Psoriaas või dermatiit või hoopis mingi seenhaigus?

Jagasin siin läbi oma sotsiaalmeediakonto, et mul on kaelal mingisugused punased laigud. Tekkisid need peale pulmi, kui tarbisin alkohol, kadusid kuuga ära ja käisin siin korra peol ja tulid tagasi, veel hullemini kui varem. Hästi kole koht on ka, kaela peal. Mõni võib arvata, et mingion trobikond maasikaid kaelal, aga seekord mitte. Lisan siia pildi ka.

Lisaks on sellised laigud ka reie sisekülgedes. Nagu oleks kuidagi kehvasti raseerinud ennast. 😀

Mul tuli esmalt meelde, et kui ma noor olin… noh selline 13-aastane, siis oli mul sarnane probleem silma liikuval laul. Silmi oli valus pilgutada ja väga ebameeldiv oli kogu see jura. Üsna pikalt kestis ka. Sügelesid, punetasid, valutasid. Praegused jullad, mis kaelal on, sügelevad samuti, jalgade peal olevad aga mitte. Lisaks tuli meelde, et mul oli põlve taga naha peal ka kunagi varem mingi sarnane ringikujuline värk. Panin endale ise diagnoosi – kassihaigus ja ravisin lamisiiliga, mis ei aidanud. Julla kadus ise mingi aja pärast ära. 😀 See jäi mul Instas mainimata. Ehk siis mul on tegelikult ka enne vaktsiini olnud nende moodustistega kontakt. Kõlab nagu mingi UFO oleks külas käinud mul ja mind ära märgistanud.

Kui nüüd rääkida ravimisest, siis väga soovitati LUMI nordic atoopilise naha sarja ja Bioderma Atoderm sarja.
Muidugi lähen ka 09.11.2021 nahaarstile ja siis selgub, mis mul üldse viga on ja millega tuleks ravida, aga selliste hääde toodete ostmine ei tule kunagi kahjuks minu meelest. Mul on niikuinii ülikuiv nahk ja vajab alati superniisutust, seega raisku ei lähe ükski toode. Öko-šmöko sõbranna soovitas veel mulle Tökatisalvi. Tellisin kohe kaks. Ma ise väga usun, et loodus suudab meid parandada, lihtsalt tuleb need õiged loodustooted üles leida. Sellel tökatisalvil oli lisaks veel õige mitu head omadust.

Muideks, ma poleks kunagi arvanud, et nii paljudel inimestel on nahaga erinevad probleemid. Epic. See oli vist Instas kõige populaarsem küsimusteboks (va Q&A). Lugedes tagasisidet ja nüüd ka põhjalikult ennast dermatiidi, psoriaasi ja ekseemidega kurssi viies, loodan, et mul on ehk dermatiit või ekseem. Psoriaas tundub päris karm haigus. Eriti see mõte, et sellest ei saa lahti. Käib Sul järel nagu Sinu enda vari, millest kunagi lahti ei saa.

Ja kui ma nüüd mõtlema veel hakkasin, siis meil suguvõsas on nahaprobleemid ikka väga populaarsed. Ühel sugulased on ikka väga rets see. Isegi mu emal on mingi jura kätel, mille olin unustanud. Hoian teid kindlasti kursis, kui nahaarsti juures käidud.

Need, kellel on dermatiit olnud? On tagasi tulnud? või olete lahti saanud sellest? Psoriaasi põdevad inimesed, mida olete muutnud oma eluviisis, kui diagnoosi olete saanud? Olete millegi söömist piiranud? Üle kümne inimese kirjutas seda ka, et peale vaktsineerimist on nahale ilmunud taolised tegelased. Oled Sina midagi täheldanud peale vaktsineerimist? See teema on hetkel nii huvitav, palun jagage oma kogemust! Eriti arvesse võttes seda, kui PALJU INIMESI MULLE KIRJUTAS. u l m e.

Igatahes, otsisin Internetist infot, et kõik oleks ühes kohas ja kerge leida. Pakub huvi, siis visake allolevale tekstile pilk peale. Olen nüüd palju rohkem asjadega kursis ja loodan, et ka Sina saad siit rohkem lisainfot ja oskad oma nahale rohkem tähelepanu pöörata.

ATOOPILINE DERMATIIT.

Atoopiline dermatiit ehk nahapõletik on ägenemiste ja vaibumistega kulgev põletikuline krooniline nahahaigus, mille peamine tunnus on sügelus. Atoopilise dermatiidi korral on häiritud naha loomuliku kaitsekihi moodustumine. Iseloomulik on kuiv ja kare nahk. Haiguse ägenemisel lisanduvad põletikulised, punetavad ja ketendavad või märguvad laigud.

• 

• 

• 

• 

Kus paikneb atoopilise dermatiidi lööve?

Lööbe paiknemine kehal sõltub vanusest. Imiku, väikelapse ning nooruki ja täiskasvanu eas võib esineda erinevusi.

Imik

• Nägu ja põsed on punased, karedad.
• Põletikust on haaratud rindkere, selg ja jäsemete sirutuspinnad.
• Lööve paikneb sümmeetriliselt.
• Silmade, suu ja nina ümbrus on enamasti lööbeta.

Väikelaps

• Lööve paikneb jäsemete painutuspindadel, küünarlohkudes ja põlveõndlates.
• Löövet on sageli kaelal, randmetel, käeseljal ja jalalabal.
• Nahamuster on tugevasti väljendunud, nahk on sageli paksem.
• Nahal on näha kratsimise jälgi.

Nooruk ja täiskasvanu

• Lööve on lokaliseerunud küünarlohkudes, põlveõndlates, randmetel ja labakätel.
• Nahamuster on tugevasti väljendunud ja nahk on paksenenud.
• Silmade all on iseloomulik nahavolt.

Milliseid vaevusi põhjustab atoopiline dermatiit?

• Haigusnähud ulatuvad lühiajalise kestusega vaevumärgatavatest sümptomitest kuni unehäireid põhjustava sügeluse ja püsiva lööbeni.
• Häiritud ööune tõttu on lapsed päeval väsinud, tähelepanu hajub ning õppimis- ja töövõime väheneb.
• Üks oluline riskitegur atoopilise dermatiidi ägenemiseks on vaimne pinge. Samas võib nähtav lööve ja piinav sügelus omakorda põhjustada psüühilisi häireid, mis raskendavad haiguse kontrolli alla saamist.

Mis võib põhjustada atoopilist dermatiiti või selle ägemist?

Haiguse põhjus on veel ebaselge, kuid oluline mõju on pärilikkusel ja elukeskkonnal.

Dermatiidi ägenemist võivad põhjustada mitmesugused nahale sattuvad füüsikalised ja keemilised ärritajad: karedad riided (villane, sünteetiline), lõhnavad pesupulbrid, kuum vesi, kareda rätikuga hõõrumine naha kuivatamisel, külm või palav ilm.

Atoopilise nahapõletiku ägenemist võib esile kutsuda ka üldhaigestumine, mille põhjuseks võivad olla näiteks hingamisteede viirusinfektsioonid või raske kuluga naha mädapõletikud.

Atoopilise dermatiidi lööbe ägenemise võib vallandada psüühiline ärritusseisund ning toidus või õhus esinev allergeen.Umbes kolmandikul atoopilise dermatiidiga lastest esineb allergiat toidu- ja õhuallergeenide suhtes.

Mida atoopilise dermatiidi puhul kasutada?

Atoopilist dermatiiti ei osata veel välja ravida, kuid haigust on võimalik igapäevase nahahooldusega kontrolli all hoida. Naha elastsuse parandamiseks, lõhede vältimiseks, sügeluse leevendamiseks, ketenduse vähendamiseks ja naha kaitsefunktsiooni parandamiseks võib keha kuivematele piirkondadele määrida mitu korda päevas pehmendavat kreemi ehk baaskreemi. Baaskreemi valikul on tähtis, et see oleks kasutajale sobiv ega põhjustaks kipitust ja punetust. Tsinki sisaldavad kreemid vähendavad põletikku ja rahustavad, kuid samas ka kuivatavad nahka. Tsingisisaldusega kreeme võib kasutada vaheldumisi baaskreemidega. Suurema rasvasisaldusega kreeme tuleb üldjuhul määrida harvem kui vee baasil toodetud kreeme.

Mida atoopilise dermatiidi puhul meeles pidada?

• Eriti tundliku naha puhastamiseks soovitatakse kasutada ainult baaskreemi.
• Duši all, vannis või basseinis võib viibida lühikest aega.
• Vannivette tuleks lisada vanniõli.
• Lisaärrituse vältimiseks eelistada värvituid ja lõhnastamata pesemisvahendeid.
• Nahka tuleb kuivatada pehme rätikuga kergelt tupsutades ja seejärel kohe kreemitada.
• Võimalusel tuleks vältida higistamist, kuna higi ärritab dermatiiti.
• Magamiseks tuleks valida jahe tuba, kuna jahedus vähendab sügelustunnet.
  
  Infoallikas: kliinikum.ee koostaja: Koostaja: SA TÜK lastekliiniku õde Tiia Kõivist

PSORIAAS.

Psoriaas on salakaval haigus, mis kahjustab nahka, võib kahjustada ka küüsi ja liigeseid (10-30% psoriaasi põdevatel haigetel esineb kaasuvana psoriaatiline küüntekahjustus ja 5-42% haigetel psoriaatiline liigesepõletik). Psoriaasi põeb 2-3% elanikkonnast. Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest, neist 30% haigetel on mõõdukas või raske haigusvorm, mille puhul on vajalik raviks kasutada süsteemset immuunomoduleerivat ravi. Kuna haigus nahal on näha, siis häirib see väga elukvaliteeti. Ei ole nakkav.

Kui perekonnas pole varem kellelgi esinenud psoriaasi, on risk haigestumiseks kõigest 1-2%. Kui üks vanematest on haige, tõuseb lastel risk haigestumiseks 10-20%, kui mõlemad vanemad on haiged, on risk kuni 50%. Ühemunakaksikute puhul, kui ühel kaksikutest esineb psoriaas, on teisel kaksikul tõenäosus haiguse avaldumiseks 90%.

Haigestumine võib tekkida igas eluperioodis, kuid kõige sagedamini vanuses 10-20aastat ja 57-60aastat.

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla:

1)traumad – nt. kratsimine, hõõrumine, putukahammustused, tätoveeringud, saunas vihtlemine jne. Ka ülemäärasest päevitamisest (ultraviolettkiirgusest) tekkinud põletust või keemiliste ainete poolt tekitatud nahakahjustust võib lugeda traumaks nahale;

2) teised haigused – mõnikord võib psoriaas avalduda peale tuulerõugeid või allergilise kontaktdermatiidi järgselt. Samuti mitmesugused kroonilised põletikukolded, näiteks sagedased kurgumandlite põletikud, katkised hambad jne võivad olla haigust vallandavateks ja haiguskulgu halvendavateks teguriteks;

3)mõningad ravimid, samuti alkohol, sigarettide suitsetamine;

4)hormonaalsed muutused – on täheldatud, et puberteedi, raseduse või kliimaksi perioodis võib haigus ägeneda (mõnedel juhtudel aga hoopis paraneda);

5)väga tugev seos on leitud stressiga.

Kui aastakümneid tagasi peeti haiguse tekkepõhjuseks naha sarvkihi rakkude liialt kiiret jagunemist, siis nüüdseks on selgunud, et nähtavad nahamuutused on kui jäämäe veepealne tipp. Veealune osa aga viitab sellele, et psoriaas on immuunpõletikuline haigus – organismi immuunsüsteem ründab oma rakke.

Psoriaas on kroonilise kuluga retsidiveeruv põletikuline autoimmuunhaigus, mille aluseks on T-lümfotsüütide ebaadekvaatne stimulatsioon ja kogunemine nahas (täpsemalt epidermises).

Kas psoriaasiga kaasneb veel mingeid riske?

Psoriaasi haigestumine mõjutab tugevalt inimese elukvaliteeti ja enesehinnangut, tuues endaga kaasa mitmeid psühhosotsiaalseid probleeme. Psoriaasihaigetel on tõusnud risk haigestuda psühhiaatrilistesse haigustesse, eriti just depressiooni ja ärevushäiretesse. Raske psoriaasiga haigetel esineb kaasuvana sagedamini metaboolne sündroom (rasvumine, düslipideemia, diabeet ja hüpertensioon). Psoriaasihaigetel on näidatud suurenenud riski haigestuda müokardiinfarkti ning pahaloomulistesse kasvajatesse. Kui kaasuvad haigused raske psoriaasiga haigetel avalduvad väga varases eas, võib see mõjutada patsientide eluiga.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega, millest ka nimetus soomussammaspool. Sõltuvalt laikude suurusest (1mm-st kuni mitmekümne cm-ni), on haigusel palju erinevate nimedega vorme: punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid ja põlved, mis on tingitud sellest, et need piirkonnad alluvad sagedamini traumadele (kammimine, küünarnukkidele toetumine jne.). Haigestuda võivad ka küüned – küüne peale tekivad väikesed lohukesed nagu sõrmkübaral või kollased laigud, nagu oleks küüne all tilk õli. Mõnikord võib lööve sügeleda, aga ka mitte alati. Lisaks naha ja küünte haigestumisele võib esineda ka liigesekahjustusi. Õnneks ei esine psoriaasiga seoses siseorganite kahjustusi.

Ravivõimalused

Ravivalik sõltub haiguse vormist ning staadiumist ning sobiva raviskeemi määrab arst. Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme. Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest. Parem tulemus saadakse ravimite kombineerimisel õli-ja meresoola ravivannidega ning paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UVA ja UVB),mille protseduuride sageduse ja intensiivsuse määrab arst.

Ennetamine

Tõeliselt efektiivset profülaktikat pole. Siiski, inimestel, kes põevad psoriaasi, ei soovitata abielluda teise psoriaasihaigega, sest laste haigestumise risk suureneb tunduvalt.Teiseks, inimesed, kellel on olnud psoriaas ja ka nende lapsed peaks eriti hoiduma vallandavatest faktoritest: ravima korralikult organismis leiduvad põletikukolded, kontrollima oma kehakaalu, hoiduma stressist ja traumadest. Samuti võivad abiks olla mõõdukas päevitamine ja merevees suplemine. Erilist seost dieediga ei teata, kuid on täheldatud, et sõja ajal vähenes inimeste haigestumine psoriaasi, mistõttu arvatakse olevat seos liiga kaloriterikka toidu ja haiguse kulu vahel. Samuti halvendab alkoholi tarvitamine haiguse alluvust ravile.
(Allikas: inimene.ee Haigused ja seisundid. Psoriaas)

EKSEEM.

Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus).

Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka.

Kontaktekseem ehk käteekseem on sagedasemaid ekseemivorme, mis kahjustab kõige sagedamini labakäsi ja randmeid. Kontaktekseemi tekkimist soodustab lapsena põetud pärilikust ülitundlikkusest põhjustatud nahapõletik, kokkupuude allergeenide ja ärrititega ning stress. Käteekseemi põevad sagedamini naised.

Mikroobne ekseem on kroonilise kuluga nahahaigus, mis tekib mikroorganismide või nende ainevahetusproduktide suhtes tundlikuks muutunud isikutel. Areneb loiult kulgev krooniline, väheste märgumisnähtudega nahapõletik. Haiguse arengut soodustavad jalgade seenhaigus, mädakolded organismis, nahatraumad, halb hügieen, higistamine, karedad hõõruvad riided, kratsimine ja ebaõige ravi. Lööve tekib jalasäärtele ja -labadele, varvastele, kõrvade taha, krooniliste haavandite ümbrusse. Lööbega kaetud nahk sügeleb.

Düshidrootiline ekseem ehk düshidroos kaasneb higierituse häirega. Iseloomulik on turse tekkimine peopesades ja/või jalataldadel ning villikeste ja villide moodustumine. Haiguse põhjus pole selge. Soodustavad tegurid on töötamine niisketes ja soojades tingimustes, atoopilise dermatiidi ja jalgade seenhaiguse põdemine ning stress. Nahk hakkab sügelema ja tundub olevat pingul. Haiguse uuele puhangule võib eelneda kuumatunne peopesades. 80%-l haigetest esineb lööve ainult labakätel, 12%-l nii labakätel kui ka jalataldadel ja 8%-l ainult jalataldadel. Kergetel juhtudel on lööve ainult sõrmede külgpindadel. Haiguse algus on tavaliselt äge, tüüpilistesse kohtadesse ilmuvad selge sisaldisega villikesed, mis meenutavad tangu- või saagoteri. Punetust ei ole. Villikesed võivad laatuda ja moodustada suuri ville, eriti jalataldadel. Lööbe taandudes hakkavad kolded ketendama. Lööve taandareneb tavaliselt iseenesest 2–3 nädala jooksul, kuid haigus kulgeb krooniliselt. 

Nummulaarekseem ehk müntekseem on krooniline nahahaigus, mille korral tekivad üksikud teravalt piiristunud mündikujulised ekseemikolded alajäsemetele, kerele, käsivartele ja sõrmedele. Esmalt ilmuvad nahale väikesed sõlmekesed, mille tipus võivad olla villid ning mis lühikese aja jooksul laatuvad 4–5 cm läbimõõduga mündikujulisteks punetavateks kolleteks. Ägedas staadiumis on haiguskolded tuhmpunased, leemendavad, osaliselt kaetud koorikutega. Nende nähtude möödumisel jääb kolde kohale nahaketendus. Paranemine algab kolde keskosast, samal ajal laieneb kolle rõngataoliseks. Nummulaarekseemi tekkimist soodustab diureetikumide (uriinieritust suurendavate ainete) ja mõnede teiste ravimite kasutamine.

Asteatootiline ekseem on vanemaealistel esinev ekseemivorm, mida iseloomustab kuiv pragunenud nahk ja vähe märgatavad ekseemile viitavad tunnused. Selle ekseemivormi tekkepõhjus on ebaselge. Asteatootilise ekseemi kujunemist soodustavad sünnipäraselt kuiv nahk, eaga seotud naharasu hulga vähenemine, korduvad mikrotraumad, liialdamine vee ja seebiga ning mõnede ravimite (diureetikumid, glükokortikoidsalvid ja -kreemid) liigkasutamine. Haigus kahjustab nahka säärtel, käsivartel ja labakätel. Asteatootiline nahk on kuiv ja kergelt ketendav ning sügeleb. Säärtele tekivad lõhed, mis võivad veritseda. Ekseemikolded ei ole tavaliselt tervest nahast teravalt piiristunud, aga aegamööda võib nende ümber tekkida punetav põletikuline vall, mis eristab neid tervest nahast. Sõrmeotsad on kuivad ja lõhenevad. Haigus ägeneb talviti.

Seborroiline ekseem ehk seborröaekseem ehk rasuekseem on sageli esinev endogeense (sisetekkelise) ekseemi vorm, mida iseloomustavad teravalt piiristunud punetavad määrdunudhallide kettudega kaetud ekseemikolded rasunäärmetega rohkelt varustatud nahapiirkondades (juustega kaetud peanahk, nägu, ülakehal rinnakupiirkond ja abaluude vahe, naba ümbrus, nahavoldid). Tekkepõhjus ei ole teada. Mõnel haigel esineb seborröa (naha rasunäärmete tavalisest tunduvalt suurem rasueritus), enamasti on aga rasueritus normaalne või isegi vähenenud. On leitud, et inimese naha normaalse mikrofloora koostisse kuuluv Malassezia ovale soodustab seborröaekseemi teket. Haiguse kulgu mõjutab meessuguhormoonide hulk organismis. Meestel, kellel on munandite alatalitlus, haigust ei esine.

• 

• 

• 

• 

Allikas: kliinik.ee Autor: Helgi Silm

Vot sellised lood ja laulud.