Uhhh! Minu üks ägedamaid projekte on selleks korraks läbi saanud. Pean siis silmas Aptaclub’i toitumisteemalist koostööd. Siinkohal oleks paslik Teele Koppel’it tänada, et mu üles korjasid. Nüüdseks on tõesti kõik planeeritud asjad purki saadud.
Nii palju on veel tegemata, et tuleb minna kodu Selkusse plakateid kerjama mälestuseks. Kennetil, ma usun, on päris pull kunagi vaadata, kuhu ta ema teda pisikesena segas ja kuhu mitte.
Tahtsin teiega veidi telgitaguseid jagada, mida üldse selline suurem projekt endast kujutab. Ütlen kohe, et ma mingi suunamudija ei ole, või noh, sõbrad mõnitavad mind, aga ise ma sellist nime veel endale külge ei paneks.
Tihtipeale arvavad inimesed, et mis see üks või kaks pilti või mingi video tegemine siis ära teha pole. Alustaks sellest, et ma olen KAHE lapse ema, KELLE ÜHINE AEG emaga võetakse ära, sest ma teen PILTE/VIDEOD/LOON SISU. Sisuloome on täpselt sama nagu tööl käimine: ma müün oma aega, et luua sisu ja vastutasuks saan raha või mingi füüsilise asja/teenuse vms. Ma käin tööl = ma müün oma aega = vastu saan raha.
Kui ma olen ettevõte, kes ostab kelleltki sisu, siis ma eeldan, et see pilt ei ole kuskil WC potipeal suvalises interjööris tehtud suvaline klõps (kui just tegu pole WC-paberi reklaamiga vms, siis sobiks potil tehtud pilt hästi). Alustaks sellega, et ma teen endale ilusa näo pähe. Tänapäeval sa naljalt alla 35.- EUR jumestust ei saa kuskilt. Ma käisin Glow Makeup koolis, mille alla läks ca 1600 eurot, et ennast koolitada. Grimmikoolis oli see summa u 3400 EUR, kui mitte rohkem. Minu täiskaader Canon + obje, millega ma pilte teen maksis mulle ca 1800 eur. Nüüd on hind vist natsa kukkunud. Kaamerat tuleb regulaarselt hooldada ja see pole tasuta.
Tasu osas, küsi nii, et Sa oled rõõmus seda asja tehes. Et, kui Sa ikka instasse postitad storyd ja need lähevad vales järjekorras üles ja sa pead kõik täägid ja asjad otsast peale tegema, siis ei viska telefoni aknast välja ja ei saada kallimat kuhugi sügavasse auku, vaid mõtled sellele, et sa saad oma töö eest väärilist tasu ja shit happens, teed uuesti selle jama. Teine asi on muidugi see, et kui see tasu, mida sa ühe või teise asja eest saad on Sinu jaoks väga väga väga oluline tasu ja sa oled hinnas vms nõus alla tulema.
Toon näite: ma olen ju tegelikult täiskohaga tööinimene, kes viibib hetkel emapuhkusel ja minu töö on lapsi kasvatada, et kogu see sots.meedia on kõrvaltegevus, et kui ma sellega midagi ei saaks, siis mul oleks suva, sitasti me ei ela ja nälga ei jääks. Ma saan valida, kellega ja kuidas ja mis tingimustel käed löön. Ma pole kurb, kui keegi ütleb, et ah ”Sa küsid liiga palju vms”, mul selles osas ükskõik.
Kuskil artiklis tuli ka see välja, et noored on nii tublid, loovad ilusat mõtestatud sisu ja ei tee asju niisama tegemise pärast. Küll aga ei oska nad enda tööd hinnata. Arvatakse, et miks peaks keegi minu töö eest ühte või teist hinda maksma ja alahinnatakse ennast. No ja siis toote või teenuse turundaja itsitab pihku, viskab kümneka ja on rahul tehtud diili üle. Mul õnneks mees töötab reklaami alal ja ta teab, mis summad selles valdkonnas ringi liiguvad, oskan teinekord targemalt nõu küsida, sest ma täiega mõistan neid inimesi, kui öeldakse, et krt ma ei oska midagi küsida, sest ma ei tea, palju oleks õige küsida. Küsi nii, et oled rõõmus seda asja tehes, nagu juba eelnevalt mainisin.
Videode monteerimine kuskil äpis, võib olla tasuta, võib olla tasuline. Mul on nii, et igasugune lisaefekt on tasuline. Muidugi ma maksan, et video äge välja näeks. Videode tegemine üleüldse on korralik toimetamine – filmi üles, lõika kokku(kiirenda, aeglusta jne), loe tekst peale, vali taustamuusika ja see kõik peab omavahel kokku sobima. Ma teen seda kõike oma uneajast! Lapsed lähevad kell 21 magama (heal juhul, Romet ei tee teinekord koostööd, Kentsuga lihtsam). Monteerin igal vabal hetkel: potil olles, süües, lastega tegeledes, enne magamaminekut ja kui ma ei tee neid asju, siis ma MÕTLEN NENDELE. ANDRUS MUL VAJA SEE JA TEINE ÄRA TEHA. 😀 Ma olen ilgem muretseja ka selles osas, et kui natukene pikemalt aega läheb vms. Pean silmas, et kui aega 3 päeva, siis ma tahaks ikka pigem hiljemalt teisel päeval asjad ära teha ja ära saata. Iga kord ei õnnestu.
Hea näide veel siia: seoses Aptamil 3 projektiga, tegin videod valmis ja ütlesin ühe vale asja ning pidin kõik videod samast seeriast uuesti tegema, sest tegu oli laste toitumisteemaga ja seal ei tohi ükski asi mitmet pidi mõistetav olla. Ja ärge arvake, et ma suudan ühe korraga veatult teha. Ma tegin neid instastory-sid mitmeid kordi, enne, kui endale meeldisin.
IGATAHES!!
Õppisin ise NIII NIII palju laste toitumisest ja nägin ära, mida mu poeg rohkem sööma peaks. Aptaclub’i kodukal on see test veel üleval, mine vaata järele(LINK ON SIIN). Lisaks oskan eri nippidega last sööma saada ja oskan oma tähelepanu õigetesse kohtadesse suunata. Võtan omale siit projektist kaasa väga palju head. Jagan teiega ka mõnda nippi, et need siia blogisse igaveseks salvestuksid:
1) Väikelapsed õpivad eeskujudelt. Kui teie laps näeb teid köögivilju söömas, hakkab ta suure tõenäosusega neid ka ise tulevikus sööma. Oluline on, et pere toidulaual oleks iga päev palju värvilisi köögivilju ning anda lapsele võimalus neid proovida. VÕTA LAPS POODI KAASA ja lase tal valida, millistest toorainetest tema Sinuga koos süüa teha tahab. Laste kaasamine võib väga hästi mõjuda sellele, et laps ühte või teist asja sööma hakkaks. Tihtipeale tahame kõik asjad ise valmis teha ja lapsele anname võimaluse ainult süüa. Tegelikult on koos kokkamine nii lahe tegevus!
2) Kuna meie maadleme köögiviljade mitte söömisega, siis viskan siia veel köögivilja teemalist infot: Kui teie laps proovib erinevaid köögivilju, on ta tulevikus vastuvõtlikum uutele maitsetele ja toitudele. Pakkuge oma lapsele erinevaid köögivilju, mitte ainult neid, mida ta kindla peale sööb. Nii muutub tema toidulaud mitmekesisemaks. (allikas SIIN)
3) Söögiga survestamine võib anda vastupidise tulemuse. Olulisem on julgustada oma väikelast avastama ja maitsma uusi köögivilju ning seda tükk tüki haaval. Samuti arvestage lapse võimega süüa tükitoitu.
4) Vokkige paprikat, herneid, suhkruherneid, suvikõrvitsat, porgandit, pastinaaki, kartulit ja peeti, nii et need on veel krõmpsud ja maitsevad magusalt
5) Peitke lapsele meeldivaid ja mitte meeldivaid köögivilju suppidesse, ühepajatoitudesse ja pastakastmesse
6) Kasvatage koos köögivilju! Potis saab kasvatada redist, rohelist sibulat ja kasvõi kartulit. Nii näeb laps, mida ta kasvatab ja mida ta sööma hakkab. Mu meelest on see nii armas, kui lapsel on oma väike projektikene, mida vaadata ja mille eest hoolt kanda 🙂
7) Pakkuge aeglaselt hautatud ühepajatoite, mis pehmendavad liha tekstuuri
8) Proovige kanaliha, mis on sageli õrnema tekstuuri ja maitsega
9) Tehke õunaviiludele hambajälgi; nii julgustate teda maitsma, aga ei survesta sööma
10) Pakkuge kuivatatud aprikoose, viigimarju või datleid suupisteks või segage hommikuhelveste või pudingu sisse: nii head kommi asemele!
11) Pange paika kindlad toidukorrad ja ooted – teie laps peaks saama kõik endale vajalikud toitained ja energia kolmest toidukorrast ja kahest kuni kolmest ootest, mille ajastus on sätitud lõunaune järgi (kui ta veel lõunaund magab). Omast kogemusest võin öelda, et laps sööb ebatervislikult siis, kui mul puudub TOIDUGA oma plaan. Nii, kui ma planeerin nädalaks ajaks toidud ette ja ostan toorained valmis, on lapse kõht alati tervislikult täidetud ja Kentsu näksib vähem!
13) OSTA EESTIMAIST TOORAINET. KÜLMUTA MARJU. Ma ostsin terve hunniku mustikaid, maasikaid, vaarikaid. Kõik on külmas. Maasikatest tegin moosi. Just eile õhtul, enne magamaminekut võtsin jälle kotikese välja, et pudru peale omatehtud moosi panna. Kennet mugib kahe suupoolega.
14) Lapsel peab tekkima toiduga oma suhe, selleks peab saama toiduaineid katsuda ja nuusutada. Olgu selleks näputoidu söömine või koos söögi valmistamine, püüa mitte muretseda segaduse pärast, mis selle käigus tekib, sest segadus on koristatav, aga keelud võivad jätta lapse suhte toiduga hapraks. Toiduga mökerdamise periood ei kesta kuigi kaua – lapse peenmotoorika areneb ning seeläbi muutub ta ka ise vilunuks.
15) Kui Su laps on tõsiselt kehva sööja, siis näiteks piimasegu annab vähemalt 80% päevasest soovitavast D-vitamiini kogusest; vähemalt 52% soovitavast päevasest kaltsiumi kogusest; 39% soovitavast päevasest raua kogusest. Mul peaks Kentsul kõik näitajad ok olema, aga sellegipoolest, kui teeme külmutatud marjadest smuutit, siis panen Aptamil 3 piimapulbrit smuutide sisse. Joon seda smuutit ka ise ja saan niimoodi vitamiine juurde. Oma tervise eest peab ka hoolitsema!
Need on põhilised punktid, mille võtan siit #lapseioletäiskasvanu projektist omale kaasa ja püüan neid jälgida. Käega lüüa on nii lihtne, et ahhh, mu laps ei söö ju mitte midagi. Tegelikult on palju lahendusi, kuidas ühte või teist asja parandada. Tuleb olla järjekindel, loominguline, toetav. Mu toidutegemine on läinud tänu sellele projektile nutikamaks, kavalamaks, tervislikumaks.
LUBASIN VASTATA KA KÕIKIDELE KÜSIMUSTELE, mis LIVE’i tehes vastamata jäid. Muidugi mitte ma ise, sest ma pole piisavalt pädev seda tegema, aga armas pediaater ja kliiniline lastepsühholoog Külli Muug vastas isiklikult teie küsimusetele. Olge lahked:
1) Kuidas saada sööma 3,5.a. tüdruk? Väiksena (umbes kuni 2.a.) sõi laps hästi (rohkem juurvilju, köögivilju jne) aga nüüd ei söö mõni päev isegi makarone (mis ikka üldiselt üks laste lemmikutest), iga asja peale on “ei taha”. Tema lemmikud on tomat ja igasugused marjad. Liha ei söö üldse (kui on makaron hakklihaga, siis midagi sööb) aga niisama kanaliha/veiseliha toidu kõrval jätab alles. Ei söö riisi ega kartulit. Varem sõi hommikuti alati putru, nüüd valib (kui on marjad peal, sööb pealt ära või nokib pudru seest välja). Peamiselt joob ainult vett ja mingil määral piima. On tehtud ka uuringuid kus näidud on korras aga muretsema paneb väga just see, et nii pikalt ebakorrapäraselt süüa-ei tundu hea! Teda on võimatu “ära rääkida või toitu peita kuskile vms. Poisid (2.a. ja 7.a.) on meie peres väga head sööjad aga tüdrukud (3.a. ja 8.a.) väga kehvad sööjad. Vahest lohutan end sellega, et olin ise ka väiksena väga valiv ja halb sööja. Aga ega see tervislik ei ole. Oluline on see, et laps sööks igast toiduainetegrupist midagi (piima-, liha, teraviljatooted, puu-ja juurviljad, lisaks nt. eraldi kala ja muna. Kui igast grupist on midagi olemas, siis peame rahul olema. Mõnikord aitab uusi asju lisada läbi lapse lemmikmaitse (teie puhul tomatid ja marjad). Kui algab lapsel sooline areng, siis läheb ka isu paremaks. Sinnamaani tuleb jätkata erineva toidu pakkumist. Abi võiks ka olla esimese ampsu reeglist: lapsele seletada, et silmade ja ninaga ei ole võimalik toitu matsitsta. Kui laps proovib on kollane värv, sööb ära roheline ja ei proovi siis punane värv. Kui saab rohelisi värve, siis on preemia. Preemia ei ole toit ega raha, vaid koos ajaveetmine. Seda teeks niikui nii , kuid nüüd lihtsalt seote selle toidu proovimisega.
2) Lehmapiim ja väikelapsed, kas, millal, palju? Kui ise laps olin, siis soovitati juua alati klaas või kaks toidu kõrvale. Nüüd pigem räägitakse, et piima joogina ei soovitatagi ja kui anda, siis mitte toidu kõrvale, vaid eraldi nö toidukorrana. Lehmapiima võib hakata lapsele pakkuma alates aastaseks saamisest. Kui lapsele antakse veel rinnapiima või piimasegu, pole lehmapiima järele vajadust. Väheses koguses võib piimaga maitsestada vähemalt kuuekuuseks saanud lapse toitu (näiteks segada pudru või köögiviljapüree sisse). Seega võib alustada toidule lisamisega ja edasi ka anda juua, mis oleks toidu osa. Joogiks on ikka lapsele vesi. Üle aastase lapse päeva kogus oleks 400-500 ml (2 klaasi) lehmapiima või piimasegu.
3) Kui 1a2k laps on rinnast võõrutatud, siis millises koguses peaks lapsele piima andma? Üle aastase lapse päeva kogus oleks 400-500 ml (2 klaasi) lehmapiima või piimasegu.
4) Mida teha, kui laps pole nõus isegi proovima toitu? Iga kord selline draama. Soovitav oleks kokkuleppida lapsega esimese ampsu reegel. Kui laps maitseb on kollane värv, ei maitse punane ja sööb ära rohelina värv. Kui saab rohelisi värve nt. 5 , siis on preemia. Preemia ei ole toit ega raha, preemia on mingi ühine mängu tegevus (mida te teeks võib olla niikui nii, kuid seote selle sobiva käitumisega). Kollane värv julgustab proovima. Veel võib seletada, et silmade ja ninaga ei ole võimalik toitu maitsta, toidu peab keele peale panema ja siis saab öelda kas miatseb või mitte.
5) Laps ei taha lastehoius süüa(2a) Ei hommikul ega ka lõunal. Kuidas käituda? Hakkab vaikselt tervisele mõjuma nii. Kui laps võõrast toitu ei puutu, siis ei ole muutused kiired tulema. Tavaliselt söövad sellised lapsed puhtad toite ja kui ta sööb lastehoius tüki leiba ja joob klaasi piima, siis peame sellega rahul olema. Lastehoiu toit võika olla lapsele puhtalt ette asetatud (sektoritega taldrik), et kui ta midagi valib, siis on see üks toiduaine. Alati võib loota, et hakkab huvi tundma kui teised lapsed söövad. Kindlasti ei peaks selle pärast last koju jätma ja kasvatajate poolne kriitika ei aita kedagi. Mõni laps läbibki nii kogu lasteaaia perioodi.
6) Lapsele meeldivad väga piimatooted ja leib, aga kõht kogu aeg kinni. Mida teha? Te ei ole täpsustanud milliseid piimatooted teie laps sööb. Piimatoodete osas tuleks sellisel juhul eelistada hapendatud tooteid (naturaalne jogurt, keefir), mis sisaldavad kasulikke piimabaktereid. Lisaks peaks lisama kiudained (nt. kaerahelbepuder), sisaldavaid toiduaineid.
7) Laps näksib ainult, huvi söögi vastu puudub. Kuidas aasta vanust last sööma saada? Oluline on lapsel näljatunde tekitamine ehk kindlad söögikorrad. 3 põhitoidukorda: hommik, lõuna ja õhtusöök ja 2 vahepala. Vahepala ja põhitoidukorra vahel peaks olema vähemalt 1 tund. Kui jääb üks toidukord vahele, ei juhtu midagi, antakse söök järgmise toidukorra ajal. Nälg on meie kõige suurem abimees. Kui laps ei söö, siis tuleb jälgida, et ta jooks. Tähtis on , et laps jooks ja saaks vedelikku.
8) Teemaväline, aga ehk vastame: öeldakse, et 2a peaks pea lõge kinni kasvanud olema. Kui ei ole, siis kaua on ok, et lahtine on? Lapse pea lõge peaks olema kinni kasvanud 1,5 aasta vanuses. Tähtis on lapse pea ümbermõõdu jälgimine. Mõnikord on 2 aastatel lõge sulgunud osaliselt (põhi on kinni, kuid pealt on tunda auku). Siis võtab sulgumine rohkem aega. Oma murega peaksite pöörduma kontrolli perearsti juurde, siis saab olukorra ülevaadata.
9) Lapsel 1,2a on rauavarud tühjad ja pean andma rauasiirupit (annan Nõgeli firma oma). Hommikul pidi raua imendumine olema kõige parem seega annan 3tl siirupit veega segatult hommikul kohe kui ta ärkab. 1h pärast saab marjadega putru mis on vee ja tavalise piimaga keedetud + siis lisaks 1tl võid. Kas pudrusöömise ajaks peaks olema see rauasiirup juba imendunud või siiski ei tohiks piima ja võid pudru sisse tunni aja pärast panna? Rauapreparaati tuleb võtta vastavalt tootja juhistele. Tund aega hiljem võib lisada nii piima kui võid.
10) Kui palju peaks päeva jooksul lapsele andma keefirit, naturaalset jogurtit või kohupiima, et kataks ära lapse kaltsiumivajaduse nii et see ei takistaks raua imendumist?Kõiksugu lisanõuanded sel teemal teretulnud! Aastane laps peaks päevas saama 400-500 ml piimatooteid (nii lehmapiima, piimasegu kui hapendatud piimatooteid). See kogus on umbes 2klaasi päevas.
Nii, vist sain kõik oma mõtted kirja. Kui teil tekkis omapoolseid kommentaare, siis kirjutage mulle kommentaariumisse. Kõik pildid tegi Liina Notta. Ma polegi kõiki pilte veel jaganud teiega, teen seda nüüd. Väga hea klapp tekkis Kennetil ja Liinal, mu meelest need pildid on nii hea emotsiooniga ja tulid hästi välja.
Olge siis ikka mõnusad ja ikka terved! Ahjaaa, ja aptaclub kodulehelt saab väga häid retsepte, mida lapsele süüa teha, kui ideed on otsa saanud! LINK ON SIIN
