Kus ma käisin?

Mõtlesin siin vahelduseks teistsuguse postituse kirja panna. Nimelt käisin siin eelmine nädal Penelopega ( tema PILDID LEIAB SIIT ja kui Sa tahad temaga pildistama minna, siis SIIN ON TEMA KONTAKT) pildistamas ja kuna need pildid tulid nii ebareaalselt lahedad, siis tahaksin blogisse need igaveseks salvestada. 😀

Ma olen päris mitmete fotograafidega pildistamas käinud. Penelope eelis on see, et ta teeb nii vähe klõpse ja viimne kui üks on lihtsalt nii hea. Ma pean ise mingi miljon pilti tegema enne, kui midagi lahedat kätte saan.

Temaga oli väga lihtne koostööd teha. Mulle meeldib, kui mind suunatakse, sest ma pole õppinud modell, et oskan igal pildil veatuid poose teha jne. Tore, kui keegi oskab kaamera ees olevat inimest õigesti juhendada, et pilt äge jääks. Olen korra sattunud kaamera ette nii, et suhtlust väga polnud ja kuidagi üldse oli imelik. Pikka aega ei viitsinud kellegagi pildistamas käia, ainult konkreetsete inimestega, kellega olin varem kokku puutunud.

+!!!! Penelope Russak ei öelnud mulle kordagi, et naerata. 😀 Mul mingi teema sellega. Ei, mul ei ole hambad kõverad ega midagi muud säärast. Mu suu lihtsalt ei veni nii laiaks naeratuseks ja naeratus tundub punnitatuna. Ei jää piltidel loomulik. Mul iga kord mingi hirm, et krt äkki fotograaf kamandab naeratama ja siis ma pean seda pildil-mega-võlts naeratust tegema. 😀 #esimesemaailmaprobleemid
Muideks, Penelope õpetab Tallinna Polütehnikumis fotograafiat ka, seega jah, ta teab, mida ta teeb 🙂 Kirjuta ja joonista talle! Ma pakuks, et ta annab mingeid erasesse ka, kui tahaksid individuaalselt pildistamisekunsti õppida. Kindel pole, aga loogiline tundub.

.. Rääkides veel pildistamisest, siis kunagi käisin ühe perverdiga pildistamas. Ma üldiselt arvan, et ma tean inimesi enam-vähem hästi. Teinekord usun inimesi liiga palju, aga muidu jahm. Igatahes, käisin siis Põldma Kaubanduses tööl veel (loe: ei olnud emapuhkusel). Kui üks vanem härra Sander… mul ei tule perekonnanimi meelde. Mingi jaapani foto auhinna võitnud veel. Kunagi guugeldasin ja leidsin üles ja tundus solid inimene. Kasutab gmailis nime: ext de int ja meiliaadress aaa12803@gmail.com : juba see oleks pidanud ohutuli olema, et mis krdi e-maili aadress see selline väärakas on, aga noh, ta käis poes ja tabas mu lemmikteemat: pildistamine, fotograafia jne.

Pakkus mulle pildistamist, põiklesin mitu korda teemast eemale, kuniks see vanamees mu usalduse võitis. Andrus oli väga suspicious ja paraku oli tal õigus. Leppisime aja kokku ja saime Torupilli Selveri juures kokku. Tulin spetsiaalselt ise autoga, aga ta oskas kuidagi hästi rääkida ja läksime tema künaga edasi, kuhugi linnast välja kapsamaale. Algul tundus kõik ok olevat, Andsin Andrusele ka teada, et kõik chill, ärgu muretsegu.

Veidi veider oli see, et rekvisiidid olid mingid riidekangad, kiivrid, seosetud asjad. Penelopega oli kindel teema ja ta andis vabad käed mulle, kuidas mina asja läbi oma silmade näen. Nii armas, et ta ütles, et ta et ta et ta usaldab mu maitset. Juhhei! okei okei, nii..

Panin seal selga asju ja tegime pilte jne. Ise mõtlesin, et nii auhinnatud fotograaf ja teeb nii kahtlaseid pilte. Mingit konseptsiooni pole. Heinamaal sõjakiivriga?! ok norm. Mõtlesin, et ju pildid ikka lahedad jäävad.

Kuniks mingi hetk ta hakkas uurima, kuidas mul aktipiltidega oleks. Mul käis reaalselt KÜLMAJUDIN üle terve keha läbi ja ütlesin, et ei. Need pildistamised pole minu jaoks. Paar minutit tegime niisama veel pilte, kui tundsin, et see rikkus mu vaibi täiesti ära. Tahtsin kibekiirelt Andruse juurde peitu. Korrutasin talle, et mul mees ootab, et peaks vaikselt sättima hakkama, koer tahab õue ja veel mitu asja. Tuli mind kohendama ühe pildi tarvis ja samal ajal tegi nagu mingi eluproff püksinööbi ja luku lahti. Ma mõtlesin, et ma faking minestan. MINA KESET HEINAMAAD KARUPERSES MINGI VANAMEHEST PERVERDIGA PILDISTAMAS. Mõtlesin, et kõik, nüüd mind vägistataksegi ära, mul polnud ju autot ega kuhugi minna ka seal tühermaal. Käratasin, et EI, MUL ON AEG KOJU MINNA. Ta kauples veel, et võtaks riided ürbi alt ära. Mu ainuke mõte oli. ANDRUS ANDRUS ANDRUS, ma ei taha surra. 😀 mõtlesin, et äkki on vanal mingi matšeete või mingi mõõk, millega hakkab mu pead maha raiuma ja siis vägistab laipa.

Minu õnneks nii ei läinud. Ütlesin, et pean kiiresti Torupilli Selkusse jõudma ja mees juba ootab mind. Lubas pildid saata. Mul koer teeb ka paremaid pilte. Ehk siis pildistamine ei olnud ilmselgelt selle vanamehe eesmärk. Nägin teda mitu korda veel Viru Keskuses kondamas ja paar korda käis ka mul poes, aga ma lihtsalt ei teinud temast välja ja toimetasin omaette. Mingi hetk jättis see hull mind rahule. Kirjutas veel ühe korra, et mis mu modelli tunnihind on. Saatsin perse. Sellega see lugu veel ei lõppe.

Poe juhatajana oli minu kohustus teha kaameraanalüüsi. Analüüsisin ühe oma töötaja tööproduktiivsust JA AVASTASIN, et SEE SAMA SANDER (LOE: perverdist vanamees) jõlgub minu töötaja leti juures. Mul hakkasin käed värisema. Ta oli uue sihtmärgi võtnud. Õnneks, kui mainisin, et see vend on pervert ja hoia eemale, et Sinuga midagi hullu ei juhtuks, siis K ütles, et ta tegeleb muude asjadega ja ei pööra vanurile tähelepanu. Hiljem kuulsin veel poodide pealt, et oli veel kuskil meie DD poodides käinud ohvreid otsimas. MEGARETS TEEMA!!! Nüüd olen veidi alalhoidlikum, igaühega naljalt kuhugi ei lähe enam. Aga aitab nüüd sellest hirmujutust.

Lisan siia veel mõned imeilusad ja tuusad pildid, mis Penelope Russak minust tegi 😛

Meil tekkis väga põgus vestlus Penelopega teemal, mis siis oleks teisiti, kui inimene peaks kandma riideid, et enda sisemust väljendada ja kui näiteks mustad värvid oleks keelatud (praegune uitmõte juurde). Mõelge, kui lihtne oleks omale sõpru leida. Tänavapilt oleks palju värvilisem ja huvitavam. Julgeksid kohe meelepärasematele ligidale tulla ja suhtlust alustada vms. Samas teistpidi mõtleks, et nt mu vend on introvert ja ta ei taha niimoodi silma paista. Ta tunneks end isegi ebamugavalt, kui peaks kuidagi särtsakamalt riides käima hakkama.

Lahe oleks, kui poleks mingeid piire, et ärimees peab käima mustas/hallis/sinises ülikonnas, sest NII ON VIISAKAS VMS. jumala tuus oleks, kui oleks mingi mummuline riietus ja teda ei vaadata viltu sellepärast. Usun, et päris palju on selliseid inimesi, kes tunnevad enda sees, et nad tahaks oma stiiliga veidi katsetada ja muuta seda, aga nad ei oska kuskilt alustada ja kardavad kellegi/millegi hinnanguid ja halba tagasisidet.

Penelope tõi välja ka selle, et päris arsti vist ei saaks afropatse kanda, sest müts ei mahu pähe, mis on kohustuslik kaitsevahend operatsioone tehes jne. Mida teie arvate, kas inimesed oleksid julgemad ennast väljendama riietuses või meigis või veel milleski, kui keegi hinnanguid ei annaks?

Minu õnneks on mind õnnistatud kerge po**ismiga. Mul suva, kes mida arvab minust suures pildis. Mul on oma stiil, mulle meeldib silma paista, mul on ükskõik, kui sinule ei meeldi/seda on liiga palju või veel mingi probleem. See on ju Sinu probleem, mitte minu. Ma tunnen ennast oma kehas hästi ja teistmoodi riides käimine on minu jaoks alati prioriteet olnud. Mulle meeldib massist erineda, see olen mina.

Igatahes, olge musid, mul pisem juurikas ärkas juba :*