Aeg on tööle minna!

Naised on ikka võimsad tegelased küll. Põrnitsen siin seda pesuhunnikut ja mõtlen, et täiesti pekkis, kui ma nüüd tööle lähen, siis mis valemiga ma selle kodumajanduse toimima saan. Pese, korista, triigi, vaheta pesu, tee süüa, leia aega laste, pere ja sõprade jaoks.. Mul on kohati praegugi tunne, et ma tahaks, et päevas oleks rohkem tunde kui 24, sest muidu ei jõua oma asju tehtud.

Mul on teile tegelikult rääkimata jäänud, et kandideerisin aprilli lõpus teatrisse grimeerija ametikohale. Jõudsin täitsa lõpuvooru välja, mulle väga meeldis see keskkond ja need inimesed seal teatris. Lihtsalt see tööpakkumine eeldas seda, et ma juba maikuu teises pooles täiskohaga tööle läheks. Meie plaanid suve Saaremaal veeta oleks kohe tuksiks olnud ja Rommile oleksime pidanud otsima hoidja… jaa… jaaa.. jumal seda teab, mida kõike veel. Kuna olin kahe viimase seas, siis kirjutasin ise, et teen neil otsustamise lihtsamaks ja loobun ise. Eks kahju oli ikka, sest ma olen ju õppinud grimeerijaks ja mulle meeldib seda teha ning kui ma veel saaksin selles valdkonnas õppida ja areneda.. uuh! Ülituus! Aga seekord siis nii, sest ma ei tahtnud ise oma Saaremaa suvest loobuda ja Rometile traumat tekitada.

Kandideerisin veel mõnesse kohta, aga hetkel on need kandideerimised veel lahtised, seega ma ei taha enne midagi rääkida. Mainin lihtsalt, et need pole seotud grimmivaldkonnaga. Sotsiaalmeediaga hoopis… Mis pole minu meelest ka nagu väga imekspandav.. või on? 😀
Eks näis, kuidas läheb. Otseselt kiiret pole tööle minemisega, aga samas nagu tunnen, et tahaks midagi teha. Nii et võite mulle tööd pakkuda. Mulle pakuti ka kaupluse juhataja ametikohta, aga ei – poe juhataja tööd ma enam teha ei taha. See on selge.

Ja siis veel siia juurde selline mõte, et tegelikult tahaks oma asja ajada üldse. Kui nüüd Rom ka hoius käima hakkab ja mul on tõesti veidi rohkem aega sisuloomega tegeleda, siis tahaks aktiivselt videod teha, sest ideid mul jagub, lihtsalt aega pole selleks kõigeks hetkel. Lisaks mõtlesin, et oleks aeg vist ka teistele (mitte sõprusringkonnale) inimestele jumestust ja soenguteenust pakkuma hakata. Jama seisneb lihtsalt selles, et jumestaja töö on valdavalt nädalavahetusteti, mille üle mu härra just väga õnnelik ei ole. 😀 No vaatab.
Tahaksin juurde ka stuudios pildistamist pakkuda, mida ma nüüd siin õppimas käisin. Õpetaja kiitis mind ja ütles, et võiksin kohe alustada, et mida ma ootan, sest teadmisest jms on mul olemas. Nii et… On siin inimesi, kes tahaksid minu juurde jumestusse tulla ja stuudiosse minuga pildistama minna?

Elust veel nii palju, et oi johhaidii, kuidas see august juba käes on? Suht hirmutav ikka. Just oli juuni ja nüüd juba august. Ma lihtsalt ei saa aru, kuhu see aeg lendab. Järgmisest nädalast juntsud lasteaeda ja stardibki jälle uus sügishooaeg. Plaan oli Kents panna alates 15.08, sest siis on tema rühm kohal, aga ta nii väga igatseb juba lasteaeda(tema oli ju suvepuhkusel juba juuni algusest saati), siis ma ei saa ju keelata. Saan lihtsalt vabu päevi vahele visata, kui tal selleks soov tekib. Selle lasteaias käimise osas on mul üldse kogu aeg süümekad, et kas mul lapsed äkki käivad liiga palju lasteaias ja äkki me ei panusta lapse arengusse/toetamisesse piisavalt. Kas keegi teine veel nii tunneb? Või ma olen ainuke selline imelik? Emad ja isad on ära hirmutatud sellega, et esimesse klassi peab minema laps, kes räägib hiina ja heebria keelt, lisaks arvutab 1000000 piires ning loetleb kõik maailma taime-, looma- ning kalaliigid kokku. Et kui seda ei oska, siis laps juba eos maha kantud ja lootust pole antud. Ja siis tiksud selle mõttega, et kas oled ikka piisavalt lapsega arendavaid mänge mänginud, õppinud või veel midagi kolmandat… Mu meelest on see liiga karm, kui palju nii väikestelt inimestel nõutakse. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus.

Lõpetuseks nii palju, et luban jälle viisakamalt blogima hakata. Aitäh, kes on andnud tagasisidet, et ma ikkagi võiksin midagi blogisse ka kirja panna, mitte ainult IG-s mölutada. 😀

Tsau-pakaa seniks!