Home Blog

Meie pulmad #kolopulm 13.08.2021 – 15.08.2021

By
Liina Kolomainen
-
0

Meil on tänase seisuga täpselt kuu möödas kogu sellest pulmatrallist ja ma otsustasin selle puhul ennast lõpuks kokku võtta. Alustan algusest. Ma ärkasin juba kell 6 üles, sest pidin Laitses juba kell 8:00 meigis olema. Oleks saanud ka hiljem, aga logistiliselt oleks väga keeruliseks läinud, sest keegi pidi lapsi hoidma ja vanaemad said seda sedapidi paremini teha. Kuna, kui mina oleks hiljem meiki ja soengusse läinud, oleks see aeg pildistamisesse sisse sõitnud ja kõik oleks halvasti välja kukkunud. Pulmakorraldaja küll muretses, et ma ennast lõhki ei tõmbaks, aga õnneks ei seganud need vähesed unetunnid kordagi mind õhtu jooksul.

Miks just Laitse Loss? Mul oli tegelikult algul soov teha sellised boho-stiilis pulmad, aga see on praegu liiga popp ja ma tahtsin kursi 180 kraadi pöörata ja muuta seda, et midagi teistmoodi teha: midagi elegantset, aga samas stiilset ja modernset. Vaatasime siis mitmeid losse, kus võiks pulmi korraldada, aga põhiteema seisnes selles, et ca 100 inimesele on VÄGA raske Eestis majutust leida. VÄGA raske. Ausalt. Laitse jäigi seetõttu võtjaks, et lossist üle tee asub Graniitvilla, mis mahutab 30-50 inimest ja Laitsesse mahub koos lisavooditega umbes 50, veidi rohkem ehk.

Laitse Lossi kasuks sai otsustatud veel mitme asjaolu pärast:
1) Laitse Lossi perenaine Raili oli nii-nii meeldiv inimene ja me leidsime kohe ühise keele. Särav, armas ja tragi naine. Esimesel kohtumisel rääkis kohe majavaimust meile.. Natukene tekitas kõhedust, kuna me pole skeptikud, aga pigem ikka ei uskunud. Nüüd usume! Aga sellest juba hiljem, mis meiega seal juhtus, st pulmakülalistega.
2) Pole väga kaugel Tallinnas
3) Pulmapidu ei olnud ainult ühes kohas. Tseremoonia oli õues, söömine sees, pidu sisehoovis. Sellist lahendust kiitsid enamus pulmakülalisi. Ei olnud sellist laua taga kükitamist terve õhtu.
4) Lossis on alumisel korrusel saun ja mullivann. Kuna Andruse üheks sooviks oli, et PIDU PEAB OLEMA 2 ÖÖD, siis lootsime väga, et võiks mingisugune saunavõimalus olemas olla. Mullikas oli muidugi suur pluss lisaks.
5) Avar ja mõnus suur hoone, kus oli liikuda mugav. Mitte selline pisike talukompleks vms.

Ma kohe tulen põhipäeva juurde tagasi, aga mõtlesin praegu, et räägin veidi meie valikutest, miks ja mida jne.
1) Pulmakorraldaja Aet.
Toimetab DreamDay Stuudio ridades. Pulmakorraldajat valides, oli mu valik kiire. Hea tuttav Denim Dreamist kirjutas mulle ja naeris, et meie kallis Aet on ju pulmakorraldaja. Ma ei tea, kus koopas ma elanud olin, aga kuidagi ei viinud kokku, et just tema DreamDay tiimis on (ma olin varem DreamDay instat piilunud). Aet töötas varem kujundusjuhina ja me olime ka koos Denim Dreami ridades tööd teinud. See andis mulle selle kindlustunde, et Aet mõistab minu olemust ja teab, milline inimesena olen, mida tahan ja kuidas tahan. Ma ei pidanud pettuma. Ta tegi kõik vajaliku ja rohkemgi veel. Mu meelest oli tema see võtmeisik, et meie pulmad oleksid sellised nagu nad olid. I-M-E-L-I-S-E-D! Me oleme Andrusega talle nii-nii tänulikud tehtud töö ja vaeva eest, et ta eeskätt just minu unistused ellu viis. Siinkohal mulle meeldetuletus, et tahan endiselt veel Aetu korra näha. Uhh, käime see nädal Saaremaal ära ja siis pommitan teda. Ehk on tal nüüd veidi rahulikum ka. Suvi on ju pulmakorraldajatele hullumaja. Igatahes, kui te tahate väga tugeva visuaalitunnetuse ja korraldusvõimega pulmakorraldajat, võtke temaga ühendust. Aet on iga oma senti väärt ja rohkemgi veel.
2) Pulmaisa.
Noh, kes mind jälgivad läbi mingi kanali, teavad, kui palju meile Tõnis Niinemets meeldib. Lausa nii palju, et me pidime algselt peo pidama 23.07, aga Tõnisel oli see kinni. Ainukesed vabad kuupäevad olid 13 ja 14 august. Andrus polnud nõus kedagi teist omale pulmaisaks võtma ja nii me selle kuupäeva ümber muutsimegi, et Tõnis saaks meie pulmaisa olla. Kui nüüd välja jätta see, et Tõnis meeldib meie perele niikuinii, siis tema nimi ja tuntus tagab selle, et ta ei saa mingit käkki kokku keerata, sest seal on tema nimi taga. Eestis on väike ja jutud liiguvad kiiresti. Me käisime ühes pulmas siin mõni aeg tagasi, kus pulmaisale maitses liiga palju alkohol ja oli liiga familiaarne pulmakülalistega. Jama ühesõnaga oli. Pruut oli väga pettunud, sest Sul on ju mingit ootused sellele inimesele, kes kogu seda tähtsat päeva vedama hakkab. Aga see selleks.
3) Esinejad.
Mari Jürjensiga oli selline lugu, et algul mõtlesin ma, et meil pole tseremooniaks muusikut vaja ja siis jupp aega hiljem tundsin, et kuidagi feil tulnub makist mingi muusikapala panna. Aet pakkus mulle Mari Jürjensit ja ma naersin, et appi, kuidas ma ise tema peale ei tulnud. Ta on minu suur-suur lemmik juba kiviajast. Pole inimest, kellele Mari muusika ei meeldi. Mõeldud, tehtud!
Andruse kolmas soov oli Koit Toome. Kuna me hakkasime juba aastakese ette oma pulmapidu planeerima, siis meie õnneks oli KOIT veel vaba. Trussi sõprade seas on selline lahe lause liikumas: KOIT ON MEIE TOIT. See ütleb kõik. Koit oli õhtu staar. Naersime hiljem, et nüüd, kui meil mingi suurem pidu tulemas, siis Koit Toome on nüüd meile nagu need hotellides olevad veepudelid, mis on complementary alati olemas. Enam Koiduta ei saa.
Algselt oli soov ka Terminaator esinema kutsuda, aga nad olid juba aasta ette sellel kuupäeval broneeritud. Tahtsime ühte esinejat veel ja kuna meile Shanon ka megalt meeldib, siis tulid nemad kohe valikusse. Shanoni tugev eelis on see, et isegi kui inimesed pole Shanoni fännid, oskavad kõik kaasa laulda. Olgugi, et neil oli kuskil Tartus samal päeval kontsert, olid nad ikkagi nõus meie pulma esinema tulema. Oleme tänulikud selle eest.
DJ Erki Kukk. Teda soovitas meile Aet. Me tahtsime kedagi sellist, kes oskaks seinast-seina lugusid mängida ja Erki seda muidugi oskas. Võtsime ta ka teise päeva DJ-ks. No super-super. Kõik lood, mida küsisime, need ka saime. Mitte nii, et DJ saadab su kuu peale oma soovidega. Tugev soovitus meie pere poolt =) + Ta möllas kogu tehnika ja valguse ja lava ja kõige muu tüütusega, mis artistidega kaasas käib.. just tehniliselt. Ma ei kujutaks ette, kui ma oleks pidanud ise kuskilt mingit tehnikavärki broneerima jne. Jeebus-Jeebus. See teema on hullem kui hiina keel mulle. Ehk siis, kui teil on vaja lava ehitada, valgust kuhugi panna või muud tehnikaabi ürituste osas, siis kirjutage Erkile.
4) Outfitid.
Andruse osas teadsime kohe, et selle smokingu laseme me õmmelda. Juhuslikult guugeldasin ja leidsin sellise koha nagu Just4You Moestuudio. Nad vastasid KOHE ja ega rohkem polnudki vaja otsida. Aega ka enam väga polnud. Selle koha leidmine oli ka nagu väike lotovõit. Nii hea teenindus, ülikvaliteetne töö, kiire ja lisaks olid nad ka väga abivalmid. Tegid lisaks kiirkorras poistele vestid, peiupoistele kikilipsud ja viimasel minutil veel rätikud ka pintsakute sisse. Kõik järgnevad ülikonnad, smokingud.. you name it.. laseme seal õmmelda.
Minu kleidid. Ma ostsin peokleidi ammu ära, aga põhikleit oli veel puudu. Tahtsin hullult Lätti minna, aga piirid olid ju kinni ja aeg muudkui tiksus. Paljud uurisid, et miks ma siis õmmelda ei lase, aga no, mida ma õmblen, kui ma ei tea, mida ma taha õmmelda 😀 Mul polnud halli aimugi, milline see kleit võiks olla. Teadsin, et selline a-lõikeline ja natukene ”kohev”, et lossipulma sobiks, aga see ka kõik. Paljud jälgijad mõtlesid, et ehk tuleb pükskostüüm ketsidega jne, aga ei. Ma teadsin kohe algul, et ma tahan väike nunnu printsess oma pulmapäeval olla. Et pildid oleksid ajatud ja ka 50 aastat hiljem, kui poisid meie pulmapilte vaatavad, ütlevad, et ossanuga, päris kenad ja stiilsed vanemad meil. Ketsid on vb 50a pärast eilne päev… who knows.
Ma olin tegelikult juba kahes pruudisalongis käinud enne õige kleidi leidmist, aga ühes salongis lihtsalt polnud seda X-faktoriga kleiti ja teises suruti liigselt müüki peale mulle. Kolmanda salongi külastus oli täpselt see õige. Kleidi ostsin OHMYBRIDE’ist. Mul oli kaks kleiti, mille seast ma selle õige valisin. Sisimas teadsin, milline see õige on, aga ema surus ühte valget kleiti, mis oli megakena, aga ta oli lihtsalt tavaline valge. Ja hiljem kuulsin, et seda kleiti telliti see suvi 10tk. Muideks, mu enda kleit ei olnud üldse minu valikute seas, sest seal olid tikandid valet värvi ja ma viskasin kohe selle mõtte peast, kuigi tegumood meeldis, kui mulle seda näidati. Ja.. kui mulle öeldi, et tikandid saab kõik ümber teha… Ma tahtsin natukene mõtlemisaega, aga broneerisin oma kleidi ikkagi ära. KLEIDINÕUSTAJA (ma ei tea, kuidas õigesti nimetada), ÜTLES ISE, et võta aega ja mõtle, ei surunud kuidagi mulle kleidi ostmist peale. Juba see žest võitis mu südame. Ja ta helistas mulle paar päeva hiljem ja ütles, et see valge kleit on ostetud. Ma sain aru, et minu kleit. Mu süda jättis lööke vahele ja siis sain kohe aru, et mida ma teen…
DAAHHH, LIINA OSTA SEE KLEIT ÄRA. Ütlesin kohe, et uhh, vedas, et see valge osteti ära, mitte see, mis oli mul broneeringus. Tikandid tegi ümber Gurjanova Disain. Ta teeb igasugu käsitööehteid pulmadeks + siis pärlitööd jne. Mina ei pidanud ise kleiti kuhugi viima ega ära tooma, selle eest hoolitses OHMYBRIDE tiim.
5) Sõrmused. Sõrmuste kohta tegin juba natukene aega tagasi eraldi postituse. TSEKI SIIT
6) Catering. Võtsime söögipoolise Laitse Lossist. Jäime väga rahule. Teise päeva õhtusöök oli ka esmaklassiline. Meil sain õhtusöögi ajal küll kartulid korra otsa, kuna me ei oodanud sellist tormijooksu toidule, aga õnneks lahendati kõik kiirelt Laitse meeskonna poolt. Tõesti, suur kniks Laitse Lossi meeskonnale! Ma küsisin mitu korda neilt igasuguste erinevate küsimuste osas abi, keegi ei pööritanud silmi, sain kohe abi ja kõik olid nii abivalmid.
7) Fotograaf. Rene Riisalu. Meie esimene valik oli muidu Fotoraat, kuna nad on meie perega harjunud ja Andrus on nendega harjunud. Teate ju ise, et meestele ei meeldi pildistamine ja kaamerad, siis oleks kena, kui on juba tuttavad näod ees. Aga nad ei saanud ja õnneks jälle TÄNU PULMAKORRALDAJALE leidsime õige inimese. Ma pole ise kindlasti Rene otsa komistanud. Mulle meeldis tema puhas stiil. Ma teadsin kohe, et tahan AJATUID pulmapilte. Liigselt töötlemata pilte. Puhtaid värve. Me saime need. Muidugi suur osa pilte on veel tulemata, saime ainult mõned ilupildid, aga eks ma ootan ja küll ma siis lisan neid vaikselt juurde Instasse ja Näoraamatusse. Andrus kiitis ka õhtu lõpus, et Rene oli ikka väga tsill ja nii mugav oli temaga pildistada.
8) Videograaf Sofja Kostenkova. Temaga oli lihtne. Ma teadsin teda juba siis, kui ma Narvas veel elasin. Ma olin mingi 14, kui Sofja video asjadega möllama hakkas. Ma juba siis teadsin, et temast saab tegija. Mu sisetunne ei vedanud alt. Võtsin küll mõned muud pakkumised ka, aga jäin Sofjale kindlaks. Lisaks meeldis mulle see asjaolu, et eestlased pigem ei tea teda niimoodi ja mul on see eelis, et tema videode uputust pole kuskil veel. Tal on ka pulmainsta, mine tšeki, kui huvi pakub =)
9) Meik ja soeng. Minu meigi ja soengu tegi Maret Ubaleht. Ta ei vaja tutvustamist. Tema käekiri on nii minu tegu ja minu nägu. Jäin väga rahule.
10) Maguslaud. Tellisime selle Zefiir Peokorralduselt. See nägi nii-nii ilus välja. Maitsev ka muidugi! Pulgakoogid, makroonid, karamelliekleerid, palvovad ja šampanjaga tehtud magustoit-tarretis. Algul, kui mulle testkarbike toodi, olin jube skeptiline. Aga põhjuseta. See oli retsilt hea.
11) Florist Marju Avamere ja tema tiim. Aedu kuldaväärt leid (jälle tuletan teile meelde, et võtke omale pulmakorraldaja, soovituslikult Aet :D) Uhh! Need lilled… kogu töö oli imetlusväärne. Pruudikimp kui badass.. Pruutneitsite omad.. Uhh! Mega! Viisin mingi osa koju ka peale pulmanädalavahetust. Marju hiljem kirjutas mulle, et ta on nüüd roosaga palju parem sõber tänu meie pulmapäevale 🙂



Siinkohal teen juttu meie pulmavärvidest. Teadsin kohe, et üheks värviks saab roosa… ja must.. Aet soovitaks ka bordood, aga ma algul ei tahtnud ja hiljem Pinterestis kolades, otsustasin ikkagi ümber. Aedul oli õigus. Bordoo andis nii palju särtsu juurde.
12) Magic Mirror sai Fotostopist tellitud. Minu meelest on fotoboks MUST HAVE pulmapeol. Lisaks saab pildid paluda lisada kohe pulmaalbumisse ka =)
13) Kutsed, laegas ja album. Kutsed olid küll ilusad, aga pea 750 eurot nad minu jaoks väärt ei olnud. Kuna meil oli pulmalehekülg ka olemas, siis tagasi vaadates, mõtlen, et oleks vist pidanud ainult pulmalehe kasuks ikkagi otsustama. No mis seal ikka, suva. Pulmalaegas ja album. Need tegi Ameli Home and Craft. NEED OLID IMELISED. TÄPSELT SELLISED NAGU MINA TAHTSIN. Oleks pidanud temalt kutsed ka võtma, usun, et ta oleks midagi sarnast teinud, ainult, et hind oleks 3 korda odavam olnud. Tahaksin öelda, et järgmine kord olen targem, aga järgmist korda ei tule ju :D:D ÕNNEKS. Väga, väga soovitan tema tehtud käsitööd. Nii ilus album ja laegas!
14) BAAR. HULKURBAAR. ISSUKESEKENE, kui tuusad kutid kogu seda asja vedasid seal. Nad olid kauem, kui palusime, tegid ükskõik, mis kokteile parasjagu taheti. Põhikokteilid olid ka megad. Mustikamohhito, mingi passionikokteil(megahea), ja siis veel mingi. Tom collins? Igatahes, iga jook oli omal kohal. Need kaks kutti Hulkurbaarist olid juba omaette vaatamisväärsus. Nii hea vibe, nii head kokteilid. Vägev. Me olime väga rahul Andrusega. Kui peaks mingi suurem üritus tulema, siis need poisid on väärt kutsumist.
15) Kingitused pruutneitsitele ja peiupoistele.
Peiupoiste hommikumantlid tellisime PRII-st. Mõtlesime kohe, et mingit tilu-lilu ei viitsi kokku osta ja ostame midagi, mis võiks päriselt kasutusse minna. Tegu on eestimaise firmaga. Hommikumantel pole selline paks, vaid mõnus õhuline ja meeldiv nahale. Siinokohal hea idee teile. Novembris on isadepäev, meestepäev.. Jõulud tulevad… Nii äge kingiidee minu meelest =)
Tüdrukutele lasin teha Graf Disainil nimelised riidepuud. Nimelised hommikumantlid (mul ei tule hetkel meelde see koht, kust Aet need tellis) (aga eks see oli rohkem selline teema, et ma saaksin oma ägedad pildid oma naistega tehtud :P), minu lemmik näosprei Jane Iredale oma. Panin lingi, et juba EOS ära hoida kirjade kirjutamist 😀 Kehapoes praegu soodukaga see, minge hulluks. See on tõesti nii hea meigikinnituseks ja näovärskenduseks, kui on palav. Lõhnab imeliselt. Ja siis põhiasi, mis neile kingitud sai: Lavendly siidtoodete komplekt. See on hea näide sellest, et mulle saadetakse midagi ja ma hiljem ostan neilt ise. Lavendly tüdrukud tegid mulle kingituse ja ma olin nii vaimustunud siidipatsikummidest ja sellest silmakattest, et see idee, mida pruutneitsitele kinkida sündis päris ruttu. Jätkuvalt tahtsime midagi kinkida, mis PÄRISELT kasutusse jõuab, on kvaliteetne ja ilus, nahale mõnus ning mille üle ise õnnelikud oleksime. Ahjaa, ämmale ja minu emale tegime meigi ja soengu välja. Lisaks pidasime ka kahte sünnipäevalast meeles. Nii tore kokkusattumus. Kaido sai 29 ja onu Leo sai 71. Kokku 100. Hea ajastus ikka.

Nüüd sain vist need punktid nimetatud ja nendele ei pööra rohkem tähelepanu.

Sain oma meigi ja soengu tehtud eks. Siis läksin hommikust sööma. Peale seda aitas mind Liiška riidesse, et Andruse ja Renega pildistama minna. Sofja ka muidugi. Otsustasime, laste heaolu silmas pidades, et teeme enne tseremooniat pildid ära ja näeme üksteist pulmariietuses. Kahekesi saime tehtud, siis tegime ka juntsudega pildid ära.

Siis pruutneitsitega, peiupoistega. Kõik koos, eraldi jne. Vahepeal pidin kleidi korra seljast ka ära võtma, et me oma hommikumantlipildid plikadega tehtud saaks. Jube tüütu oli, aga no pole viga. Kohe ei saanud, kuna kõik ei teinud meiki ja soengut Kaisa või Mareti juures. Aeg lendas tegelikult turbokiirusel. Mul oli tore, ma olin õnnelik. Siiamaani tuleb heldimustunne peale, kui sellele päevale mõtlen. Tseremoonia lahendasime nii, et poisid läksid ees ja siis tulime meie tüdrukutega järele. Mina ja mu lapsukesed kõige viimastena. Hea feil oli ka, me pidime valge vaiba pealt tulema, aga no ei tulnud, läks sassi. Teadsin, et asi kisub emotsionaalseks, aga rahustasin ennast sellega, et mu kõnes oli paar vaimukat nalja ja lootsin, et see võtab pinge maha. Jalutasin siis sirge seljaga kohale, viskasin poisid vanaemade kätte ja nägin, et nad nutavad. Mõtlesin, et eeee… okei…. mis siin toimub? Seisin Andruse ette ja Truss oli full pisarates. Vaatasin ringi ja kogu ülejäänud seltskond oli pisarates. Eee.. mm.. Klimp on kurgus. õõh, pisarad on silmas. Jessus. See emotsioon ja õhkkond oli ikka nii võimas seal. sellist asja ei koge vist kunagi enam.

Tahtsin esimesena alustada, sest teadsin, et mu mõni labane, aga asjakohane nali võtab NATUKENEGI seda pinget maha. Arvestades, et ma kirjutasin selle kõne päev enne kell 23:30, siis jah, vedas, et mul mingi vaim peale tuli. Kõne oli lahe. Võib-olla jagan mõne insta pildi all, kui see sinna ära mahub. Andruse kõne oli siiras ja armas. Hästi eriilmelised kõned olid. Saime mõlemad kiita. Kõned saime tehtud, sellega sai ühe pinge maha. AGA PÕHIJURA NIMEGA BACHATA 😀 OLI VEEL EES, aga sellest hiljem..

Peale tseremooniat läksime lossihoovi, kus Mari juba ootas ja laulis.. Kõik said meid õnnitleda, kallistada, paar sõna poetada, klaase kokku lüüa. Peale seda läksime pildistama. Kõiksugu grupipildid lossihoovis. Tüütu tegevus, aga kindel vajaduspõhine tüütu tegevus. Sisehoovis oli Tõnis rahvaga suhtlemas. Ma ei tea, mis seal täpselt tehti… Ma olin grupipiltidega ametis.

Mingi hetk sai igatahes süüa. Tehti selline tutvustav ring. Tõnis palus erinevatel gruppidel püsti tõusta. Noh näiteks, tõuske püsti kõik, kes on kuulnud Liinat ütlemas lauset: ”Andrus, palun joo vett”. No enamus tõusis püsti, hahaha. 😀 Igasugu küsimusi oli. 98% inimestest arvas, et peaksime kohe alustama kolmanda lapse tegemist. Ma küll mõlgutan seda mõtet, et teeks selle kolmanda ka kohe ära, siis on kolm last käes ja ei peaks kunagi enam lapsi tegema. 😀 Siis jälle mõtlen, et oi joppen küll, kahega on niiiiiii palju tegemist, et mis siis veel kolm last ja lisaks veel UUESTI SÜNNITAMINE ja UUESTI BEEBIMAJANDUS. Ma ei igatse beebiiga väga. Mu meelest on praegu megatsill, Rommi saab ka juba asjadest aru, poisid mängivad koos, meil on koos lõbus ja tore. Vanem poeg saab aru, et tegu on inimesega, lihtsalt temast väiksemaga. Mitte mingi veidra pisikese tegelasega, kes kogu emme tähelepanu ära võtab. Igatahes jah, neid mõtteid mõeldes saan kohe aru, et pole vaja, küll jõuab. Nii et.. kes kevadel 2022 peaks tahtma meie Jeremy Scott Wings vankrit ära osta, shoot.

Tõnis jagas ka PULMAAMETID välja. Need mõtlesin ma ise. Mitte liiga palju, vaid nii, et oleks lõbus.
TANTSUTIIGRID – on esimesena lava ees ja ärgitab teisi selleks, kui on vaja  – ETHEL-LIIS & KIRSTI
ENDLINAINE – Teeb erinevate pulmakülalistega selfie’sid @kolopulm INSTAGRAMIS. Täägib ära @liinakolomainen @kolomainen instagram’i kontod ka. ALICE.
LAULULINNUD –  On See isik kes alati võtab lauluhääle ülesse. Laulab ise alati kaasa, et poole laulupeal laul ära ei vajuks.
TIMO & ELIS EMMA
TURGUTAJA – Inimene, kes hoiab silma peal, et rahvas oleks osavõtlik ja ei jääks tukkuma kuskil laua taga. ERGI
VEEPATRULL –  Kui see inimene märkab, et kellelgi on promill liiga suureks paisunud, tuleb tema sõna kuulata kuulata ja vett juua. Vastava koguse ütleb VEEMEES. KRISTJAN. Mingi hetk ma vilksamisi nägin, kuidas Käss lihtsalt veab ja veab seda vett. Küsisin, et mis teed, ametikohustusi täidad või? Vana vastas, et poleks uskunud, kui popp on vee joomine. 😀
INSTAMEES – loob Sisu meie pulma Instagrami – ERINEVAD KÜSITLUSED, arvamuse uuringud,  videod, pildid, boomerangid. You name it, kõik on lubatud. Tee, mis tahad, lihtsalt tee midagi ja kaasa pulmakülalisi. OFC LAURI
ÄMMAHELLITAJA – mine jaga ämmadele hellust, kiida neid, sosista mõni ilus sõnapaar nende kõrvadesse. Võid lausa luuletada midagi. Võid pai teha, võid kallistada. Ämmad peavad olema hoitud ja hellitatud. KUSTI Selle ülesande peale olid ämmad muidugi õige rõõmsad. Kusti pidas oma ametikohustustest väga hästi kinni ka. Ema mainis hiljem ka, et oli see vast lahe pulmaamet mul välja mõeldud.

Ahjaa, peale õnnitlemist tuli poistele lapsehoidja järele. Sellest hetkest said vanaemad puhata ja meie ka. Hästi tore oli see, et Marit saatis mulle pilte Näoraamatusse ja andis märku, millega poisid parasjagu tegelevad või ei tegele. Truss oli väga mures ja peale neid pilte, rahunes ka tema. Väga hea otsus oli lapsehoidja omale võtta.

17:30 alustas Hulkurbaar, inimesed said fotoboksis pilte teha, pulmaalbumit täita. Möll käis täies hoos. Kuniks oli aeg meie tantsuks. Arvestades seda, et me olime päris palju harjutanud, siis tantsuhetkeks tõmbas ikka täiesti pirni ära. Käisin vahepeal riideid vahetamas ja tulin siis alla. Panime ennast valmis. Käed värisesid nagu haavalehed, reaalselt. Piilusime sisse, INIMESED olid kõik megalähedale tulnud. Ei lisanud üldse pinget. Mkm.. Alustasime ja suht alguses, ma ei andnud oma kätt nii nagu vaja, aga oleks kenasti saanud edasi tantsida. Truss jäi tuimalt seisma. Ma olin püsivihane, sest see polnud mingi fataalne viga ja keegi poleks üldsegi aru saanud. Egas midagi. Mis sitasti, see uuesti. Teinekord tuli juba okeilt välja, seega lõpp hea kõik hea. Sõbrad olid nii armsad ja elasid täiega kaasa meile. Megameganunnud. Tantsisime ära ja selleks ajaks oli Koit meid juba ootamas. Koit tuli pulma. Ta rokkis koos meiega, me rokkisime koos temaga. Ta tuli rahva sisse jalutama, meiega koos laulma. VÄGEV. Kõik, kes arvasid Koidust, et Koit on lahe, aga mitte nii lahe, siis see arvamus muutus. Kogu täiega. See on umbes sama, kui Sa oled selgeltnägemise osas skeptiline ja siis juhtub Sinuga midagi müstilist ning sa muudad hiljem oma arvamust. Me hüppasime ja kargasime ja laulsime oma hinged (heas mõttes) seest välja.

Vahepeal oli meil ka üks ämmade mäng. Tavapärane lahendus on see, et pruutpaar istub seljad vastamisi, aga meie pulmas istusid ämmad. Nad jäid viiki, on vist aus öelda. Seal oli küsimusi seinast-seina.. Kes teeb paremini süüa (ok, see oli liiga lihtne)… Kes on stiilsem.. .:D igatahes, sitaks lahe, et selline tavapärane mäng teise võtmesse panna. Kusti käis vahepeal ämmasid hellitamas ka. See oli ikka nii kino, ma ei saa 😀

Näidati ära ka Andruse poissmeesteka video ja lindistatud laul. Uskumatu, aga Andrus oskab päriselt ka lauda. See video oli Lauri poolt nii hästi kokku monteeritud ka ja sobis väga hästi näitamiseks. LINK ON SIIN, KES TAHAB KUULDA, kuidas Andrus laulab ja mis tema poistekal tehti =)

Lisaks valmistas Tõnis ühe väga ägeda viktoriini ette. Kus olid teaduslikud faktid meie ajajoonega seotud. Andruse töökaaslased võitsid selle.. How? Ma ei tea. 😀
Mõni võttis sõna KIBEMENÜÜ osas ka. See oli siis selline paberilehekene, kus oli kirjas, mida tuleb teha, et noorpaar suudlema panna. Ülihea idee, ma ei oleks viitsinud seal kogu aeg nokelda. Me oleme liiga kaua koos selle jaoks. 😀

Saime Koidu teist set’i nautida, kuniks meid kuldsetunnipildistamisele paluti. Saime selle ka kenasti purki. Selleks ajaks olid juba pinged ka maas. Tants tantsitud, kõned peetud, pidu oli lahe, kõik sujus nagu ma olin unistanud.

22:30 paiku toodi maguslaud välja. Ma sellest juba rääkisin ka. Kõik oli imeline ja maitsev ja kaunis ja maagiline. Lisaks ka öine snäkilaud. Muideks. Toidu lahendasime nii, et kuna Laitse Lossis on ilus koridor kohe laudade juures, siis sinna pandi kogu söök. Eest ära ja kõik said rahulikult toimetada, kedagi polnud ees ega taga. Siinkohal mainin uuesti, kui mõnusasti see ruumilahendus oli jaotatud. Söögid ühes kohas, söömine teises kohas, pildistamine ja tseremoonia õues, õnnitlemine sisehoovis, pidu ja bänd sisehoovis. Igale asjale oli oma koht. Aet ei jätnud mitte midagi ripakile.

23:45 tuli Shanon peale. Nad pidid ca 15 minutit varem alustama ja seetõttu vist tegidki kõik laulud jutti, sest muidu ei oleks nad jõudnud oma asjadega toimetatud. Meile tundus algul, et kuidagi nii kiirelt olid nad kadunud, aga tegelikult tegid nad kenasti oma asjad ära. Lood olid nagu ikka superhead. Ma hüppasin nii hullult, et mul tõmbas korra pea ringlema. Pidin korra aja maha võtma.
Shanon esines ära, tuli DJ Erki platsi. Jummel, kus me tantsisime. Nii äge oli! Ma sain lõpuks magama mingi kell… 5? Kindel pole.
Nii hea tunde jättis kogu möll mulle. Uskumatu, kui lahe oli. Kui ma vaid saaksin aega korra tagasi kerida ja seal hetkel natukene olla…

TEINE PÄEV.

Hommikul ärkasin üles, lebotasin niisama, sest und enam ei tulnud ja kobisin alla, sest mis ma ikka tühja pikutan. Õnneks oli hommikusöögilauas juba terve ports inimesi. Graniitvillas ööbinud inimesed hakkasid vaikselt ära sättima (see oli broneeritud üheks ööks, kuna oli mõeldud vanemale generatsioonile. Teise päeva möll oli mõeldud sõpradele ja noortele, emad-isad läksid lapsi koju hoidma :D)

Juba hommikulauas oli nii palju nalja ja nii-nii lõbus oli, et ma sisimas juba tunnetasin, et see päev tuleb mega. Sättisin sisehoovis õllevaate ja asju, panin proseccoputkat korda jne. Aitasin Laitse tüdrukutel koristada ja asju ära panna. Võtsime välja Ergi kingitud Jäägeri masina. Valad jäägrit pitsidesse ja see tuleb kohe jääkülmana sinna. Ma kamandasin absoluutselt kõik inimesed, kes sisehoovi astusid, ühte pitsi võtma. Mõni öökis ka selle peale, aga ära võtsid nad kõik. 😀 See oli päris naljakas ikka.

Teise päeva joogid võtsime me Livikost. Lisaks kõik punased ja valged veinid, viinad.. tervitusšampanja? jne. Seda kiideti taevani. Kirjutasin eraldi Livikole, et vau, mis imejook see oli ja sain vastuseks, et Eesti esisommeljee Urvo Ugandi valis meie pulma joogid ja hoolitses, et joogid maitseksid. No ei imesta siis, et maitses. 😀 Teiseks päevaks planeerisime GIN’i, jääger oli olemas ja viin.. Lahja sai päris kiiresti otsa, kuna eelneval päeval tegelikult joodi juba uue päeva lahjat. Andrus ütles ka, et tema meelest on vähe, teades meie seltskonda, aga no suva. Kokteilide jaoks oli kõik vajalik olemas. Truss vist käis hiljem veel külapoest õlut ostmas. Ostsin poe lao tühjaks ja müüjaonu oli seal šokis olnud.. Mitu korda küsis üle, kas ikka KÕIK ÕLLED, mis LAOS ON?… 😀 jep jep, kõik-kõik…

Meil oli ka teiseks päevaks programm tehtud. Kell 14:00 hakkas bachata trenn Gretaga. Tahtsime, et meie sõbrad saaksid aru, et bachata tantsimine pole tegelikult nii lihtne, kui tundub vaadates. Ma hõikasin juurde muidugi seda ka, et KÕIK on kohustatud osa võtma, sest halloo, meie tellime neile meelelahutust ja siis ei võeta osa.. Uskumatu, kui lahe see oli. Kordades ägedam, kui ma ette kujutasin. Kõik olid nii hooked ja õpihimulised bachatat tantsima. Sitaks äge oli, ausalt. Soovitan megalt sellist meelelahutust kuhugi üritusele. Rahval on lõbus ja selline kasulikkusefaktor on ka sees.

Kell 17:00 alustas Kevinski oma etendusega. Väga äge oli. Ta arvas ära, mida ma joonistasin, how? Ma ei tea. Äkki olin hüpnoosis. Ma algul mõtlesin, et joonistan lastekaka, aga siis mõtlesin ümber ja joonistasin NINA, et ERITI RANDOM OLLA. Nagu, kes joonistaks nina… nobody.. Kõikidest maailma asjadest.. Mina joonistasin ja kurat, ta arvas ära sellegipoolest. Rets vana. Me just käisime eile õhtul Kevinski etendust ”Abracadabrat” ka vaatamas. See oli nii hästi ülesehitatud. Puudutas palju ajalugu ja sidus seda mustkunstiga. Meile ta meeldib. Meeldis nii pulmas kui ka eile etendusel.

Kevinski esines ära, oli kohe kõrval toas ära kaetud SUUR ja PIKK laud. Saime oma kõhud täis süüa. Toit viis keele alla ja magustoiduks fondant oli nagu kirss tordil. Läksin siis mingi hetk üles oma tuppa, et veidi sõba silmale saada, aga tutkit, ei tule ega tule. Teised olid samal ajal seal etenduse toas, kus oli klaver. Meie üliandeks sõber Märten mängis klaverit ja terve suur brigaad pulmakülalisi laulsid seal temaga. Märten oleks nagu lisakontserdi seal ruumis andnud. Mega.

Igatahes, vedelesin seal toas ja und ei tulnud. Liisu tuli mulle tuppa ja pakkusin talle, et läheks sauna. Saun on soe ja valmis. Ta ei viitsinud. Ma omakorda kartsin, et saun teeb mind uniseks ja mul jääb õhtu lühikeseks. Siis tuli ka Kadri ja Kirsti tuppa ja küsisin uuesti, nad olid nõus. Tavai. Lähme sauna. Läksime siis alla. Triin magas, aga Martin soovitas ta üles ajada. Ma muidugi läksin ka. Kopsisin ust täie jõuga ja täiesti UNESEGANE Triin vaatas vastu. Küsisin, et sauna tuled või? Vana nagu õige sõbranna kunagi: ”MUIDUGI TULED, kohe panen riide!” See on osavõtlikkuse tipptase. Vana nägi just hobustest ja roosamannast und ning siis aeti karmauhh üles, aga ei… kohe tulen. 😀 Saun vastupidiselt sellele, et uniseks ajada, ÄRATAS just üles. Täpselt selline idekas ajaviide, mis enne õhtumöllu ajatäiteks sobis. Nii lõbus oli. Musid-kallid Andrusele, kes ütles, et ta ei korralda pulmi, kui me kaks ööd seda ei pea. Me saime ka oma sõpradega tiksuda, naerda, jutustada, lõbutseda. Esimesel päeval pole selleks nii palju aega. Tulime saunast välja ja hakkasime sättima. Tegin näo pähe, panin riidesse. Väljas juba möll käis. Vedasin GIN’id välja. Panime peo uuesti püsti. 23 ajal oli Erki ka kohal. Me rokkisime mingi kella 3:30ni teisel päeval, kui ma ei eksi. Erki tegi tunduvalt pikema set’i, kui ta oleks pidanud. Nii äge DJ oli ikka. Nii hea vibe’iga DJ. Meil oli väga lõbus ja olen Universumine tänulik, et kõik läks isegi paremini, kui olin soovinud. Teine päev oli ka kuidagi nii hästi organiseeritud, ei olnud sellist tühja tiksumist. Kogu aeg sai teha ja toimetada. See oli mu üks suur hirm ka, et ei taha sellist lolli õllejoomist korraldada, vaid ikka ägedat simmanit ka teine päev. See õnnestus!

Andrus aidatati juba varem magama. Vana oli ikka päris väsinud. Kusjuures, ta pidas ennast ikka väga hästi üleval. Uskumatu. Ma pabistasin, et äkki jääb magama liiga vara, aga ei! Mõlemad päevad, Truss tegi oma senise elu parima etteaste ärkvel olemise osas. 😀 Hommikul lebotades tuli Märten külla ja kallistas ja ajasime juttu ja oli väga tore. Jäime lobisema ja ta ei jõudnudki öelda, mis öösel juhtus.. Uudishimu ei andnud rahu. Panin riide ja kobisin alla hommikusööki võtma.

Mäletate see majavaim, kellest Raili mulle rääkis. Noh, meie üks osa seltskonnast päriselt koges seda. Ma ei tee nalja, see pole väljamõeldis. Kell oli mingi 1:30 umbes, kui 3 kutti ja üks neiu läksid üles, sinna kõige kõrgemale torni suitsu tegema. Majavaimule ei meeldi suitsetavad naised ja tal on kombeks neid kinni panna. Kedagi polnud, kõik olid all lõbutsemas. Tegid oma tobi ära ja hakkasin tornist välja tulema, aga ei saa, uks oli lukus. Nagu päriselt. KEEGI POLE NALJA TEINUD. Ja uks veel niimoodi, et võti eees, aga võti on keeramata, aga uks lukus. Helistasid sõbrale, et õu, tule tee palun uks lahti nüüd, me luku taga siin seltskonnaga. Sõber Ott läks torni ja päästis seltskonna välja. Vedas kurat, et see intsident juhtus viimasel ööl, mitte pulmapäeval. Muidu oleks ehk liiga kõhe olla olnud seal. See torn pidi majavaimu lemmikkoht olema. Tuba üleval oli Liisu ja Mario tuba ja meie tuba otse nende all, mis on ka majavaimu lemmik. Ma vedelesin mingi hetk üksinda toas ja kuulsin jube veidraid hääli.. nagu oleks inimene kõndinud ja mingit kappi krabistanud, aga ma ei näinud, inimesi liikumas (Mul olid mõlemad toauksed lahti ja nägin koridori). Tol hetkel mõtlesin, et nojah, veidrad hääled, las nad siis olla. Peale hommikust juttu tõmbas küll kananaha kohe ihule. Peale pidu kuulsin Raililt veel jutte, kuidas ta teeb oma lemmikteenindajatel uksi lahti, kui neil voodipesud käes ja ise kõndides tunneb külma tuult enda selja taga. Sitaks lahe mu meelest. See majavaim on heatahtlik ja pole kunagi midagi paha korda saatnud, lihtsalt suitsetavaid naisi kinni keeranud kuhugi, muud midagi. Ja see, et meie seltskond sellist asja kogeda sai, see teeb selle kogemuse veel müstilisemaks ja ma jään muidu meenutama neid veidraid hääli..

Koju jõudes olime õnnelikud. Selline ülevoolav tunne jooksis mööda keha ringi. Ma olin nii rõõmus, et kõik läks nii nagu ma unistasin ja lootsin ja ette kujutasin. Vägev pulm oli. Jääme nüüd ootama meie sõprade omi, tuleb teha vähemalt sama lahe, kui meie pidu oli 🙂 Suured tänud asjaosalistele: külalistele, tiimile.. kõigile, kes kuidagi meie pulmadega seotud olid. Aitäh!

Nüüd on nagu kõik tehtud. Pulmareisile tahame veel minna, aga noh, see koroonaolukord maailmas.. Me tahame ju Fijile minna ja see on kaunis kaugel. Mul on kaks last, keda jäävad vanaemad hoidma.. aga kui me kuhugi kinni jääme? Vanaemadel pole puhkust lõpmatuseni võtta. Jätsime selle praegu 2022 esimesse poolde. Loodame, et läheb õnneks.

Aaa, mis kingiks saime? Ümbrikuid. Lillede asemel lotopiletid (va isikukoodiga tuvastatavad), kesvamärjukest.


Mul jäi kindlasti midagi rääkimata, aga mul on juhe lihtsalt nii koos, et ma ei suuda rohkem pulmadest kirjutada. Pool päeva sellele kulutanud. 😀 Kõik kodused tegemised tegemata… Homme teen! 🙂

Üks asi veel.. Palun ärge küsige, palju keegi või midagi maksis, enamus infot on tegelikult konfidentsiaalne ja ma ei tohi seda jagada. Ma võin lihtsalt öelda, et pulm läks kaks korda kallimaks, kui me lootsime. Aga me ei nurise, me tahtsime unistuste pulmi ja me saime need.

Lõtvunud naha pinguldamine kirurgilise sekkumiseta – HIFU smas lifting

By
Liina Kolomainen
-
0

Kuna rääkisin siin sellest, et inimesed ei peaks kibekiirelt noa alla minema, vaid mõtleksid enne ja otsiksid alternatiive, kuidas oma vananevad näonahka uuendada ja nooremaks teha, siis palun – siin see on: HIFU ultraheli lifting. Ma olen siiamaani üllatunud tulemusest. Poleks elusees arvanud, et tulemus PÄRISELT KA tuleb esimese korraga.

Mida see endast kujutab?
(High-intensity focused ultrasound) HIFU tehnoloogia on üks tõhusamaid naha ja nahaaluse karkassi pinguldajaid ilma kirurgilise sekkumiseta näo ja keha piirkonnas. Vanusega hakkavad meie naha- ja nahaalusekoe kihid mis kinnituvad läbi SMAS võrgustiku lihaskoele, alla vajuma. HIFU ultraheli impulsid takistavad kudede allavajumist ja fikseerivad nahaaluse koe kihid lihaskoele. HIFU on ainus esteetilise meditsiini protseduur, mis suudab nahakudesid nii sügavalt.

KUIDAS HIFU PROTSEDUUR TOIMIB?
HIFU seade genereerib ultraheliimpulsse, mis tekitavad nahas kindlaksmääratud sügavusel termokoagulatsiooni-punkte. Selle tulemusena fikseeritaks koed omavahel, kollageenikiud naha erinevates osades tõmbuvad kokku ja sellele järgneb uue kollageeni süntees. Protseduuri tulemusena kollageenikiud lühenevad ja karkass hakkab järk-järgult pingulduma. Näopiirjooned muutuvad selgepiirilisemaks, eriti põsesarnad, suuümbrus, kael ja lõuajoon. Kehapiirkondades saab pinguldada nahka ja teatud määral vähendada ka rasvapadjandeid.

Kuna mina ise olen veel liiga sile, siis võtsin oma ema modelliks. Need on TÖÖTLEMATA PILDID. VAADAKE seda lõualotti, mis kuhugi ära kadus. Ema käis just reisil ja naersis, et pekki, nüüd randid näha ju, tulid lõualoti alt välja. Või näiteks otsaesisel olevad kortsud. Pole lihtsalt. Ma olin algul tegelikult skeptiline, kas see on ikka võimalik, et ühe korraga kohe tulemust näha. Aga see on teile tõestus. Mu ema oli ka täiesti ehmunud, positiivselt, et polegi vaja kohe noa alla minna nägu ümberrestaureerima, saab ka lihtsamini enda nahka veidi turgutada ja uuendada. Ta ise ütles ka, et tunneb kohe, kuidas nägu on pinguldatud ja selline värske.

Lisainfona veel see, et uue kollageenmaatriksi moodustumine kestab 2-4 kuud. Seepärast ei näe lõplikke tulemusi kohe protseduuri järgselt ja kordus protseduuri võib teha alles kahe kuu möödudes.

HIFU aparaadil on mitu võimsust. Minu sõbranna ütles, et tal oli valus ja tegi kõige nõrgemaga. Minu ema on karm Ida-Virumaa hirm ja ütles, et tal pole üldsed midagi ning kõmmutas kõige tugevamaga.

EMA HIFU SMAS PROTSEDUURI NAUTIMAS
HIFU APARAAT, pildilt näha, et 4,5 on maksimumtugevus, millega protseduur läbi viidi.

NÄOPROTSEDUURID.
Esimesel korral on soovitatav teostada protseduur nii näo- kui ka kaelapiirkonnale. See annab tugeva karkassi edasisteks protseduurideks. Piirkondades kus probleem on rohkem väljendunud, võib olla vajadus protseduuri korrata 2 kuu möödudes. Olenevalt vanusest ja naha seisukorrast võib protseduure korrata 2-3 korda aastas.

KEHAPROTSEDUURID.
Kehaprotseduuride tulemused ilmnevad tavapäraselt varem kui näo-kaelapiirkonnas. Esimesed tulemused on nähtavad juba 1,5 kuu möödudes. Kui klient soovib saavutatud tulemust veelgi parandada, võib teostada uue protseduuri. Tavapäraselt kulub 1-3 protseduuri kliendi täielikuks rahuloluks. Kusjuures – iga HIFU masinaga ei saa kehaprotseduure teha. Selleks peab olema spetsiaalne HIFU masin, mis ka keha teeb. Minu kosmeetiku juures saab mõlemat teha ja tahaksin tegelikult ise siin minna ja proovida, mis see masin reitel teha võib. Avastasin sealt ju venitusarmid. Lisaks on huvitav ka, mis see valuskaalal tähendab. Mõne jaoks on ju kulmude tätoveerimine ka jube valus, mina jäin nt ilma tuimestuseta seal magama isegi. 😀 Valuläved on erinevad.

Uurisin mitu korda, kas on valus, ema muheles ja ütles, et no päriselt ka ei ole valus, aga kui oleks, siis oleks nõus ilusa tulemuse pärast kannatama 😀

HIFU PROTSEDUURI EELISED.
• Protseduur on hästi talutav • Taastusperiood praktiliselt puudub • Ultraheli on patsiendile ohutu • Võib kasutada mistahes aastaajal • Vajalike protseduuride arv on väike • Tulemus on kauakestev
NÄIDUSTUSED.
Näopiirkonnas: •ülemiste silmalaugude ning kulmude allavaje • näoovaali hägustumine • rippuvad põsed ja allavajunud suunurgad • lõtvunud nahk kaela ja dekoltee piirkonnas • vanuselised muutused, pehmete kudede lõtvumine
Kehapiirkonnas: •lõtvunud nahk käsivartel, põlvedel, reitel, kõhul • väiksemad rasvapadjandid kõhul, tuharatel, reite sise- ja väliskülgedel, käsivarte piirkonnas
VASTUNÄIDUSTUSED: • rasedus ja imetamine • nahahaigused ja avatud haavad töödeldud piirkonnas • onkoloogia • aktiivne herpes • autoimmuunhaigused • verehaigused • diabeet • epilepsia • südamestimulaator ja elektroonilised implantaadid.
Lokaalsed vastunäidustused: • metallist implantaadid näo piirkonnas, v.a. hambaimplantaadid • modelleerivad täitesüstid- 8 kuud peale süstimist • täitesüstid- 4 kuud peale süstimist • botox süstid 1 kuu enne ja pärast

Ja mis see üritus maksma läheb?
Nägu+kael 390€
Kael+lõua alaosa 250€
Nägu+kael+dekoltee 500€
Käsivarred 200€
Põlved + reite esiosa 250€
Reied 300€
Tuharad 200€
Reied+tuharad 450€
Kuna minu iluvõlur just ostis selle masina (ehk siis tegu ei ole vana masinaga, tuttuus ja uued asjad teadupärast on eriti efektiivsed), siis lubas ta minu jälgijatele ESIMESE PROTSEDUURI ÜHELE KEHAPIIRKONNALE TEHA – 60%. Ajuvabalt odav protseduur. Nägin internetist reklaami ja Aune teeb sellest ka odavamalt. Küll aga saab üks konkreetne inimene ainult ühe korra nii soodsalt ühe protseduuri omale võtta. Ehk siis praeguse seisuga on näiteks nägu + kael = 156 EUR (sooduskoodiga ”LIINA60”) ja kui Sa kirjutad kommentaaridesse, et sooviksid PROTSEDUURI KINKEKAARDI NÄOL, siis pane see kirja. Saad PDF- faili näol omale e-kinkekaardi. Väga hea võimalus väga suure soodukaga oma naisele või mehele jõulukingitus teha.

Lihtsalt mine siit BRONEERIMA JA VALI AUNE – ESTEETILINE KOSMEETIK JA PROTSEDUUR HIFU….

KOMMENTAARIDESSE LISA: ”LIINA60”

Homse jooksul lisan oma instasse mõne video ka, kus näha, kuidas protseduur käib.

Mu mõistus on otsas.

By
Liina Kolomainen
-
6

Sellist ”nalja” pole ikka ükski aasta meie peres olnud. Lapsed on 3p lasteaias või hoius ja siis jälle haiged. Mõtlesin, et ei julgegi enne reisi lapsi lasteaedadesse viia, sest ema ei saa kodus olla nendega, vaid peab ka tööl käima. Ja noh… Mõtlesin ikkagi, et viin täna hommikul kutid lastekasse, sest neil pole midagi viga ja tervised korras…

Ja siis öösel tekkis Rometil kõriturse. Haukuv köha ja selline tunne, et ta lämbub. JA MEIL JUST OLI SEE 1,5 kuud tagasi. Ausalt, ma tahaks nutta lihtsalt. Ma ei saa aru, kust see tuli. Nad olid eile täiesti terved.

Mitu korda oli eile öösel mõte, et ehk peaks kiirabi kutsuma, aga teate, ma pole seda kunagi kutsunud ja mul on nagu hirm erinevate juttude põhjal, et niisama ei tohi helistada. Lisaks läks öösel see kuradi aurumasin katki. Ma olin niigi juba nii mustas masenduses lapse pärast. Siis otsisin üles õhuniisutaja ja see ka ei läinud kohe tööle, jukerdasin ja jukerdasin. Lõpuks näitas vähemalt see vidin elumärke. Tundub, et see veidi aitas ka. Niiskem ja jahedam õhk aitab kõriturset taandada.

Lugesin öösel siis kõikvõimalikke artikleid selle kohta ja selgus näiteks see, et poistel esineb seda 7x rohkem kui tüdrukutel. Päris jube number minu meelest. See võib ka olla allergeenist tingitud, aga pigem arvan, et siit tuleb mingi haigus ka otsa ikkagi. Ma olen lihtsalt nii väsinud sellest kõigest. Hunnik pilte ootab töötlemist ja ma olen lihtsalt pea kaks kuud lastega kodus olnud kogu aeg, sest nad on haiged. Kahel sõbrannal külas käimata, sest kutid haiged ja me ei taha sõbrannade beebsusid haigeks teha.

Meil reaalselt nii olnud, et suve lõppedes oli meil okseviirus, siis nohu-köha, siis oli koroona, siis nohu-köha, siis oli entero, siis jälle nohu-köha JA NÜÜD JÄLLE. Eelmine nädal, kui reisil käisin, siis olid lapsed terved. Enne seda jälle haiged. Ja hoius kirjutati, et tuulerõuged ka veel seal. Meie ”õnneks” oleme kogu aeg haiged olnud ja sellel hetkel hoius ei olnud, kui viirusekandja hoius oli. Aga noh, peiteaeg on ca 20 päeva, seega sealt võime veel vabalt kellegi teise käest tuulekad ka saada. Parim oli ühe ema kommentaar selle tuulerõugete postituse alla: IMELINE. Ma lihtsalt niimoodi naersin, pisarad silmas. Reaalselt. Ma pole midagi nii turgutavat ammu lugenud. Nii tabav ja kõik hoiuemmed mõistsid seda idekat sarkastilist nalja.

Täiesti kuradi imeline on. Mul on nii kahju, et lapsed ei saa aias käia, sest neile väga-väga meeldib seal. See kodus istumine tüütab lõpuks ju kõiki ära. Mul pooled asjad tegemata, sest lihtsalt ma ei saa kodus kahe lapsega olles mitte midagi teha. Ainult koristada nende järel, süüa teha, pesu pesta ja võimalusel triikida ning nendega mängida, KUIGI nad mängivad koos KA VÄGA PALJU. Ma kunagi arvasin, et seda aega ei tulegi, et ainult kaklevad, aga ei. See aeg on käes. Eile näiteks aitas Kents Rommil kapsahautist süüa, et ta ka söödud saaks ja siis koos magustoitu süüa. Ootas ära Rometi. Eluarmas ju? Mängisid siin koopamängu ja niisama autodega. Truss ütles mulle koju tulles, et lastega pole ikka üldse raske üksinda, nad on elutsillid ja jumala lihtne on nendega. Mitte mingit probleemi pole. Aga palus ruttu, et ma kiiresti uuele reisile ikkagi ei läheks. Haahaaa.

Eks kaklemisi tuleb ka ette, just selles võtmes, et Kennet ei suuda oma vihja ohjas hoida ja virutab Rometile. Aga ka see on palju paremaks läinud. Tekkinud on see, et ta hoiatab Rometit ja lõpuks kui kannatus kaob, siis äsab. Aga on ka kenasti öelnud, et palun ära tee ja mine palun ära. Väga uhke tunne on, kui üks neljaaastane oskab niimoodi käituda. Arenguruumi on, aga sellegipoolest väga tubli tegelane on K.

Ahjaa… ja SIIS VEEL HAIGUSTEST…. Kennetil oli mingi hetk haigusega koos ka põis korrast ära, aga mis juhtus on see, et TA KÄIB NÜÜD KOGU AEG PISSIL. Oleme kõikvõimalikud(VIST) proovid ka temaga ära teinud ja näitajad on korras. Kuul mulle pähe lihtsalt. Arvame, et tal nüüd ongi iga väiksema häda korral vaja põit tühjendama minna ja see on nagu peas kinni. Aga kuidas sellest lahti saada, ei tea.. Õnneks nüüd paari nädala möödudes on veidi vähemaks jäänud. Algul oli ikka väga hull. Õpetaja lasteaiast ütles ka, et kui talle öelda, et Kents, Sa juba käisid pissil, siis ta noogutab ja läheb eluga edasi.

SEND HELP PALUN. Nutt on kurgus lihtsalt. Tahaks, et tibud oleksid terved ja rõõmsad, MITTE HAIGED IGA 3 PÄEVAST PEALE TERVENEMIST.

Halapostituse lõpp. Tänan tähelepanu eest.

Naistearst ja viinamarjad

By
Liina Kolomainen
-
11

Kuna teile meeldib see igapäevane mula, mida ma praegu instas väga jagada ei saa, kuna mu telefon on paranduses, siis otsustasin, et kirjutan täna blogisse jälle.

Igatahes. Ma ei tea, kuidas teiega lood on, aga mu keha ei talu viinamarju. Sain sellest juba õige mitu aastat tagasi aru ja olen nende söömist teadlikult vältinud. Tekib puhitus, kõht koriseb, terav valu kõhus, kõht võib lahti minna jne.

No ja siis tuli eile emps külla enne oma puhkusereisi, et korra lapsi näha ja veidi juttu ajada, kuna polnud juba jupp aega üksteist näinud. Emps tõi mustikaid, viinamarju ja veel pudi-padi hamba alla. Ma polnud varem näinud viinamarju, mis tulevad kobarast ära nagu mustsõstrad nii, et sain terve 1,5kg viinamarju kobarateta kaussi valada. Proovisin siis ühte ja mõtlesin, et uuuuuh.. kui head neeeeed oooon… Ebareaalselt magusad ja väga mugav oli süüa, kui ei pidanud neid kobara küljest ära tõmbama.

Noh ja siis ma võtsin otsuse vastu, et ma pole nii ammu viinamarju söönud ning mis need ikka mulle teevad… eks..jah… Mugisin neid kahe suupoolega ja mõtlesin endiselt, et midagi ei juhtu minuga. Panin kiddod magama ja vaatasin siis jutti Villa, Rannamaja ja Vallalise Kaunitari uue osa ära. Kogu selle aja kõht korises nii kõvasti, et isegi mu auto ei tee sportrežiimil nii kõva häält. Lihtsalt KÕIK MULKSUS ja megavalus oli. Võite arvata, kui väga ma kahetsesin, et ma neid viinamarju nii palju sõin. Välja ei tulnud ka midagi. 😀 Läksin siis mingi 00:30 magama.

Hommikul ärkasin üles ja KÕHT ENDISELT VALUTAS. Läksin lastele süüa tegema ja karmauhh, ruttu vetsu. Põhi täiesti alt ära. Lihtsalt mainin teile, et 10:20 oli mul günekoloogi vastuvõtt broneeritud, mille ma bookisin juba kaks kuud varem ning muutmiseks nagu poleks enam aega ja tahtmist olnud.

Ma pole kunagi nii närvis olnud enne arstiaega. 😀 Istud seal krt jalad harkis ja siis… jah.. :D:D:D

Igatahes, läksin siis kabinetti, kus ootas mind üks ülisümpaatne naistearst. Jaanika oli vist nimi. Mulle kuskilt mälusopist meenub, et olen tema juures varem ka käinud. Rääkisin siin oma loo ära, et viimati nägin arsti siis, kui sünnitusmajas olin, sest mitu korda tühistati minu arstiaeg koroona pärast ära. Küsis erinevaid küsimusi ja mul oli reaalselt tunne, et olen nagu koolipingis. Küsisis siis, et mis rasestumisvastaseid vahendeid kasutan… Tõmbas korra nii pirni ära, et mul ei tulnud midagi suust välja.. küsisin täpsustava küsimuse, et kas pillid või? Vastasin ise kiiruga ei.

Muigas ja ütles, et kondoom jne ka.. ma mingi… eeee…. mmm… õõõõ… üüüüü … mõnikord?!
Arst kenasti naeris ja kirjutas: Okei, selge, ei kasuta. No lihtsalt nii piinlik olukord oli .D:D:DD::D:D:D Nagu oleks koolis mingi eriti lihtsale küsimusele vale vastuse vastanud.

Mu mure oma kõhuga muideks polnud veel kuhugi kadunud. Selline hirm oli, et tuleb püksi poole protseduuri ajal. :D:D:D:D Appi noh, millest ma siin täna räägin. Mul on juhe nii koos siin lastega kodus istumisest, et ei oska enam normaalseid postitusi teha.

ÕNNEKS EI JUHTUNUD MIDAGI. Üks munasari oli suurem kui teine, aga õnneks ikkagi normi piires. Tehti ka see kurikuulus PAP test ära, sest viimane kord tehti seda 2017. Mul oli 21-aastasena sellega päris suured jamad, et jah… Minge ka kontrolli, kellel juba tükk aega käimata!
Mul jääb nüüd nädal aega oodata, et keegi mulle ei helista, sest siis on kõik korras ja tean, et võin oma eluga rahumeeli edasi minna. Tervitused Liisa-Maria, kelle üleskutse mind lõpuks arsti juurde suunas. Mõtlesin, et pekki, nüüd peab küll minema, kaua ma ootan.

Arvestades kõiki asjaolusid läks väga hästi eks. 😀 On teil endil ka mingeid naljakaid arstilkäiguseikasid siin mulle pajatada?

Tervitused,

Liina

Jälle…

By
Liina Kolomainen
-
2

..see haigus. Just kiddod paranesid entero viirusest ja nüüd mingi muu jura küljes neil. Kolmapäev vastu neljapäeva öösel pidin ennast herneks ehmatama, kui Rom surmahääli tegi. Mitte, et ma teaks, millised need on, aga nii just sellel hetkel mulle tundus. Kappasin ruttu poiste tuppa ja andsin Rommile veidi juua. Hääl oli midagi sellist, et vana ei saa hingata. Nagu mingi tükk oleks kurgul ees ja kriibib teda. Äärmiselt jube hääl. Kohe tuli meelde, kui Kentsu Hawaii reisi ajal haigeks jäi ja see hääl oli suhteliselt sarnane. Ainult selle vahega, et me olime teises riigis ja Kents oli kõigest 1a6k vana. Neljapäeval kimasime juba Saaremaale, sest mul poleks midagi väga haigete lastega linnas üksinda teha olnud + sõbranna babyshower oli just sellele nädalavahetusele planeeritud ning Trussi ja Reimpsi meestekas ka.

Kurb, et Rom on taaskord haige. Haiguse pärast ei saanud ju neljapäeval maale ka minna. Seal on alati nii mõnus ringi joosta ja toimetada, aga pole viga. Said natukene oma musta elektriautoga Kuressaare koduaias ka ringi paarutada. Ja ega siin toas olles pole ka midagi ülemäära dramaatilist, sest ruumi siin jagub ja lastel on palju tegemist. Lihtsalt, et jälle ÜKS NÄDALAVAHETUS oleme toas. JUST OLIME. Valus on vaadata neid lasteaia ja hoidude arveid, kui lapsed üldse kohal ei käia, sest #haiged.

Siinkohal kohe küsimus? Kuidas te ennast töö ja haige lastega organiseerite? See on ju täiesti õudukas, kui lapsed kogu aeg haiged, aga pead tööl ka ju käima. 90% kuust ei saa ju lapse-blablalba-haiguslehel olla. Või saab? Ja teine, mille peale ma mõtlema jäin – kuidas lahendatakse see teema, et suvel on lasteaed kinni ja lapsed tuleb kuskile jätta, kui puhkust võtta ei saa. Vaevalt terve pere tahab just juulis see 28 päeva ära puhata. Kuidas te, pered, selle olukorra lahendate?

Terve reedese hommikupooliku olin sohver Truskale ja Reimpsile. Sõidutasin nad kogu kraamiga maale ja siis tulin ise tulema, sest naised pole oodatud meeste nädalavahetuse üritusele. Mu meelest väga lahe idee, kuidas sünnasid pidada (Reimol ja Trussil on 30-ndal septembril mõlemal sünna). See sai ka alguse tegelikult minust, kui ma üks aasta ütlesin, et mida ma siia meeste sekka ikka vahele pressin ja sellest ajast saati otsustati, et naisi enam ei oodatagi sinna. Võiks naistega midagi sarnast kokku kompunnida, jumala mõnus oleks. Näiteks kuhugi Itaaliasse nädalavahetuseks vms. Odavam on ju välismaal käia, kui Eestis tähistada. See aasta saangi ju Dubais oma 29-nda eluaasta vastu võtta, mis on ülivingeee. Ja Liisuga lähen 11.10 Amsterdami sünnareisile. Can’t wait! Eelmine aasta käisin sõbrannareisil Kadriga Pariisis ja see oli 10/10 reis. Liisuga, ma juba tean, et tuleb samasugune. Uuuhh!

Aga tagasi teema juurde tulles, siis laupäeval kell kaks korjasin Kirsti sõbranna peale, et poodi minna ja beebipeo jaoks kraam ära osta. Jõime veel kohvikus kohvi ja lobisesime niisama. Vurasime siis Kirsti koju kaunistama ja toimetama. Äärmiselt hea orgunn ja väga toredad sõbrannad tal. Aeg läks nii kiiresti. Jooksin veel kiiresti Kanalast kanade järele ja reaalselt selline tunne oli, et ma oleks nagu mingi tagaotsitav sarimõrvar, sest selline hirm oli, et keegi näeb mind, kes ei peaks nägema, eeskätt Kirsti. Ise ka naersin, sest ma ju tegelikult teadsin, et Kirsti on kuskil padrikus samme täis vorpimas.. aga noh jah…

Ootasime siis teda hiirvaikselt. Endal oli ka ärevus sees. Vana naersis, et viinud mind siis kinno, mitte metsa higistama. :D:D:D Aaa jaa, see oli pull – Kirsti tundis ühe oma sõbranna lõhnaõli koridoris, lihtsalt teile teadmiseks, et ärge tulge sama lõhnaga beebipidu korraldama, rasedate lõhnataju on tunduvalt parem, kui mitte-rasedatel. 😀 Sõime-jõime-jutustasime ja mängisime. Väga lahedad mängud olid korraldatud. Üks oli selline, et pidin arvama ära, kes beebidest on poiss, kes tüdruk. No nii võssa pole ma ammu millegagi pannud. 😀 Igatahes, megalõbus oli. Pidin poole üheksa kandis koju vurama, sest väiksed mehed ei suvatsenud päeval lõunaund teha ja pidin neid magama panema juba hakkama. Nad olid ikka päris sussid, kui ma koju jõudsin. Jäid suhteliselt hetkega magama ka. Kukkusid sängi ja nokkout kohe.

Ja nüüd ma siin olen, Andrus tuli juba koju ja hakkame tagasi linna end sättima. Lähen hommikul 7:30-ks lasteaeda nägusid vuntsima, sest neil on mingi loomateater seal ja no ikka aitad, kui oskused selleks on olemas. Jõuan ehk 10-ks koju tagasi, Truss läheb tööle ja ma istun Rometiga kodus, sest #haige. Kents vast läheb lasteaeda, kuna tal pole häda midagi. Muideks, Perearstide Liit? Või mingi muu asjapulkade liit või keegi kolmas võttis nüüd sellise asja vastu, et kerge nohuga võib laps lasteaeda minna, kui ei ole palavikku. See koroona on küll selles osas puhta töö teinud, et korra laps nuuskab, siis saadetakse koju. Meil on õnneks võimalus iga väiksemagi haigusega lastega kodus olla, aga mis teevad need pered, kellel vanemad mõlemad palgatööl ja sellist asja iganädalaselt rakendada ei saa? Ma mäletan, et kui mina väike olin, olid ikka pooled lapsed kõik ninad tatised ja rägastasid, kedagi ei kottinud. 😀 Ma olen isegi poes tööl olnud niimoodi, et 38,8 on palavik ja kedagi tööle panna pole ja siis istud seal lõdised külmavärinates ja ootad, millal koju lõpuks saaks.. Selles osas õige muidugi, et kui oled haige, istu kodus, aga samas päris iga nuuskamise pärast ei pea ka last haigeks tembeldama. Igatahes jah, Rom veel köhib ja jääb koju. Kennet on terve ja läheb lasteaeda, eriti, kui homme seal vahva teater Kakukesest tulemas.

Vot nii.

Mõnusat pühapäeva jätku ja uuel nädalal juba kohtume uuesti. Mul on üks teema rääkimata veel..

Mis siis Soome reisist meelde jäi?

By
Liina Kolomainen
-
0

Käisime siin eelmine nädal Soomes ja mõtlesin, et jagan, mis me siis seal tegime üldse. Kolme lapse ja nelja vanemaga.
Soome mineku teema algatas tegelikult mu vanem poeg, kes kuulis, et tema sõber Lennart käis Soomes ja seal oli jube lahe olnud. Noh… ja siis te võite arvata, kui palju see neljaaastane mulle SOOOOMEST rääkis, et kui lahe ja vägev seal ikka on ning kuidas tema sinna ikka minema peab. Mõeldud-tehtud. Leidsin mingi sooduskoodi postkastist nimega ”SÜGIS” ja piletid Soome edasi-tagasi kaks täiskasvanut läks 50 eurot. Võrdluseks teile, et Saaremaa praamipiletid lähevad 40 eur ja teinekord kopikad peale ka veel + pane sinna üks hästi hea isuga maasturiga küts otsa. Ehk siis jah, väga odav oli minu meelest see Soome värk.

Sõitsime kuttidega sadamasse, võtsime oma reisivankri, sest enam meie bling-blingi pole. Müüsin maha meie silmatera vahepeal. Kahju oli ka, aga pole viga. Väga toredasse peresse sai, kellele ka bling meeldib, nii et läks hästi. 😀 Kentsule võtsime seisulaua ka kaasa. Parim otsus ever. Ta oleks nii-nii väsinud seal olnud ja.. jah… seda jorisemist siis.. Mõnus oli vahetustega neid magama panna ka. Kord magas Rommi vankris, siis magas Kentsu ning Rom sai samal ajal taga istuda. Talle hakkas see nii meeldima, et läksid kraaklema omavahel, kes nüüd seal seisulaual istuda saab.

Nii aga tagasi algusesse. Laeval me suurt kuhugi ei jõudnudki, kui üles üheksandale ja Lotte mängumaale. Ehitasime seal kuttidega onni ja mängisime niisama. Kiired burksid Burger Kingist ka enne randumist. Täitsa kena oli. Mõtlesime, et lähme seekord tallataksoga Sea Life okeanaariumisse. Pisemad tukkusid see 50 minutit, kui meie ilusat ilma nautisime ja oma päevasamme kokku korjasime. Teie poolt soovitatud kohti oli muidugi veel: Helsingi Loodusmuuseum, Hop Lop mängutuba, Linnanmäki ilusa ilmaga, Junibacken, Children Town (mulle öeldi, et alates 5a on seal idekas, et veidi suurematele), Loomaaed (olen käinud, aga lasteta – pigem soovitaks suveperioodil minna), Rahvusraamatukogu Oodi + mänguväljakud: Avikin puisto Vantaal, Vennynpuisto Helsingis, Hyväntoivon puisto sadama lähedal, Redi kaubanduskeskuse katusepark ja keskuses peaks veel põnevat tegemist olema.

Me käisime ainult Sea Life’is ja siis linna sööma ja reaalselt rohkem ei jõudnudki. Läksime 10:30 laevaga ja tagasi tulime 19:30 omaga. Väga hea aeg sellistele mürsikutele, et saavad rahumeeli oma hommikutoimetused kiirustamata ära toimetada ja minna. Õhtul kell 21:30 jõudes ei ole ka nii hilja, et süda tilguks laste une pärast verd.

Sea Life’ist veel nii palju, et soovitan jälgida, mis kell kalade toitmine on. Iga päev toidetakse kedagi. Meie nägime piraajade ja raide toitmist. Kohapeal oli väike mänguala ka lastel, kui kalade vahtimisest kops üle maksa viskas. Mulle täitsa meeldis see koht. Haikalad oli muidugi lemmikud. Toitmine koos jutuga, mida töötaja rääkis oli ka väga huvitav kuulata.

Maandusime kuskil kesklinnas, mingisuguses burksikohas. Lihtsalt burks JA GARNEERINGUKS ÜKS VIIL HAPUKURKI hahahahaha. See on lege garneering. Parim. Läks maksma mingi 23 euri? Eestis päris nii kallis pole. Saad ikka tomati ja kurgi ka kõrvale. Isegi coleslaw salati. Mul olid mõned raamatud, nuputamisraamat ja veega värvitav raamat kaasa, et restoranis natukene väsinud/tüdinenud lapsi ohjeldada. Saime kenasti hakkama. Kentsu poole restoranis oldud ajast põõnas vankris. Joppas meil. 😀

Järgmiseks korraks võiks keegi siia häid söögikohti Soomes soovitada. Eelmine kord kui käisime olime ka täielikud hädad seltskonnas, et kuhu sööma minna. Järgnevaks korraks kindlasti panen selle plaani paika, et kuhu täpselt sööma minnakse, siis jääb see segaduse moment ära.

Tagasi tulles suundusime, nagu ikka, Lotte mängunurka. Ja siit algab kõige tähtsam story selle reisi osas. Kohe algul tuli sinna üks poiss nimega Lukas/Lucas, poisid hakkasid teda kutsuma Suureks Poisiks. Ei pea vist üle täpsustama, miks. Ta oli seitsmene, aga tundus, et mingi 9 vähemalt. Hästi pikk ja sihvakas, aga see pole see, millest ma siin rääkida soovin. Igatahes, Kennet, nagu ikka, haakis ennast temale külge (Kentsu läheb alati restos v poes v kusiganes teiste inimestega jutustama.. Eile spaas ka läks mullivannis naistega lobisema :D:D:D Naerame Trussiga, et temast saab kunagi hea wingman. Täiesti tuimalt läheb ja alustab vestlust). Nad ehitasid koos maja, mürasid niisama. Võtsid need pehmed ehitusvidinad ja hakkasid üksteist nendega togima.. õrnalt lööma? Romet tuli ka kampa. Ma ei ole kunagi näinud nii viisakat noort inimest.. okei olen, aga see oli next level. Ta näitles nii, et Rom ei läinud talle isegi pihta oma vidinaga, aga juba kukkus ja näitles, et ta sai haiget. Rommi oli krampides, hea, et naerust püksi ei teinud. Kentsuga sama. Me lihtsalt vahtisime suu ammuli Andrusega, kui tore poiss see Lukas ikkagi on. Niiiiiiiii hellalt mängis meie lastega. Uskumatu. Ühe korra läks Rometile oma padjaga (vms) kõvemini pihta, Romet ütles, et sai nina peale haiget, Lukas läks Rometi juurde, tegi ninale pai ja palus vabandust, et kogemata juhtus. Vanemad istusid kaugemal, lauas, scrollisid niisama. Vahepeal käis isa vaatamas, mis see poeg seal mängunurgas toimetab, kutsus teda korrale, et teised kaks (meie lapsed) on nii pisikesed ja ta võiks natukene rahulikum olla. Ütlesin siis ise vahele, et teil on nii tore ja sümpaatne laps, et ta ei pea üldse muretsema, Lukas mängis ju nii õrnalt ja hoolitsevalt. Isa läks tagasi oma asju ajama. Müksamismängus sai Kents ka kogemata veidi tugevamalt ja Suur Poiss läks ruttu jälle vabandama, et ta ei tahtnud haiget teha ja tegi pai pea peale. Mina lihtsalt vaatasin suu ammuli.

Lukas küsis lahkudes, et millal me Soome tagasi tuleme, et äkki satume samale laevale ja poisid saavad veel koos temaga mängida. Ütlesin, et me käisime niisama Soomes ja elame Eestis. Nemad aga läksid perega vanavanematele küll ning elavad ise Soomes. Ütlesin, et ehk õnnestub kunagi trehvata. Rom ja Ken olid silmnähtavalt õnnetud, kui Suur Poiss ära läks. Kennet rääkis veel mitu päeva juttu, et ta tahaks Lukasele Soome külla sõita ja temaga mängida..

Ära minnes veel Lukase isa küsis ta käest, et kas ta ikka sõpradele nägemist ka ütles. Ütles, ütles. =) Andrus nägi neid veel laeval ja läks ise juurde ning ütles, et uskumatult toreda lapse olete kasvatanud. Usun, et lapsevanemana on seda ikka päris meeldiv kuulda, eriti kontvõõraste käest.

Väga vahva reis oli. Nüüd tahaks vist lastega Rootsi millalgi minna, sest seal on ju lausa Lotte isiklikult kohapeal. Aga esmalt tuleb mul siin Amsterdamis ära käia ja siis veel oktoobri lõpus Dubais. Peale seda siis kindlasti võiks juba mõelda. November on suht mõttetu kuu ka, kena oleks natukene seda tüütut kuud turgutada ühe kruiisireisiga. Aga eks näis, võib-olla ei viitsi kah.

Musid-kallid-paid ja üritan siin lähipäevil veel ühest asjast kirjutada. Hetkel on kuidagi nii-nii kiire ja ei jõua igale poole, esmajoones blogisse ja sotsiaalmeediasse. Aga annan oma parima!

Hamba- ja hoiujuttu & niisama meie tegemistest

By
Liina Kolomainen
-
0

Kuna mitmed on uurinud, et mis meie hambasaagast sai, siis mõtlesin, et võtan selle blogis kokku. Muidu pean kopeerima ja möllama ning võib kellelegi üldse kogemata kirjutamata jääda.

Igatahes, saime siis esmaspäeval hambaarstile, kuna kirjutasin ka meili ja saatsin pildid. Seekord oli telefonitoru otsas naisterahvas ja rahustas mu maha, et ma ei muretseks üle ja tänapäeval on hambaravi üks kõige arenenumaid üldse. Igal erineval juhul saab lapse hambad, hambumuse või veel mingi kolmanda asja korda, kui õigeaegselt reageerida.

Ja siis see, kellega ma reedel telefonitsi rääkisin, loetles ette, et tuleb asendushammas panna, kaped ja jumal teab, mida veel. See hirmutas mu nii ära, et jahm.. Mul on väiksena väga palju jama hammastega olnud ja hamba välja kukkumine oli minu jaoks pooleldi maailma lõpp, sest see oli mu üks suurimaid hirme, et äkki võib midagi mu ülielava lapsega juhtuda ja hammas välja tulla. No kurat, juhtuski.

Igatahes, läksime siis kabinetti, väga tore arst oli. Ütles, et peame väga ettevaatlikud olema, sest kõrvalhammas logiseb ikka korralikult. Võib-olla sureb ka välja, ei tea. Hetkel loodame, et teine esihammas jääb ikkagi kohapeale. Teiseltpoolt hammas logiseb samuti, aga vähem. Sellel on rohkem ige viga saanud ja kohe kui kogemata hambaharjaga sinna juurde minna, on kohe veri lahti.

Õnneks paraneb suuhaav kiiresti ja arst ütles, et jäävhammaste pärast ärme esialgu muretse, arvestades, mis gigantjuurega ta piimahammas oli, siis ei tule need jäävhambad veel nii pea. Küll aga kinnitas ta seda, et see auk, kus hammast ei ole, sinna tuleb jäävhammas kiiremini, loogiline eks. Ja siis tuleb ka uuesti arsti juurde vurada.

Ei ole hetkel mingit asendushammast vaja või kapesid NELJAAASTASELE. Südamelt langes suur murekoorem. Nüüd tuleb lihtsalt oodata ja hoida lapse hambaid. Peame ikka pidevalt meelde tuletama, et ta esihammastega.. st esihambaga.. 😀 ei hammustaks midagi otse. Muidu on need hambad tal õuna sees kinni ja siis on eest sahtel ikka väga tühi. 😀

Tänksud ka kirjade ja tuju tõstmise eest! Eriti meeldis mulle ühe ema lause, kui ta ütles, et ära muretse – tema laps on jumala õnnelik, et saab nüüd pulgakommi mõnusasti suus hoida. See ajas nii muigama mind ja tegi tuju rõõmsaks.

Rommi hoius käimisest nii palju, et laps oli valmis minema. Läks siis 2a3k. Kennet oli 1a11k ja sai kohe 2-aastaseks. Algul oli muidugi väga raske jätta nii, et ma ei tohi temaga koos harjuda seal, sest Kents tohtis teises hoius isaga koos harjuda. Ja hetkel näen, et harjutamisperiood on palju lühem tänu sellele, et ma ei tsilli seal lapsega. Nad muidu hakkavadki eeldama, et emme peabki seal koos temaga oma ja hiljem on just raske lahti lasta. Tegin südame kiviks ja läksin. Esimene kord oli ainult 15 minutit ka. Ütlesin, et tulen kohe tagasi, käin korraks ära.

Nüüd magas juba esmaspäeval esimest korda lõunaund hoius. Ise rääkis nädalavahetusel, kuidas tema võtab oma kutsud kaissu ja jääb lasteaias magama nagu venna. Ja uskumatu, jäigi. Õpetaja kiitis, et Rom kuulas unejutu ära ja kohe magas. Tagasi tulin oli rõõmus ja väga heas meeleolus. See teema nüüd on, et ma viin ta hommikul ära, tuleb hea meelega, aga kohe kui uksest sisse (ma olen ikka veel temaga) hakkab nagu kergelt kisama: ”EMMMEEE, EMMMEEE..” Ma muigan, et ouu, ma pole ju veel ära läinud. 😀

Täna oli ka nii naljakas, kuidas ta ise avas värava, et tuppa minna, aga kõva häälega: EMMMEEE EMMMEEE EMMMEEE.. 😀 Ehk siis ta tahab minna täiega ja talle meeldib, aga emmest on ka nagu raske lahti lasta. See on nii naljakas. Ta ei nuta, aga annab märku, et emme võiks ikkagi olemas olla. Koju tulles muidugi räägib, kuidas talle meeldib ja sööb ilusti ning mängib seal kenasti. See põhiõpetaja on nii armas ka, ta on sama särav nagu kevadine sillerdav päike. Viisime talle esimeseks septembriks kollased roosid ka, aga kahjuks teda ei olnud tol hetkel kohapeal, et selline story talle juurde rääkida, miks just kollased roosid tõime… =)

Kentsuga nagu ikka – ta on 100% lasteaialaps. Pragab meid JA ON VIHANE, et tuleme talle 16-ks järele. Hakkasime nüüd siis 17-ks minema, et ta nii vihane meie peale poleks 😀 Täitsa naljakas eks. Tahaks nagu last koju tuua, aga laps saadab Sind kuu peale selle jutuga. Ühe korra reaalselt ütleski, aga mine minema ja tule hiljem tagasi. Ma naersin, et päris nii ka ei saa. Vabandasin ja lubasin järgmine kord ikkagi hiljem tulla. Sellised asjad on tegelikult äärmiselt toredad, sest siis tead täpselt, et lasteaias on kõik korras ja õpetajad on 10/10. Mul on nii hea meel, et ikkagi kauplesin oma lapse praegusesse rühma. Mulle nii meeldivad tema õpetajad seal.

Ja togimisest rääkides, siis nagu ma ütlesin – kui suvi on vahel, siis Kentsul kaovad need kombed ära. Seletab mulle iga päev, kuidas ta oli tubli ja ei sõdinud kellegagi ega löönud. Iseasi, palju sealt 100% tõtt on, aga usun, et midagi ikka. Eks miskit jääb rääkimata, aga ega kõike vist ei peagi vanematele rääkima. Kui õpetaja ei kurda, et laps teeb seda või teist, siis tundub mulle, et kõik on okei. Poiste puhul see togimine ja veidi kehaline mäng vms käibki asja juurde. Ma sellega nii harjunud, sest #boysmama

Nädal ise oli kiire ja tegus. Aga meie pere vist ongi selline – kogu aeg mingi tegemine ja liikumine. Teisipäeval käisin ”Kus laulavad langustid” Promoty eriseansil. Ma oleks niikuinii seda filmi kinno vaatama läinud, sest ootasin seda juba sellest ajast saati, kui reklaamid silmapiirile ilmusid.

Lahe, et selliseid asju korraldatakse. Sõbranna naeris, et noh jah, võiksin teinekordki teda kaasa kutsuda – ta oli pikali kukkumas sellest, et millised kingikotid olid kõigile kaasa pandud. Promoty tiim üldse on väga nunnu ja armas, mingi probleemi või mure osas on väga kiired reageerijad ja tuletavad alati meelde igaksjuhuks tähtaegu jne. Usun, et nende edu suuresti seisnebki selles, et nad on teinud väga kasutajasõbraliku keskkonna + suhtlus kõikide osapooltega on meeldiv, kiire, tõhus. Aga see selleks.

Käisin kolmapäeval P-T liikmetele jumestust/soengut/grimmi tegemas. Tööpäevad lähevad reaalselt mööda ühe hetkega. Just oli kell 11:00 ja nüüd 17:00. See on nii haige, aga väga meeldib. Siuh-vilks ja päev läbi. Õhtul läks Truss sõpradega iglusauna. Sellega oli ka hea nali. Korraldasin üritust, aga ükski naine tulla ei saanud ja siis ma ka ei viitsinud minna. Ehk siis korraldasin poistele poisteka lihtsalt. Juhtub.

Eile käisin sõbrantsiga lõunal, keda polnud iidamast-aadamast näinud ja saime veidi jutustada. Täielik avastus on kohvik ”Kringel”. Full vegan koht ja oijeebus, kui head toidud. Mul reaalselt ila jookseb praegu ja tahaks sinna midagi sööma minna. Mõnusa atmosfääriga ja väga toreda teenindusega. Elaks praegu veel Komeedi tänaval, oleks päris mugav seal kohvitamas ja söögitamas käia.

Truss käis õhtul trennis, mina tegin kuttidega sauna. Täna läheb Truss poistega pokkerit mängima ja ma ei teagi, mis ma peale hakkan. Tahtsin ninjade kontserdile minna, aga pole viitsinud kedagi kaasa kutsuda ja isegi piletit veel pole. Samas on veel aega. Teisalt jälle ei viitsi ema ”traumatiseerida”, et ta kiddosid vaatama tuleks. Vahepeal on ikka päris süümekad, et emps kogu aeg nii tragi ja tubli ja abivalmis on, samas jälle, ütleb ta ise, et ma ei peaks kunagi nii mõtlema, et ta tuleb mulle appi, vaid ta tulebki oma pudinatele külla ja tahabki nendega aega veeta. Ehk siis selle mula peale hakkan vist uurima, kes muga kontserdile tulla viitsib, sest…. noh.. #vanillaninja Lempar ju. Meil oli lapsepõlvesõbrannaga nii, et mina olin Lenna ja tema oli Piret. 😀 Ta on kahjuks Austraalias ja temaga koos minna ei saa.. Kahju. Oleks väga nostalgiline olnud. Meid ju Narvas elades aeti nendega päriselt sassi. Andsime Astri keskuses mingitele väikestele poistele autogrammi, sest nad arvasid, et me oleme Agnetaga Vanilla Ninja bändist. #juhtubainultNarvas

Ja homme lähme Trussi õe juurde, Romet juba hommikul rääkis, kuidas ta tädi juurde tünnisauna läheb. Tuleb tore ja tegus laupäev. Pühapäevaga ei teagi veel, mida võiks teha. Eks näis.

Igatahes, mõnusat sügisperioodi kõigile ja loodame, et ilm ikkagi annab armu veel ja tuleb sooja ka, sest mulle see üleöö #sügis nüüd küll mokka mööda ei olnud. 😀

Naistejutud

By
Liina Kolomainen
-
2

Nimelt on lugu selline, et mul ei ole kunagi päevade ajal kõht valutanud. Mõni üksik olukord on selline olnud, kus ma ka omadega kummuli, aga..

…Nüüd peale teise lapse sünnitust, mis ei olnud keiser eksole, on 7 päeva igast kuust täielik piin. Lihtsalt kuul pähe. On kellelgi veel sellist jama, et peale sünnitust muutub menstruatsioon valusamaks kui see enne sünnitust on olnud? Täielik rist ja viletsus.

Ma ei kujuta ette ka, kuidas mul mõned sõbrannad kannatavad sellist valu juba terve elu. Olen isegi jutte kuulnud, et tuleb lausa töölt või koolist või veel kuskilt minema minna, sest pole võimalik selle suure valuga toime tulla.

Kuna mul tühistati kolm korda jutti sünnitusjärgne kontroll koroona pärast ära, siis ma lõpuks loobusin, sest lihtsalt ei saanud jaole. Võib vist öelda, et tänu sellele valule ja mitme sisulooja meeldetuletamisele, et tuleb oma tervist kontrollida, võtsin end täna kätte ja registreerisin ennast kontrolli. Sinna saab küll alles oktoobri alguses, aga asi seegi (septembris on ITK-s ainult meesarstid ja noh, ei aitäh :D).

Kas teil on midagi muutunud peale sünnitust seal alumise korruse töös?

Mul on vahepeal selline kade tunne, et miks peavad naised rasedad olema, taluma seda raseduse alguse okserallit, väsimust + veel miljon asja, lisaks veel sünnitama, imetama, lapsega, kes ei maga, öösel üleval olema, sest rindu mehel pole, kust piim tuleb.. Ja siis veel tegelema sellega, mis juhtub naise kehaga peale sünnitust. Alustades sellest, et kõik on alt katki, võib-olla pressisid ka mõne näoveresoone sünnitusel lõhki nagu mina ja lisaks said veel hemorroidid ka.

Ja edasi kogu see oma kehaga leppimine ja rahu tegemine, et enam ei ole see sellised, millised me olime enne rasedust.. Võib-olla on mõni venitusarm kuskil kollitamas (ja ärge tulge ütlema, et need on ilusad – mulle küll ei meeldi). Rindu pole, kõht on nagu võbisev millimallikas, täpselt see, millest iga naine unistab..

ja siis on mehed…. teevad natukene jõnksu ja valmis. Oli see vast kadalipp, mida läbida! 😀

Jaaa-jaaa, ma ise tahtsin omale lapsi. See on alati parim, mida öeldakse: AGA ISE SA JU TAHTSID NEID. Ikka tahtsin, aga ma ei teadnud, et ma peale sünnitust olen katki nagu jalgpallivõrk ja pean selle protseduuri tagajärgedega veel jumal teab kui kaua tegelema.

Jätkades hädaldamist, siis mul lööb mingi närvivalu vasakusse kätte ka, sõrmede juurde. Selline valu, et võtad korra käest kinni, kannatad ära ja elu läheb edasi. Eks tuleb ka kuhugi arsti juurde minna, kui see üle ei lähe. Vaatan veel nädalake, mis see valu teeb. Äkki kaob ära ja siis ei peagi kuhugi minema jälle. 😀

Ausalt öeldes on endal ka naljakas, kui väga ma arsti juures käimist ei armasta, alles viimases hädas loivan kohale. Üritan seda parandada, sest tervis on selle maise elu üks suurmaid varasid, mida me millegipärast liiga palju ei väärtusta. Tihtipeale alles siis, kui võib olla juba liiga hilja..


Meil juhtus õnnetus..

By
Liina Kolomainen
-
8

Oeh, ma ei teagi, kust alustada. Pidin oma Narvas käigust veidi rääkima, aga pole jõudnud. Võtan nüüd hoopis teise teema üles.

Iga vanema õudusunenägu.

Kennet ripub meil tihti gümnastikarõngastega ja pole nagu midagi juhtunud. Kui tahab ”saltot” teha, paneme diivani alla, et õnnetust ise õuele ei kutsuks.

Olin ise eile poiste toas mänguasju koristamas, kuniks mingi kuues meel peas mõtles, sest ma kuulsin, et K läheb rõngaste juurde diivanilt. Aga mõtlesin siis, et suva, ei hakka, kuna Andrus niikuinii paneb diivani alla, kui Kents ”saltot” teeb seal. Samal hetkel käis põnts ja ehmatasin end oma mõttest ”üles”. Jooksin tuppa. Kennetil suu verd täis… ja…

Esihammas…. Ei see polnud katki. See faking tuli eest ära. Ma olin suurest ehmatusest nii šokis, et panin käed suu ette, sest ma ju mõtlesin TEISES TOAS, et hõikaks.. AGA MA EI TEINUD SEDA. Ma lihtsalt täna terve päev kahetsen, et ma eile ei suunanud tähelepanu sinna. Ma oleks ju saanud õnnetust ära hoida, võib-olla. Ma olen lihtsalt nii õnnetu. Kentsu alles sai 20.08.2022 4-aastaseks. Ta peab 2-3 aastat ilma esihambata olema. Vägisi tulevad pisarad silma.

Kenneti käest täna küsisin, kuidas on võimalik ilma saltota face plant’i teha. Ütles, et läks ühe käega ja käsi lasi lahti ja näoga põrandasse. Teine kõrvalhammas on ka väga kahtlane ja juur on verevalumis. Alahuul lõhki.. ldfksodfksdapdlaädälda .ddkaskoksoadksdaodslaö
dajdakkladsklödaskölda.


Lohutan ennast sellega, et need on kõigest piimahambad ja külajoodiku hambumusega peab ta ”KÕIGEST” 2-3 aastat olema. Ma ei taha neid pilte sots.meediasse panna, sest kunagi võib K-l tüütu olla ja teisalt need on päris tüütud ka.

Andrus oli eile hästi tubli ja lohutas Kentsut, sest laps oli nii šokis sellest, et hammast ei ole. Valus ka muidugi. Proovi ise hammastega põrandasse kukkuda. Ei saa just naudinguks nimetada seda. Ma ise olin rivist väljas, sest peas kummitas mõte, et miks ma ei hõiganud, kui peast käis mõte läbi ja nüüd mu laps hambata ja jumal teab, mis need kaks hammast kõrval veel teevad.. Neljaaastasel sahtel tühi.

Uhh… N-A-M-A-S-T-E.

See oli ka üliarmas, et Truss palus täditütrel saata, et Aleksil ka hambaid pole (vahetuvad küll, kuna vanus sealmaal), aga ikkagi. See lohutas Kentsut, kuna Aleks on talle kuidagi eeskujuks saanud, kogu aeg räägib temast, ja tänu sellele pildile ta ka rahunes. Hambad tulevad uued asemele. Kõigest piimahambad… ja hea uudis oli see, et HAMBAHALDJAS on juba väga kaua oodanud hambaid, mille vastu ta raha tahaks anda.

Kolisin ise ööseks Rommi ja Kentsu tuppa põrandale. Väga ”mõnus” ja kõva oli magada muideks. Kentsu läks Trussiga meie voodisse ja nii me kuidagi hommikusse päeva saimegi. Öösel kuulsin ka Hambahaldjat, kes oli rohkem nagu Hambaelevant, aga vähemalt lapsed ei kuulnud. Klirises ja kolises oma mündikukruga. Aga vähemalt sai hamba kätte ja raha padja alla sokutatud.

Hommikul muidugi, MA EI TEA, KUIDAS SEE VÕIMALIK ON, aga Kents lõi vastu kapi äärt UUESTI SUU VERISEKS. Mul süda jättis seekord lööke vahele, ausalt ka. Kui ma nägin, et suu on verd täis…. mõtlesin, et nüüd on päriselt 3 hammast eest läinud, sest need olid juba eile väga kahtlased. Õnneks on veel alles. Endiselt.

Ärkasime, toimetasime ja viisime Rometi hoidu hommikul. Muideks, isegi meie lemmiknaabrinaine, kes meie all elab, kuulis seda prõntsatust ja väga suurt nuttu… Nägime õues ja näitasime, mis juhtus…

Teema juurde tagasi tulles, siis meie suundusime peale Rometi äraviimist Ülemistesse, ostsime Kentsule traktori ja Rometile (sest K ütles, et tahab vennale ka osta Hambahaldja raha eest vennale kõik maailma autod. Romet soovis ainult kolme, kõike polnud vaja 😀 /via. hommikune potijutuajamine) puksiirauto.

Vot sellised lood.. Kellelgi samalaadseid kogemusi? Oskab mind keegi lohutada? Naerma ajada?

Igatahes, peale kino korjasime Rometi peale ja tulime koju ja nüüd nad magavad. Mul on hetk aega istuda ja kirjutada. Õhtul lähme vist ema juurde ja hommikul sõidame poiste vanavanaema vaatama ja minu tädi juurde Tamsallu. Ma pole seal iidamast-aadamast käinud ja tõesti väga kibelen sinna. Seal on kuidagi mõnus aura ja selline zen-koht, kus lapsed saavad mõnusasti aias joosta ja tegutseda.

Truss läheb ise homme Redbulli lennupäevale, et te ei arvaks, et ma mingi üksiksema olen. Trussil lihtsalt kuidagi viimasel ajal palju tegemist töövälisel ajal ja ma siis ei viitsi ka lastega kodus passida ning käime ja toimetame kolmekesi ringi. Muud midagi.

Kennet ise tunneb ennast hästi. Valus on ikka, aga ta ei kurda. Kiitsin teda, kui vapper ja tubli ta ikkagi on, arvestades, mis juhtus.

Hakkan nüüd õunakooki tegema, sest reede ja õunu on palju. Pealegi, see õunakoogist tulenev lõhn….mmmm….

pean nüüd 2-3 aastat hamba juurde töötlema :D:D.D

Ohjah… Hea on vähemalt see, et saime tema neljanda aasta sünnipäeva veel tervete hammastega peetud ja pildid on täitsa kenad. 😀

Järgmine aasta teeme maskipeo ja riietan Kenneti piraadiks, siis saab laia naeratusega naeratada. 😀

Aeg on tööle minna!

By
Liina Kolomainen
-
4

Naised on ikka võimsad tegelased küll. Põrnitsen siin seda pesuhunnikut ja mõtlen, et täiesti pekkis, kui ma nüüd tööle lähen, siis mis valemiga ma selle kodumajanduse toimima saan. Pese, korista, triigi, vaheta pesu, tee süüa, leia aega laste, pere ja sõprade jaoks.. Mul on kohati praegugi tunne, et ma tahaks, et päevas oleks rohkem tunde kui 24, sest muidu ei jõua oma asju tehtud.

Mul on teile tegelikult rääkimata jäänud, et kandideerisin aprilli lõpus teatrisse grimeerija ametikohale. Jõudsin täitsa lõpuvooru välja, mulle väga meeldis see keskkond ja need inimesed seal teatris. Lihtsalt see tööpakkumine eeldas seda, et ma juba maikuu teises pooles täiskohaga tööle läheks. Meie plaanid suve Saaremaal veeta oleks kohe tuksiks olnud ja Rommile oleksime pidanud otsima hoidja… jaa… jaaa.. jumal seda teab, mida kõike veel. Kuna olin kahe viimase seas, siis kirjutasin ise, et teen neil otsustamise lihtsamaks ja loobun ise. Eks kahju oli ikka, sest ma olen ju õppinud grimeerijaks ja mulle meeldib seda teha ning kui ma veel saaksin selles valdkonnas õppida ja areneda.. uuh! Ülituus! Aga seekord siis nii, sest ma ei tahtnud ise oma Saaremaa suvest loobuda ja Rometile traumat tekitada.

Kandideerisin veel mõnesse kohta, aga hetkel on need kandideerimised veel lahtised, seega ma ei taha enne midagi rääkida. Mainin lihtsalt, et need pole seotud grimmivaldkonnaga. Sotsiaalmeediaga hoopis… Mis pole minu meelest ka nagu väga imekspandav.. või on? 😀
Eks näis, kuidas läheb. Otseselt kiiret pole tööle minemisega, aga samas nagu tunnen, et tahaks midagi teha. Nii et võite mulle tööd pakkuda. Mulle pakuti ka kaupluse juhataja ametikohta, aga ei – poe juhataja tööd ma enam teha ei taha. See on selge.

Ja siis veel siia juurde selline mõte, et tegelikult tahaks oma asja ajada üldse. Kui nüüd Rom ka hoius käima hakkab ja mul on tõesti veidi rohkem aega sisuloomega tegeleda, siis tahaks aktiivselt videod teha, sest ideid mul jagub, lihtsalt aega pole selleks kõigeks hetkel. Lisaks mõtlesin, et oleks aeg vist ka teistele (mitte sõprusringkonnale) inimestele jumestust ja soenguteenust pakkuma hakata. Jama seisneb lihtsalt selles, et jumestaja töö on valdavalt nädalavahetusteti, mille üle mu härra just väga õnnelik ei ole. 😀 No vaatab.
Tahaksin juurde ka stuudios pildistamist pakkuda, mida ma nüüd siin õppimas käisin. Õpetaja kiitis mind ja ütles, et võiksin kohe alustada, et mida ma ootan, sest teadmisest jms on mul olemas. Nii et… On siin inimesi, kes tahaksid minu juurde jumestusse tulla ja stuudiosse minuga pildistama minna?

Elust veel nii palju, et oi johhaidii, kuidas see august juba käes on? Suht hirmutav ikka. Just oli juuni ja nüüd juba august. Ma lihtsalt ei saa aru, kuhu see aeg lendab. Järgmisest nädalast juntsud lasteaeda ja stardibki jälle uus sügishooaeg. Plaan oli Kents panna alates 15.08, sest siis on tema rühm kohal, aga ta nii väga igatseb juba lasteaeda(tema oli ju suvepuhkusel juba juuni algusest saati), siis ma ei saa ju keelata. Saan lihtsalt vabu päevi vahele visata, kui tal selleks soov tekib. Selle lasteaias käimise osas on mul üldse kogu aeg süümekad, et kas mul lapsed äkki käivad liiga palju lasteaias ja äkki me ei panusta lapse arengusse/toetamisesse piisavalt. Kas keegi teine veel nii tunneb? Või ma olen ainuke selline imelik? Emad ja isad on ära hirmutatud sellega, et esimesse klassi peab minema laps, kes räägib hiina ja heebria keelt, lisaks arvutab 1000000 piires ning loetleb kõik maailma taime-, looma- ning kalaliigid kokku. Et kui seda ei oska, siis laps juba eos maha kantud ja lootust pole antud. Ja siis tiksud selle mõttega, et kas oled ikka piisavalt lapsega arendavaid mänge mänginud, õppinud või veel midagi kolmandat… Mu meelest on see liiga karm, kui palju nii väikestelt inimestel nõutakse. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus.

Lõpetuseks nii palju, et luban jälle viisakamalt blogima hakata. Aitäh, kes on andnud tagasisidet, et ma ikkagi võiksin midagi blogisse ka kirja panna, mitte ainult IG-s mölutada. 😀

Tsau-pakaa seniks!

Kaheaastase sünnipäev.

By
Liina Kolomainen
-
0

Jõudsin nüüd lõpuks siia, et Rometi pidu lõpuks kirja panna. Viimased kaks nädalat olen jooksnud nagu orav rattas ja õhtuks lihtsalt ei jaksa mitte midagi enam teha ja olen enne 23:00 juba voodis. Küll oli mul töövestlus, siis käisime Kentsuga kinos või tsirkuses, koeraga arst, casting, lapse arenguvestlus, Pr üritus ja sinna lisa veel koristamised, kokkamised, triikimised ja mänguaeg kahe lapsega. Mõnus nädalavahetus tuleb – Trussik läheb juba reede hommikul Hiiumaale ja ma olen pudinatega üksinda. Reedel lähme sõbranna juurde, peale seda koperdan härradega teise sõbranna juurde, et talle meik ja soeng teha ning siis suundumine koju. Sounds fun – eriti see fakt, et ma tegelikult ei tohi veel tõsta nii aktiivselt, aga no mis sa ära teed.. Õnneks laupäeval on ema abis ja ma saan küüntes ära käia, Kennetiga Lotte etendust vaatama minna ja õhtul veel Kustiku juurde eurokat fännama minna. Pühapäeval seame sammud minu vanaema juurde. Tuleb tegus nädalavahetus! Aga nüüd teema juurde tagasi..

Hommikul, nagu ikka meie pere, laulame tordiga üles meie pereliikme (seekord kahjuks Romet oli juba ise üleval :D) ja kutsume ta elutuppa kaunistatud kodu ja kingitust üle vaatama. Hea nali oli see aastas, et Kentsu MAGAS kogu selle aja üleval korrusel naris, kui meie Rometile laulsime. See noorhärra on muidu 6:30 juba üleval ja siis Rommi sünnipäevalaulu põõnas ta maha. Naljakas.

Teadsin juba ammu, et tahan sünnipäeva korraldada STUUDIO 1985-es, aga ei arvanud, et pean nii varakult aega sinna broneerima ja nii ma 24.04 kuupäevast ilma jäingi. Ei jäänud muud üle, kui korraldada pidu õigel päeval 26.04, kell 18:00. Miinuseks see, et lapsed ikkagi õhtu lõpuks väsisid ära. Ei midagi hullu, aga noh parem oleks olnud nädalavahetus kindlasti. Olen järgmine kord targem ja hakkan asju juba varakult broneerima.

Fotograafiks käis Kerli Jaago, kes on 1/2 Fotoraadist. Enamus teab juba nkn, et me nende kahe pikaajalised kliendid ja oleme alati rahul nendega, lapsed tunnevad Kerli ja Miku seltsis juba väga turvaliselt ja nendega on mõnus seetõttu toimetada. Nad ise ka väga lahedad ja toredad inimesed! Siinkohal mainin ära ka selle, et Rometi essat sünnat pildistas Anete Toming ja tema on ka ülihea fotograaf. Tema tugevuseks teisega võrreldes on kiirus. Ta tegi pildid eelmine aasta 1 päevaga valmis. Respekt.

Kaunistused ja teemapeopakett on pärit PEOBOX’ist. Rentisin neilt eelmine aasta Rometi esimeseks sünnipäevaks ka teemapeopaketi. Mu meelest idekas lahendus meeleolu loomiseks. Tundub selline tühine asi, aga uskuge mind, sellise pisikese ilmakodaniku jaoks on see midagi palju enamat, kui lihtsalt kaunistused. Seekord läks nii, et läksin neilt uuesti tellima ja nad tundsid mu ära. Sain neilt sooduskoodi ”LIINA15”, mis peaks kehtima kuni 15.06.2022, võite julgelt kasutada! Lisaks meeleolule hoiab see ka loodust kokku ja aega. Tellisin ju Rometi essaks sünnipäevaks mingi hunniku asju ka aliexpressist, aga ei kostüüm ega kaunistused ei jõudnud õigeks ajaks kohale, kahjuks. Nüüd olen muidugi seda meelt ka, et korduvkasutatav kraam on palju asisem, kui hiinast tellitud ühekordsed jurad, mis kõik jälle prügi juurde tekitavad. Jah, nõusid on tüütum pesta küll, aga ei midagi ületamatut.

Kuna Kents avaldas soovi Käpapatrulli peoks, siis ei saanud Rommile sama temaatikat valida. Otsustasime seekord Peppa peo kasuks. Peobox’ist rentimine on nii lihtne – lähed kohapeale, antakse su asjad ja lähed minema. Tagasi too palun samas seisukorras ja ongi kõik. Hõbe- ja kuldpaketis on suur plus see ka, et saab seinale vastava tausta panna – fotoseina probleem kohe lahendatud. Olen seda kaks aastat järjest rakendanud ja toimib ideaalselt.

Tordi tellisin KODUKOOTUDKÜPSETISED käest. Ma olen Dianalt tellinud õige mitu korda ja alati rahule jäänud. Ärge laske ennast heidutada sellest, et ta resideerub Viljandis. Mina sain oma tordi kätte ühe mehega, kellele maksin 10 euri, et ta selle Viljandist ära tooks (tal oli Tallinnasse nkn asja). Isegi selle maksmisega oli tort odavam kui Tallinnast tellides. Lisaks muidugi Diana pulgakoogid…. Ma ei taha nendest rääkida, sest ilanäärmed hakkavad kohe tööle. Need on lihtsalt nii head. Ausalt. No vaadake ise, kui nunnu tort ja pulgakoogid. See George meenutab täpselt Rometit ka 😀

Toidud seekord Põhjala catering’ist. Jäin väga rahule ja eriti meeldis mulle see kuller, kes aitas asjad kiledest lahti võtta ja pakkus igakülgset abi.

Soolane makroon – maitses imeliselt!

Need on need hetked, kus saad aru, et asja ei tehta lihtsalt niisama tegemise pärast =) Menüüü on siin:

Aga siis on ka mul teile rääkida vastupidine kogemus. Kirjutasin Mullimeistri kodukalt leitud meilile, et uurida Peppa peojuhi kohta. Keegi mulle ei vastanud. Lõpuks sain helistades inimese kätte ja asjad kokku lepitud. Ta lubas mulle, et saadab kinnitava meili mulle, kellaaegadega ja kõige muuga. Seda meili loomulikult ei tulnud. Kes mind teab, siis selline asi ajab mind SITAKS närvi. Ma ju maksan teenuse eest. Kirjutasin siis ise uuesti meili, et äkki saame kokku leppida kirjalikult, et mu laps ei jääks peojuhita oma sünnipäeval. Juba sel hetkel oli veidi halb maik suus. Kirjutasin siis lõpuks SMS’i ja uurisin, kas keegi üldse tuleb mu lapse sünnipäevale või ei, sest kinnitavat meili ma ei saanud ja mulle keegi uuesti ei vasta. Kirjutasin SMS’i, et Peppa võiks kohal olla 18:45. Peppa ise jõudis kohale 19:00, kuna tal oli märkmikus kirjas algne kellaaeg 19:00. Okei, suva see.

See Peppa… Noh, ütleme nii, et teda ei andnud eelmise aasta Lottega võrrelda ka mitte. Oleks ma vaid teadnud, et ma pean nii väga pettuma selles peojuhis, siis poleks sinna 90 eurot maha matnud. Oleksin võinud eelmise aasta Lottele helistada ja kuidagi notsuks lasknud tal end teha. Laste keelamist oli palju. Noh näiteks lapsed mängisid selle värvilise purjega (ei oska paremini seletada) ja nad pidid palli seal purje sees kõik koos hoidma. Peppa siis keelas neid, kui lapsed selle maha kukutasid selle asemel, et öelda: ”Oh, Sul mingi uus lahe mäng mõtteis või? Ajame siis koos seda palli hoopis tagasi ja püüame tagasi purje peale saada!” Seda ei pannud ainult mina tähele, aga ka sõbrannad ja mu ema. Sitt tunne jäi sisse, ausalt. Meisterdasid õhupallidest asju – selle asemel, et lastelt küsida ja uurida ning nendega jutustada, TA ISTUS VAIT ja TEGI PALLIDEST LOOMAKESI?! Kui Sulle ei meeldi lapsed, siis ära vali omale peojuhi ametit. Ma olin nii pettunud kõike seda nähes, sest teadsin, et ma ise suudaks miljon korda parem tola olla lastele, kes nendega tegeleb ja nende huvi üleval hoiab. Suhtumine oli umbes selline: ”Tulin töölt just, teen selle kuidagi ära ja longin 90 eurot rikkamana koju tagasi, pohhui, mis mulje minust jääb”. Sitt mulje jäi.

Tõime tordi välja, et puhuda ja laulda. Ma eeldasin, et Peppa tõuseb püsti ja rõõmustab koos sünnipäevalapsega, aga TA ISTUS EDASI 15 minutit ja tegi palle nurgas. Kogu selle aja, kui me laulsime ja puhusime küünlaid. Lapsed õnneks ei saanud midagi aru, aga vanemad said väga hästi aru, kuidas sellel peojuhil on täiesti ükskõik kõigest. Sõbranna naeris, et ma tahan alati parimat ja väga tihti satun mingi sita otsa lihtsalt. 😀 Andrus samasugune sitamagnet. Ostame uued asjad ja need osutuvad kohe praagiks jnejne. Täiega kobla ees. Lõpuks see Peppa tuli ja andis mulle kaks õhupalli: ”Need võite anda nendele, kellel õhupall katki läheb või endale võtta”. Samal ajal jooksis silme ees, kui äge pidu meil Rometi essal sünnal oli. Kui faking äge oli kodus peetud pidu, koos Lottega. Lotte oli õhtu staar for sure. Ja nüüd siis nii. Suur pettumus. Aga õnneks muu asi oli tore ja Kentsul ja Rommil oli sõpradega tegelikult väga äge aega koos veeta. Igatahes, ma ei soovita teilt mullimeister.ee lehelt peojuhti tellida. Minult juba Instas uuriti ja sain mitu küsimust ära canceldada, kuna mul oli päris kehv ja pettumust valmistav kogemus. Tahtsin neilt ka Kentsu sünnaks Käpapatrulli tegelasi broneerida, aga noh… jah… jääb ära ilmselgetel põhjustel. Kahju.

Kingitustest rääkides, siis tegin selle jaoks suure research’i, et mitte mingit jama kokku osta ja panin listi docs’i üles. Jagan teiega kingitud asju ka, sest nende kohta tuli ka palju küsimusi =)

See on Sirena.ee-st ostetud. Vaatasin e-poest, et enam sellist samasugust pole kahjuks. Küll aga on seal igasugu muid variante. Väga arendav ja lahe mäng, mida saab mitmetmoodi mängida.
Üliäge puslemäng. HEADU oma. ”Match the 3 puzzles – Similar” Tore, et saab puslet kokku panna, aga õpetab ka rühmitama olendeid ja asju. Väga meeldib. Seda polnud mul listis, aga nii tore mäng. Vaatasin netist, et HEADU mänge müüb XSMÄNGUASJAD. Vaatasin nende valikut ja seal on ikka väga hea valik selliseid mänge. Pisematele ja suurematele.
Magnetbook. Meie oma enam valikus polnud – meil Dinosaurused, aga selliseid on ka XS Mänguasjade valikus palju. Jällegi vahva, arendav j õpetlik mäng.
Läp-top lastele. Magnettähed ja -numbrid. Meeldib, et saan näiteks karu joonistada ja tähtedega juurde sõna teha. Tekib mõnus visuaalne pilt. LINK ON SIIN
Mängukitarr pisikestele. LINK ON SIIN Väga tore tegelane, Rometile väga meeldib.

Siis sai Romet sellise rongikomplekti juurde. Nüüd on mõlemal üks rong ja K ning R ei lähe omavahel kaklema. See sai tellitud XS mänguasjadest, aga vist oli viimane, sest seda enam pole. Võtsin lingi LEGO kodukalt. Mängime pidevalt.

Siis sai Rommi veel ühe komplekti Connetix klotse. Nüüd tõesti jätkub. Lõpuks ometi. Kokku on meil kaks tavakomplekti, pallirada, autodega komplekt, lisapallid. LINK ON SIIN
Maksavad hinge hinda, true.. aga no mu lastele meeldib. Täielikud fännid on… ja olen ka teiste emade käest sama juttu kuulnud. Kallid, aga täiega oma hinda väärt. Kogu aeg kasutuses.
Lego DUPLO vannimängukomplekt. Vesi tuleb kenasti läbi mänguasjadelt ja ei teki hallitusohtu! LINK SIIN
DESSINEO JOONISTUSTAHVEL. Nägin seda sõbrannal, aga kahjuks tema seda suuremat komplekti ei olnud müügis enam. Tal oli koos lambi ja kõigega. Ülituus.
Aga see väike ajab ka asja ära. Õpetab lapsi (ja ka andetuid vanemaid) joonistama. 😀 Väga tore leiutis. LINK ON SIIN
Barefoot Tikki papud. LINK ON SIIN Nii armsad IMO. Hellyk.ee-s on üldse väga hea barefoot jalanõude valik.
Ja siis selline tore liivakastikomplekt. Need on päris pisikesed. Pildilt tunduvad elusuured, aga tegelikult pole. Ei ole plastikust ja peavad kauem vastu minu hinnangul. LINK ON SIIN

Lisaks veel PLAYDOH’i komplekti – need ei vaja eraldi välja toomist vist. Minu kiddod on täielikud voolimisefännid. Söögi ette ja söögi peale. Iga kord viskame kivi Trussiga, kes hiljem seda possulat koristab. 😀 + Lottemaa piletid + Bredeni kinkekas ja vannitamise jaoks mõeldud asjad. Ja mis peamine – härra sai sõpradega aega veeta ja enne sünnipäeva nädalavahetusel käisid veel vanaemad ja vanaisad ning tädi külas + sõbrad ka. Hästi tore nädalavahetus oli.

Kui jätta see peojuhi kogemus vahele, siis tegelikult oli kõik väga tore ja tsill ning lõbus.

Tuleb nüüd varsti mõtlema hakata, mida neljasele kinkida. 😀 See lapsevanema elu on ikka jube tüütu küll.
Seniks aga tsau-pakaa ja üritan varsti-varsti ka ühe ülalpool mainitud toimetuse paremini lahti kirjutada.

123...11Page 1 of 11

Latest Posts

Popular Categories

Ilm

Follow us on Instagram @pintslikurat

EDITOR PICKS

POPULAR POSTS

POPULAR CATEGORY

© Liina Meow. Kõik autoriõigused on kaitstud.