. Ja hiljem kuulsin, et seda kleiti telliti see suvi 10tk. Muideks, mu enda kleit ei olnud üldse minu valikute seas, sest seal olid tikandid valet värvi ja ma viskasin kohe selle mõtte peast, kuigi tegumood meeldis, kui mulle seda näidati. Ja.. kui mulle öeldi, et tikandid saab kõik ümber teha… Ma tahtsin natukene mõtlemisaega, aga broneerisin oma kleidi ikkagi ära. KLEIDINÕUSTAJA (ma ei tea, kuidas õigesti nimetada), ÜTLES ISE, et võta aega ja mõtle, ei surunud kuidagi mulle kleidi ostmist peale. Juba see žest võitis mu südame. Ja ta helistas mulle paar päeva hiljem ja ütles, et see valge kleit on ostetud. Ma sain aru, et minu kleit. Mu süda jättis lööke vahele ja siis sain kohe aru, et mida ma teen…
DAAHHH, LIINA OSTA SEE KLEIT ÄRA. Ütlesin kohe, et uhh, vedas, et see valge osteti ära, mitte see, mis oli mul broneeringus. Tikandid tegi ümber Gurjanova Disain. Ta teeb igasugu käsitööehteid pulmadeks + siis pärlitööd jne. Mina ei pidanud ise kleiti kuhugi viima ega ära tooma, selle eest hoolitses OHMYBRIDE tiim.
5) Sõrmused. Sõrmuste kohta tegin juba natukene aega tagasi eraldi postituse. TSEKI SIIT
6) Catering. Võtsime söögipoolise Laitse Lossist. Jäime väga rahule. Teise päeva õhtusöök oli ka esmaklassiline. Meil sain õhtusöögi ajal küll kartulid korra otsa, kuna me ei oodanud sellist tormijooksu toidule, aga õnneks lahendati kõik kiirelt Laitse meeskonna poolt. Tõesti, suur kniks Laitse Lossi meeskonnale! Ma küsisin mitu korda neilt igasuguste erinevate küsimuste osas abi, keegi ei pööritanud silmi, sain kohe abi ja kõik olid nii abivalmid.
7) Fotograaf. Rene Riisalu. Meie esimene valik oli muidu Fotoraat, kuna nad on meie perega harjunud ja Andrus on nendega harjunud. Teate ju ise, et meestele ei meeldi pildistamine ja kaamerad, siis oleks kena, kui on juba tuttavad näod ees. Aga nad ei saanud ja õnneks jälle TÄNU PULMAKORRALDAJALE leidsime õige inimese. Ma pole ise kindlasti Rene otsa komistanud. Mulle meeldis tema puhas stiil. Ma teadsin kohe, et tahan AJATUID pulmapilte. Liigselt töötlemata pilte. Puhtaid värve. Me saime need. Muidugi suur osa pilte on veel tulemata, saime ainult mõned ilupildid, aga eks ma ootan ja küll ma siis lisan neid vaikselt juurde Instasse ja Näoraamatusse. Andrus kiitis ka õhtu lõpus, et Rene oli ikka väga tsill ja nii mugav oli temaga pildistada.
8) Videograaf Sofja Kostenkova. Temaga oli lihtne. Ma teadsin teda juba siis, kui ma Narvas veel elasin. Ma olin mingi 14, kui Sofja video asjadega möllama hakkas. Ma juba siis teadsin, et temast saab tegija. Mu sisetunne ei vedanud alt. Võtsin küll mõned muud pakkumised ka, aga jäin Sofjale kindlaks. Lisaks meeldis mulle see asjaolu, et eestlased pigem ei tea teda niimoodi ja mul on see eelis, et tema videode uputust pole kuskil veel. Tal on ka pulmainsta, mine tšeki, kui huvi pakub =)
9) Meik ja soeng. Minu meigi ja soengu tegi Maret Ubaleht. Ta ei vaja tutvustamist. Tema käekiri on nii minu tegu ja minu nägu. Jäin väga rahule.
10) Maguslaud. Tellisime selle Zefiir Peokorralduselt. See nägi nii-nii ilus välja. Maitsev ka muidugi! Pulgakoogid, makroonid, karamelliekleerid, palvovad ja šampanjaga tehtud magustoit-tarretis. Algul, kui mulle testkarbike toodi, olin jube skeptiline. Aga põhjuseta. See oli retsilt hea.
11) Florist Marju Avamere ja tema tiim. Aedu kuldaväärt leid (jälle tuletan teile meelde, et võtke omale pulmakorraldaja, soovituslikult Aet :D) Uhh! Need lilled… kogu töö oli imetlusväärne. Pruudikimp kui badass.. Pruutneitsite omad.. Uhh! Mega! Viisin mingi osa koju ka peale pulmanädalavahetust. Marju hiljem kirjutas mulle, et ta on nüüd roosaga palju parem sõber tänu meie pulmapäevale 🙂



Siinkohal teen juttu meie pulmavärvidest. Teadsin kohe, et üheks värviks saab roosa… ja must.. Aet soovitaks ka bordood, aga ma algul ei tahtnud ja hiljem Pinterestis kolades, otsustasin ikkagi ümber. Aedul oli õigus. Bordoo andis nii palju särtsu juurde.
12) Magic Mirror sai Fotostopist tellitud. Minu meelest on fotoboks MUST HAVE pulmapeol. Lisaks saab pildid paluda lisada kohe pulmaalbumisse ka =)
13) Kutsed, laegas ja album. Kutsed olid küll ilusad, aga pea 750 eurot nad minu jaoks väärt ei olnud. Kuna meil oli pulmalehekülg ka olemas, siis tagasi vaadates, mõtlen, et oleks vist pidanud ainult pulmalehe kasuks ikkagi otsustama. No mis seal ikka, suva. Pulmalaegas ja album. Need tegi Ameli Home and Craft. NEED OLID IMELISED. TÄPSELT SELLISED NAGU MINA TAHTSIN. Oleks pidanud temalt kutsed ka võtma, usun, et ta oleks midagi sarnast teinud, ainult, et hind oleks 3 korda odavam olnud. Tahaksin öelda, et järgmine kord olen targem, aga järgmist korda ei tule ju :D:D ÕNNEKS. Väga, väga soovitan tema tehtud käsitööd. Nii ilus album ja laegas!
14) BAAR. HULKURBAAR. ISSUKESEKENE, kui tuusad kutid kogu seda asja vedasid seal. Nad olid kauem, kui palusime, tegid ükskõik, mis kokteile parasjagu taheti. Põhikokteilid olid ka megad. Mustikamohhito, mingi passionikokteil(megahea), ja siis veel mingi. Tom collins? Igatahes, iga jook oli omal kohal. Need kaks kutti Hulkurbaarist olid juba omaette vaatamisväärsus. Nii hea vibe, nii head kokteilid. Vägev. Me olime väga rahul Andrusega. Kui peaks mingi suurem üritus tulema, siis need poisid on väärt kutsumist.
15) Kingitused pruutneitsitele ja peiupoistele.
Peiupoiste hommikumantlid tellisime PRII-st. Mõtlesime kohe, et mingit tilu-lilu ei viitsi kokku osta ja ostame midagi, mis võiks päriselt kasutusse minna. Tegu on eestimaise firmaga. Hommikumantel pole selline paks, vaid mõnus õhuline ja meeldiv nahale. Siinokohal hea idee teile. Novembris on isadepäev, meestepäev.. Jõulud tulevad… Nii äge kingiidee minu meelest =)
Tüdrukutele lasin teha Graf Disainil nimelised riidepuud. Nimelised hommikumantlid (mul ei tule hetkel meelde see koht, kust Aet need tellis) (aga eks see oli rohkem selline teema, et ma saaksin oma ägedad pildid oma naistega tehtud :P), minu lemmik näosprei Jane Iredale oma. Panin lingi, et juba EOS ära hoida kirjade kirjutamist 😀 Kehapoes praegu soodukaga see, minge hulluks. See on tõesti nii hea meigikinnituseks ja näovärskenduseks, kui on palav. Lõhnab imeliselt. Ja siis põhiasi, mis neile kingitud sai: Lavendly siidtoodete komplekt. See on hea näide sellest, et mulle saadetakse midagi ja ma hiljem ostan neilt ise. Lavendly tüdrukud tegid mulle kingituse ja ma olin nii vaimustunud siidipatsikummidest ja sellest silmakattest, et see idee, mida pruutneitsitele kinkida sündis päris ruttu. Jätkuvalt tahtsime midagi kinkida, mis PÄRISELT kasutusse jõuab, on kvaliteetne ja ilus, nahale mõnus ning mille üle ise õnnelikud oleksime. Ahjaa, ämmale ja minu emale tegime meigi ja soengu välja. Lisaks pidasime ka kahte sünnipäevalast meeles. Nii tore kokkusattumus. Kaido sai 29 ja onu Leo sai 71. Kokku 100. Hea ajastus ikka.

Nüüd sain vist need punktid nimetatud ja nendele ei pööra rohkem tähelepanu.

Sain oma meigi ja soengu tehtud eks. Siis läksin hommikust sööma. Peale seda aitas mind Liiška riidesse, et Andruse ja Renega pildistama minna. Sofja ka muidugi. Otsustasime, laste heaolu silmas pidades, et teeme enne tseremooniat pildid ära ja näeme üksteist pulmariietuses. Kahekesi saime tehtud, siis tegime ka juntsudega pildid ära.

Siis pruutneitsitega, peiupoistega. Kõik koos, eraldi jne. Vahepeal pidin kleidi korra seljast ka ära võtma, et me oma hommikumantlipildid plikadega tehtud saaks. Jube tüütu oli, aga no pole viga. Kohe ei saanud, kuna kõik ei teinud meiki ja soengut Kaisa või Mareti juures. Aeg lendas tegelikult turbokiirusel. Mul oli tore, ma olin õnnelik. Siiamaani tuleb heldimustunne peale, kui sellele päevale mõtlen. Tseremoonia lahendasime nii, et poisid läksid ees ja siis tulime meie tüdrukutega järele. Mina ja mu lapsukesed kõige viimastena. Hea feil oli ka, me pidime valge vaiba pealt tulema, aga no ei tulnud, läks sassi. Teadsin, et asi kisub emotsionaalseks, aga rahustasin ennast sellega, et mu kõnes oli paar vaimukat nalja ja lootsin, et see võtab pinge maha. Jalutasin siis sirge seljaga kohale, viskasin poisid vanaemade kätte ja nägin, et nad nutavad. Mõtlesin, et eeee… okei…. mis siin toimub? Seisin Andruse ette ja Truss oli full pisarates. Vaatasin ringi ja kogu ülejäänud seltskond oli pisarates. Eee.. mm.. Klimp on kurgus. õõh, pisarad on silmas. Jessus. See emotsioon ja õhkkond oli ikka nii võimas seal. sellist asja ei koge vist kunagi enam.

Tahtsin esimesena alustada, sest teadsin, et mu mõni labane, aga asjakohane nali võtab NATUKENEGI seda pinget maha. Arvestades, et ma kirjutasin selle kõne päev enne kell 23:30, siis jah, vedas, et mul mingi vaim peale tuli. Kõne oli lahe. Võib-olla jagan mõne insta pildi all, kui see sinna ära mahub. Andruse kõne oli siiras ja armas. Hästi eriilmelised kõned olid. Saime mõlemad kiita. Kõned saime tehtud, sellega sai ühe pinge maha. AGA PÕHIJURA NIMEGA BACHATA 😀 OLI VEEL EES, aga sellest hiljem..

Peale tseremooniat läksime lossihoovi, kus Mari juba ootas ja laulis.. Kõik said meid õnnitleda, kallistada, paar sõna poetada, klaase kokku lüüa. Peale seda läksime pildistama. Kõiksugu grupipildid lossihoovis. Tüütu tegevus, aga kindel vajaduspõhine tüütu tegevus. Sisehoovis oli Tõnis rahvaga suhtlemas. Ma ei tea, mis seal täpselt tehti… Ma olin grupipiltidega ametis.

Mingi hetk sai igatahes süüa. Tehti selline tutvustav ring. Tõnis palus erinevatel gruppidel püsti tõusta. Noh näiteks, tõuske püsti kõik, kes on kuulnud Liinat ütlemas lauset: ”Andrus, palun joo vett”. No enamus tõusis püsti, hahaha. 😀 Igasugu küsimusi oli. 98% inimestest arvas, et peaksime kohe alustama kolmanda lapse tegemist. Ma küll mõlgutan seda mõtet, et teeks selle kolmanda ka kohe ära, siis on kolm last käes ja ei peaks kunagi enam lapsi tegema. 😀 Siis jälle mõtlen, et oi joppen küll, kahega on niiiiiii palju tegemist, et mis siis veel kolm last ja lisaks veel UUESTI SÜNNITAMINE ja UUESTI BEEBIMAJANDUS. Ma ei igatse beebiiga väga. Mu meelest on praegu megatsill, Rommi saab ka juba asjadest aru, poisid mängivad koos, meil on koos lõbus ja tore. Vanem poeg saab aru, et tegu on inimesega, lihtsalt temast väiksemaga. Mitte mingi veidra pisikese tegelasega, kes kogu emme tähelepanu ära võtab. Igatahes jah, neid mõtteid mõeldes saan kohe aru, et pole vaja, küll jõuab. Nii et.. kes kevadel 2022 peaks tahtma meie Jeremy Scott Wings vankrit ära osta, shoot.

Tõnis jagas ka PULMAAMETID välja. Need mõtlesin ma ise. Mitte liiga palju, vaid nii, et oleks lõbus.
TANTSUTIIGRID – on esimesena lava ees ja ärgitab teisi selleks, kui on vaja  – ETHEL-LIIS & KIRSTI
ENDLINAINE – Teeb erinevate pulmakülalistega selfie’sid @kolopulm INSTAGRAMIS. Täägib ära @liinakolomainen @kolomainen instagram’i kontod ka. ALICE.
LAULULINNUD –  On See isik kes alati võtab lauluhääle ülesse. Laulab ise alati kaasa, et poole laulupeal laul ära ei vajuks.
TIMO & ELIS EMMA
TURGUTAJA – Inimene, kes hoiab silma peal, et rahvas oleks osavõtlik ja ei jääks tukkuma kuskil laua taga. ERGI
VEEPATRULL –  Kui see inimene märkab, et kellelgi on promill liiga suureks paisunud, tuleb tema sõna kuulata kuulata ja vett juua. Vastava koguse ütleb VEEMEES. KRISTJAN. Mingi hetk ma vilksamisi nägin, kuidas Käss lihtsalt veab ja veab seda vett. Küsisin, et mis teed, ametikohustusi täidad või? Vana vastas, et poleks uskunud, kui popp on vee joomine. 😀
INSTAMEES – loob Sisu meie pulma Instagrami – ERINEVAD KÜSITLUSED, arvamuse uuringud,  videod, pildid, boomerangid. You name it, kõik on lubatud. Tee, mis tahad, lihtsalt tee midagi ja kaasa pulmakülalisi. OFC LAURI
ÄMMAHELLITAJA – mine jaga ämmadele hellust, kiida neid, sosista mõni ilus sõnapaar nende kõrvadesse. Võid lausa luuletada midagi. Võid pai teha, võid kallistada. Ämmad peavad olema hoitud ja hellitatud. KUSTI Selle ülesande peale olid ämmad muidugi õige rõõmsad. Kusti pidas oma ametikohustustest väga hästi kinni ka. Ema mainis hiljem ka, et oli see vast lahe pulmaamet mul välja mõeldud.

Ahjaa, peale õnnitlemist tuli poistele lapsehoidja järele. Sellest hetkest said vanaemad puhata ja meie ka. Hästi tore oli see, et Marit saatis mulle pilte Näoraamatusse ja andis märku, millega poisid parasjagu tegelevad või ei tegele. Truss oli väga mures ja peale neid pilte, rahunes ka tema. Väga hea otsus oli lapsehoidja omale võtta.

17:30 alustas Hulkurbaar, inimesed said fotoboksis pilte teha, pulmaalbumit täita. Möll käis täies hoos. Kuniks oli aeg meie tantsuks. Arvestades seda, et me olime päris palju harjutanud, siis tantsuhetkeks tõmbas ikka täiesti pirni ära. Käisin vahepeal riideid vahetamas ja tulin siis alla. Panime ennast valmis. Käed värisesid nagu haavalehed, reaalselt. Piilusime sisse, INIMESED olid kõik megalähedale tulnud. Ei lisanud üldse pinget. Mkm.. Alustasime ja suht alguses, ma ei andnud oma kätt nii nagu vaja, aga oleks kenasti saanud edasi tantsida. Truss jäi tuimalt seisma. Ma olin püsivihane, sest see polnud mingi fataalne viga ja keegi poleks üldsegi aru saanud. Egas midagi. Mis sitasti, see uuesti. Teinekord tuli juba okeilt välja, seega lõpp hea kõik hea. Sõbrad olid nii armsad ja elasid täiega kaasa meile. Megameganunnud. Tantsisime ära ja selleks ajaks oli Koit meid juba ootamas. Koit tuli pulma. Ta rokkis koos meiega, me rokkisime koos temaga. Ta tuli rahva sisse jalutama, meiega koos laulma. VÄGEV. Kõik, kes arvasid Koidust, et Koit on lahe, aga mitte nii lahe, siis see arvamus muutus. Kogu täiega. See on umbes sama, kui Sa oled selgeltnägemise osas skeptiline ja siis juhtub Sinuga midagi müstilist ning sa muudad hiljem oma arvamust. Me hüppasime ja kargasime ja laulsime oma hinged (heas mõttes) seest välja.

Vahepeal oli meil ka üks ämmade mäng. Tavapärane lahendus on see, et pruutpaar istub seljad vastamisi, aga meie pulmas istusid ämmad. Nad jäid viiki, on vist aus öelda. Seal oli küsimusi seinast-seina.. Kes teeb paremini süüa (ok, see oli liiga lihtne)… Kes on stiilsem.. .:D igatahes, sitaks lahe, et selline tavapärane mäng teise võtmesse panna. Kusti käis vahepeal ämmasid hellitamas ka. See oli ikka nii kino, ma ei saa 😀

Näidati ära ka Andruse poissmeesteka video ja lindistatud laul. Uskumatu, aga Andrus oskab päriselt ka lauda. See video oli Lauri poolt nii hästi kokku monteeritud ka ja sobis väga hästi näitamiseks. LINK ON SIIN, KES TAHAB KUULDA, kuidas Andrus laulab ja mis tema poistekal tehti =)

Lisaks valmistas Tõnis ühe väga ägeda viktoriini ette. Kus olid teaduslikud faktid meie ajajoonega seotud. Andruse töökaaslased võitsid selle.. How? Ma ei tea. 😀
Mõni võttis sõna KIBEMENÜÜ osas ka. See oli siis selline paberilehekene, kus oli kirjas, mida tuleb teha, et noorpaar suudlema panna. Ülihea idee, ma ei oleks viitsinud seal kogu aeg nokelda. Me oleme liiga kaua koos selle jaoks. 😀

Saime Koidu teist set’i nautida, kuniks meid kuldsetunnipildistamisele paluti. Saime selle ka kenasti purki. Selleks ajaks olid juba pinged ka maas. Tants tantsitud, kõned peetud, pidu oli lahe, kõik sujus nagu ma olin unistanud.

22:30 paiku toodi maguslaud välja. Ma sellest juba rääkisin ka. Kõik oli imeline ja maitsev ja kaunis ja maagiline. Lisaks ka öine snäkilaud. Muideks. Toidu lahendasime nii, et kuna Laitse Lossis on ilus koridor kohe laudade juures, siis sinna pandi kogu söök. Eest ära ja kõik said rahulikult toimetada, kedagi polnud ees ega taga. Siinkohal mainin uuesti, kui mõnusasti see ruumilahendus oli jaotatud. Söögid ühes kohas, söömine teises kohas, pildistamine ja tseremoonia õues, õnnitlemine sisehoovis, pidu ja bänd sisehoovis. Igale asjale oli oma koht. Aet ei jätnud mitte midagi ripakile.

23:45 tuli Shanon peale. Nad pidid ca 15 minutit varem alustama ja seetõttu vist tegidki kõik laulud jutti, sest muidu ei oleks nad jõudnud oma asjadega toimetatud. Meile tundus algul, et kuidagi nii kiirelt olid nad kadunud, aga tegelikult tegid nad kenasti oma asjad ära. Lood olid nagu ikka superhead. Ma hüppasin nii hullult, et mul tõmbas korra pea ringlema. Pidin korra aja maha võtma.
Shanon esines ära, tuli DJ Erki platsi. Jummel, kus me tantsisime. Nii äge oli! Ma sain lõpuks magama mingi kell… 5? Kindel pole.
Nii hea tunde jättis kogu möll mulle. Uskumatu, kui lahe oli. Kui ma vaid saaksin aega korra tagasi kerida ja seal hetkel natukene olla…

TEINE PÄEV.

Hommikul ärkasin üles, lebotasin niisama, sest und enam ei tulnud ja kobisin alla, sest mis ma ikka tühja pikutan. Õnneks oli hommikusöögilauas juba terve ports inimesi. Graniitvillas ööbinud inimesed hakkasid vaikselt ära sättima (see oli broneeritud üheks ööks, kuna oli mõeldud vanemale generatsioonile. Teise päeva möll oli mõeldud sõpradele ja noortele, emad-isad läksid lapsi koju hoidma :D)

Juba hommikulauas oli nii palju nalja ja nii-nii lõbus oli, et ma sisimas juba tunnetasin, et see päev tuleb mega. Sättisin sisehoovis õllevaate ja asju, panin proseccoputkat korda jne. Aitasin Laitse tüdrukutel koristada ja asju ära panna. Võtsime välja Ergi kingitud Jäägeri masina. Valad jäägrit pitsidesse ja see tuleb kohe jääkülmana sinna. Ma kamandasin absoluutselt kõik inimesed, kes sisehoovi astusid, ühte pitsi võtma. Mõni öökis ka selle peale, aga ära võtsid nad kõik. 😀 See oli päris naljakas ikka.

Teise päeva joogid võtsime me Livikost. Lisaks kõik punased ja valged veinid, viinad.. tervitusšampanja? jne. Seda kiideti taevani. Kirjutasin eraldi Livikole, et vau, mis imejook see oli ja sain vastuseks, et Eesti esisommeljee Urvo Ugandi valis meie pulma joogid ja hoolitses, et joogid maitseksid. No ei imesta siis, et maitses. 😀 Teiseks päevaks planeerisime GIN’i, jääger oli olemas ja viin.. Lahja sai päris kiiresti otsa, kuna eelneval päeval tegelikult joodi juba uue päeva lahjat. Andrus ütles ka, et tema meelest on vähe, teades meie seltskonda, aga no suva. Kokteilide jaoks oli kõik vajalik olemas. Truss vist käis hiljem veel külapoest õlut ostmas. Ostsin poe lao tühjaks ja müüjaonu oli seal šokis olnud.. Mitu korda küsis üle, kas ikka KÕIK ÕLLED, mis LAOS ON?… 😀 jep jep, kõik-kõik…

Meil oli ka teiseks päevaks programm tehtud. Kell 14:00 hakkas bachata trenn Gretaga. Tahtsime, et meie sõbrad saaksid aru, et bachata tantsimine pole tegelikult nii lihtne, kui tundub vaadates. Ma hõikasin juurde muidugi seda ka, et KÕIK on kohustatud osa võtma, sest halloo, meie tellime neile meelelahutust ja siis ei võeta osa.. Uskumatu, kui lahe see oli. Kordades ägedam, kui ma ette kujutasin. Kõik olid nii hooked ja õpihimulised bachatat tantsima. Sitaks äge oli, ausalt. Soovitan megalt sellist meelelahutust kuhugi üritusele. Rahval on lõbus ja selline kasulikkusefaktor on ka sees.

Kell 17:00 alustas Kevinski oma etendusega. Väga äge oli. Ta arvas ära, mida ma joonistasin, how? Ma ei tea. Äkki olin hüpnoosis. Ma algul mõtlesin, et joonistan lastekaka, aga siis mõtlesin ümber ja joonistasin NINA, et ERITI RANDOM OLLA. Nagu, kes joonistaks nina… nobody.. Kõikidest maailma asjadest.. Mina joonistasin ja kurat, ta arvas ära sellegipoolest. Rets vana. Me just käisime eile õhtul Kevinski etendust ”Abracadabrat” ka vaatamas. See oli nii hästi ülesehitatud. Puudutas palju ajalugu ja sidus seda mustkunstiga. Meile ta meeldib. Meeldis nii pulmas kui ka eile etendusel.

Kevinski esines ära, oli kohe kõrval toas ära kaetud SUUR ja PIKK laud. Saime oma kõhud täis süüa. Toit viis keele alla ja magustoiduks fondant oli nagu kirss tordil. Läksin siis mingi hetk üles oma tuppa, et veidi sõba silmale saada, aga tutkit, ei tule ega tule. Teised olid samal ajal seal etenduse toas, kus oli klaver. Meie üliandeks sõber Märten mängis klaverit ja terve suur brigaad pulmakülalisi laulsid seal temaga. Märten oleks nagu lisakontserdi seal ruumis andnud. Mega.

Igatahes, vedelesin seal toas ja und ei tulnud. Liisu tuli mulle tuppa ja pakkusin talle, et läheks sauna. Saun on soe ja valmis. Ta ei viitsinud. Ma omakorda kartsin, et saun teeb mind uniseks ja mul jääb õhtu lühikeseks. Siis tuli ka Kadri ja Kirsti tuppa ja küsisin uuesti, nad olid nõus. Tavai. Lähme sauna. Läksime siis alla. Triin magas, aga Martin soovitas ta üles ajada. Ma muidugi läksin ka. Kopsisin ust täie jõuga ja täiesti UNESEGANE Triin vaatas vastu. Küsisin, et sauna tuled või? Vana nagu õige sõbranna kunagi: ”MUIDUGI TULED, kohe panen riide!” See on osavõtlikkuse tipptase. Vana nägi just hobustest ja roosamannast und ning siis aeti karmauhh üles, aga ei… kohe tulen. 😀 Saun vastupidiselt sellele, et uniseks ajada, ÄRATAS just üles. Täpselt selline idekas ajaviide, mis enne õhtumöllu ajatäiteks sobis. Nii lõbus oli. Musid-kallid Andrusele, kes ütles, et ta ei korralda pulmi, kui me kaks ööd seda ei pea. Me saime ka oma sõpradega tiksuda, naerda, jutustada, lõbutseda. Esimesel päeval pole selleks nii palju aega. Tulime saunast välja ja hakkasime sättima. Tegin näo pähe, panin riidesse. Väljas juba möll käis. Vedasin GIN’id välja. Panime peo uuesti püsti. 23 ajal oli Erki ka kohal. Me rokkisime mingi kella 3:30ni teisel päeval, kui ma ei eksi. Erki tegi tunduvalt pikema set’i, kui ta oleks pidanud. Nii äge DJ oli ikka. Nii hea vibe’iga DJ. Meil oli väga lõbus ja olen Universumine tänulik, et kõik läks isegi paremini, kui olin soovinud. Teine päev oli ka kuidagi nii hästi organiseeritud, ei olnud sellist tühja tiksumist. Kogu aeg sai teha ja toimetada. See oli mu üks suur hirm ka, et ei taha sellist lolli õllejoomist korraldada, vaid ikka ägedat simmanit ka teine päev. See õnnestus!

Andrus aidatati juba varem magama. Vana oli ikka päris väsinud. Kusjuures, ta pidas ennast ikka väga hästi üleval. Uskumatu. Ma pabistasin, et äkki jääb magama liiga vara, aga ei! Mõlemad päevad, Truss tegi oma senise elu parima etteaste ärkvel olemise osas. 😀 Hommikul lebotades tuli Märten külla ja kallistas ja ajasime juttu ja oli väga tore. Jäime lobisema ja ta ei jõudnudki öelda, mis öösel juhtus.. Uudishimu ei andnud rahu. Panin riide ja kobisin alla hommikusööki võtma.

Mäletate see majavaim, kellest Raili mulle rääkis. Noh, meie üks osa seltskonnast päriselt koges seda. Ma ei tee nalja, see pole väljamõeldis. Kell oli mingi 1:30 umbes, kui 3 kutti ja üks neiu läksid üles, sinna kõige kõrgemale torni suitsu tegema. Majavaimule ei meeldi suitsetavad naised ja tal on kombeks neid kinni panna. Kedagi polnud, kõik olid all lõbutsemas. Tegid oma tobi ära ja hakkasin tornist välja tulema, aga ei saa, uks oli lukus. Nagu päriselt. KEEGI POLE NALJA TEINUD. Ja uks veel niimoodi, et võti eees, aga võti on keeramata, aga uks lukus. Helistasid sõbrale, et õu, tule tee palun uks lahti nüüd, me luku taga siin seltskonnaga. Sõber Ott läks torni ja päästis seltskonna välja. Vedas kurat, et see intsident juhtus viimasel ööl, mitte pulmapäeval. Muidu oleks ehk liiga kõhe olla olnud seal. See torn pidi majavaimu lemmikkoht olema. Tuba üleval oli Liisu ja Mario tuba ja meie tuba otse nende all, mis on ka majavaimu lemmik. Ma vedelesin mingi hetk üksinda toas ja kuulsin jube veidraid hääli.. nagu oleks inimene kõndinud ja mingit kappi krabistanud, aga ma ei näinud, inimesi liikumas (Mul olid mõlemad toauksed lahti ja nägin koridori). Tol hetkel mõtlesin, et nojah, veidrad hääled, las nad siis olla. Peale hommikust juttu tõmbas küll kananaha kohe ihule. Peale pidu kuulsin Raililt veel jutte, kuidas ta teeb oma lemmikteenindajatel uksi lahti, kui neil voodipesud käes ja ise kõndides tunneb külma tuult enda selja taga. Sitaks lahe mu meelest. See majavaim on heatahtlik ja pole kunagi midagi paha korda saatnud, lihtsalt suitsetavaid naisi kinni keeranud kuhugi, muud midagi. Ja see, et meie seltskond sellist asja kogeda sai, see teeb selle kogemuse veel müstilisemaks ja ma jään muidu meenutama neid veidraid hääli..

Koju jõudes olime õnnelikud. Selline ülevoolav tunne jooksis mööda keha ringi. Ma olin nii rõõmus, et kõik läks nii nagu ma unistasin ja lootsin ja ette kujutasin. Vägev pulm oli. Jääme nüüd ootama meie sõprade omi, tuleb teha vähemalt sama lahe, kui meie pidu oli 🙂 Suured tänud asjaosalistele: külalistele, tiimile.. kõigile, kes kuidagi meie pulmadega seotud olid. Aitäh!

Nüüd on nagu kõik tehtud. Pulmareisile tahame veel minna, aga noh, see koroonaolukord maailmas.. Me tahame ju Fijile minna ja see on kaunis kaugel. Mul on kaks last, keda jäävad vanaemad hoidma.. aga kui me kuhugi kinni jääme? Vanaemadel pole puhkust lõpmatuseni võtta. Jätsime selle praegu 2022 esimesse poolde. Loodame, et läheb õnneks.

Aaa, mis kingiks saime? Ümbrikuid. Lillede asemel lotopiletid (va isikukoodiga tuvastatavad), kesvamärjukest.


Mul jäi kindlasti midagi rääkimata, aga mul on juhe lihtsalt nii koos, et ma ei suuda rohkem pulmadest kirjutada. Pool päeva sellele kulutanud. 😀 Kõik kodused tegemised tegemata… Homme teen! 🙂

Üks asi veel.. Palun ärge küsige, palju keegi või midagi maksis, enamus infot on tegelikult konfidentsiaalne ja ma ei tohi seda jagada. Ma võin lihtsalt öelda, et pulm läks kaks korda kallimaks, kui me lootsime. Aga me ei nurise, me tahtsime unistuste pulmi ja me saime need.

Previous articleABIELUSÕRMUSTE VALIMINE
Next articleEesnaha põletik lapsel. Mis asi see on?
Liina. Certified freelance make-up & hair stylist artist based in Tallinn, Estonia. Hobby photographer ✖️ Fashion lover ✖️travel blogger ✖️ Addicted to reading ✖️ nature junkie ✖️mommy ✖️and.. living life to the fullest.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here