Riigi olukord on juba päris hapuks läinud minu meelest ja kurat teab, kaua see veel kestab. Minu meelest on juba kohatu selle viiruse kohta mingeid labaseid nalju visata, et jube tore on kodus istuda ja mitte sittagi teha, peeru lasta ja sõpradega lauamänge mängida.
Internetis keegi avaldas arvamust, mis pani mind täiega mõtlema. Kellel kõik enam-vähem peresiseselt hästi on, mängivad ja jalutavad ja ajavad jutta ja, ja, jne… Aga mõelge nende perede peale, laste peale, naiste peale, kes kannatavad koduvägivalla all.. Neil pole kuhugi põgeneda. Nad peavad kodus olema. Igal asjal on alati kaks poolt. Tuleks ka suuremat pilti näha.
Inimesed kaotavad oma töid, suured koondamised on ukse ees, igasugu üritused jäävad ära, majandus saab kõva põntsu(kuigi see on ühiskonnale säästlik, et ületarbimine veidi maha jahtuks), vastu hambaid saavad eeskätt väikeettevõtjad ja teenusepakkujad. Naljast on asi tegelikult väga kaugel. Mõelge sellele, kui mingi debiilse nalja kuhugi õhku viskate. Inimesed pole paanikas(kui välja jätta WC-paberi õhtusöögiks söömine), vaid päriselt ka, mures, mures oma tuleviku ees.
Toon kohe näite, siit samast, koduseinte vahelt. Mu härra on ettevõtja ja tegeleb reklaamindusega. Mis te arvate, kas meie pere saab siit koroonahullusest oma ampsu? IKKA SAAB. Kuigi tark on see, kes kriisiajal investeerib ja reklaamib. Seda on näiteks Põldma Kaubanduse tegevjuht Heinar Põldma igal pool rääkinud, et tema otsustas eelmisel kriisiajal investeerida ja vaadake, kuhu on Põldma Kaubandus omadega jõudnud!
Mingi artikkel oli, et nt Suurbritannia saavutab oma kõrghetke alles juunikuus. See olukord ei ole lähiajal vaibumas IMO. Mõtted mõlguvad sellest, et peale sünnitust pidin ju vaikselt pulmi planeerima hakkama ja värki, aga ma ei tea, mis seisud seal Mehhikos järgmine aasta samal ajal on, üleüldse maailmas ja mis seisud meil kukrus on. Teadmatus on üks ebameeldiv asi.
Mõni inimene ehk vajaski sellist time-out aega iseenda jaoks, et mõelda, kodus olla, värske õhu käes viibida. Mõne jaoks võib see olukord hoopistükkis elu pea peale pöörata ja siinkohal ei pea silmas rahalist muutust, vaid seda, et proovi sa mingi 2-5 lapsega koduseinte vahel neile tegevusi leida, et kõik rahul oleks. Neil on ju lasteaedades oma rutiin tekkinud, kuidas midagi tehakse ja toimetatatakse. Huviringidesse ju ka minna ei saa, et lapsi lõbustada ja koduseinte vahelt välja viia. See pole enam niisama tilu-lilu, istume kodus, joome õlut ja kõik on tore.
#kaksnädalatlapsegakarantiinis
Üks konkreetne asi, mis mind ka tõenäoliselt puudutab, on see, et ei eraämmakas, isa ega ka keegi muu, ei tohi sünnitusele kaasa minna. Üks ema ütles õigesti – see on inimõiguste rikkumine juba. See pole mingi kuradi puhkusereis või sünnipäev. Seletage mulle palun lahti, kuidas on ohtlikum KODUS ISTUV ISA bussides liikuvate ja jumal teab, kus veel liikuvate tervishoiutöötajatega? Arvan ise, et isa võiks emaga kaasa lubada ja lahkuda haiglast ALLES SIIS, kui laps on käes. Edasi-tagasi liikumist ei oleks.
Tunnen väga kaasa esmarasedatele, ma isegi ei tea, mida nemad tunnevad, jube. Olen õnnelik, et mind ootab ees teine sünnitus ja tean, mida juba enam-vähem oodata ja seetõttu mõtlen kainelt. Postitasin ka Instasse story, mille peale oli mu konto postkast umbes igasugu armsatest ja toetavatest kirjadest, et see kerge must masendus kadus päris ruttu.
Üks ema on oma neli last üksinda haiglas vastu võtnud ja 3 nendest keisrid ja üks oli täitsa eluohtlik. Naised on selles osas kõikvõimsad. Sain nii palju postiivseid ja häid ja toetavad mõtteid ja kirju, te ei kujuta ette ka. Siiamaani on süda soe veel sellest. Üks inimene, keda ma väga austan, suunas ka teema väga õigesse kohta – me ei saa ju seda olukorda ise muuta, siis tuleks olla positiivne ja mõtestada ennast lihtsalt teisele lainele ja olukorraga kohaneda. Üks mu lemmiktsitaate läbi aegade on Lennart Meri öeldud kuldsed sõnad: ”Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis”, väga teemakohane minu meelest.
Lisaks tahaks veel öelda, et ärge seda viirust ka paaniliselt kartke. Kui olete terve, noor, liikuv inimene, siis on väga tõenäoline, et haiguse üleelamine läheb leebelt. Hingamisteede haigus nagu ikka. Küll aga ärge minge lolli peaga oma vanavanemaid kollitama ja lapsi nende juurde ”karantiini” viima. Nemad on päriselt ka ohugrupp. Te ei kujuta ette, kuidas meil perega vedas. Kümnendal märtsil viisime Jõhvi jubedast vanadekodust vanaema Tapa vanadekodusse, mis on miljon korda ilusam ja ka personal tundus niiiiiiii-niiiii tore. Just enne kogu seda tralli, saime vanaema viidud. Ta saab see aasta 90-aastaseks ja tema tervise pärast muretsen küll. Loodan, et keegi seda viirust vanainimeste juurde ei vii seal. Pean siis silmas personali ja neid inimesi, kes sealt hoonest väljas käivad. Internetis levis üks väga armas kiri kellegi koridorist, kust taheti abi pakkuda vanainimestele, kes ise võib-olla ei peaks selles olukorras poelettide vahele patseerima minema. No kui armas saab üks žest olla? Respekt teile, inimesed, et hoolite! Just praegu peaksimegi kokku hoidma ja üheskoos #staythefuckhome reeglit järgima, et see olukord kiirelt kontrolli alla saada ja inimestest see hirm välja juurida. Hirmu külvamine on üks parimaid asju, kuidas inimestega manipuleerida…
Kuidas see Sinu elu juba mõjutanud on? ja.. kas on ?
Kuna paljudel on nüüd kodus vabaaega rohkem, siis viskan siia mõne retsepti, mida kodus teha. Päris paljud on mu story’de kohta küsinud, et kuidas valmistada jne, endalgi ju teinekord peakolu tühi, mida jälle süüa teha. Esmalt asuu ja siis üks mustikakook ja keeks.
ASUU. Vaja läheb: – 500-600g veiseliha (sisefileega on hea teha) – 5-7 kartulit – 3-5 hapukurki, olenevalt sellest, palju peres hapukurki armastatakse – 500g hapukoort – 2 pakki tomatipüreed (need on vist poes 100g? 150g? – sool ja pipar – 1 suur sibul või mitu väikest – ketsup – vesi – küüslauk – sweet chilli kaste/adžika, võib ka mõni muu kaste olla, mis vürtsi lisab.
1. Haki sibul väikesteks tükkideks ja lõika veiseliha ribadeks või kangideks, kuidas rohkem meeldib. Pane potti praadima õliga. 2. Lisa lihale ja tükeldatud sibulatele tomatipüree ja adžika/sweet chilli ning natukene vett, et kogu kompott oleks kaetud ning hauta, kuni liha on üsna pehme (30-45 minutit).
Mul kusjuures läks seekord tomatipüree meelest ära, aga õnneks oli külmkapis isetehtud kodune tomatine ketsup, mis läks püree asemel potti.
3. Koori kartul, lõika tükkideks. Kartulitüki suurus peaks jääma umbes samasuureks nagu veiseliha ribad või siis sutsu suuremad, aga suhe peaks enam-vähem samasugune olema. Prae pannil õlis poolpehmeks. 4. Lisa hakitud küüslauk(küüslauku pane vastavat oma maitsele 1-3 küünt) koos kartulitega lihale seltsi.
5. Lisa hapukoor, ketsup ja kui vürtsikusest jäi väheseks, siis pane ka tšillikastet juurde.
6. Lase seltskonnal podiseda kuskil 15-20 minutit ja lisa siis hapukurgi viilud.
7. Maitse vahepeal, kas liha ja kartul on pehme. Kui jah, siis head isu! Kui ei, siis võib vabalt lasta kaane all veel podiseda.
Välimus ei näe küll restoranitoidu moodi välja, aga maitse on imehea! Ausalt ka! Moll on suur ja saab õige mitu päeva muretult süüa. Mul on kaks soolast toitu, mida teen ja mida ma jaksan nädal aega jutti süüa: üks on minu tehtud asuu(see sama, mis pildil) ja teine on bolognese kaste spagettidega.
MUSTIKAKOOK. Vaja läheb: Põhi: – 100g toasooja võid – 85g suhkrut – 1 muna – 150g nisujahu (võib teha ka täisteraga, lihtsalt maitset rikub mu meelest veidi) – 1tl küpsetuspulbrit Kate: – 300g mustikaid (võib juurde lisada vaarikaid, põlmarju, igasugu asju) – 250g ALMA maitsetamata jogurtit – 1tl vanillisuhkrut – 1 muna – 40g suhkrut
Mustkaid on küll vähem kui 300g, sest Kentsu lihtsalt jumaldab neid ja Kolomainen Senior käis ka neid tuuri laskmas.. no mis seal ikka 😀
1. Vahusta toasoe või suhkruga kreemjaks.
2. Lisa muna ning omavahel segatud kuivained(küpsetuspulber ja nisujahu). Sega, kuni saad ühtlase taina. Kata Ø 24 cm pirukavormi põhi ja servad tainaga. 3. Kate: Sega kõik katteained omavahel ära ja vala ettevalmistatud pirkuavormi sisse. Peale pane mustikad või misiganes marjad sa otsustasid sinna sisse panna.
Mustikaid võiks rohkem olla… 😀
4. Küpseta 200-kraadises ahjus 30-45 minutit. Kontrolli hambaorgiga, kas sisu on küps. Sisu jääb peale küpsetamist ülimõnus pehme, justkui sulaks suus ära. Meie peres toimib hästi: Andrus sööb krõbedad ääred ära ja Kentsu sööb pehme sisu ära.
Mul kahjuks ei ole lõppversioonis pilti, ainult insta-stoori, mida ma ei saa siia lisada. Aga pole viga, tehke ise ja siis näete! Taaskord ülilihtne teha ja kõik saavad hakkama sellega.
Rosinakeeks. Vaja läheb: – 175g toasooja võid – 1 dl suhkrut – 4 muna – 4 dl nisujahu – 2 tl küpsetuspulbrit – 250 g rosinaid / pähklid / marjad – kõike võib keeksi sisse panna – 3 spl värskelt pressitud sidrunimahla – leivavorm
1. Vahusta või suhkruga heledaks vahuks. Lisa sinna peale vahustamist jätkates ükshaaval munad.
2. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja rosinad(muud marjad ka) ning lisa munavahule + lisa juurde ka sidrunivedelik
3. Vooderda vorm fooliumiga, nii et servad jääks üle ääre(ülihea, ei pea pärast vormi pesema! :D) ja seejärel vala taigen vormi.
4. Küpseta ahju keskmises osas 175 oC kraadi juures u 50-60 minutit. Valmimist kontrolli, nagu ikka, tikuga ja lase koogil enne selle vormist välja võtmist jahtuda. Kui tahad kohe süüa nagu meie, siis kook veidi kuivem ja rabedam, aga kui panna keeks mõneks päevaks fooliumiga külmkapi tõmbama, siis saab seda suht väikesteks viiludeks lõigata. Mulle muidugi meeldib otse ahjust, soe kook või keeks. Njomm!
Natukene on ahjus rosinad allapoole vajunud, aga keda see huvitab. Seda ikka juhtub teinekord. õäöõäöõöäöõ, see pealmine krõbe kiht! LEMPAR!
Ja saingi oma mõtted ja retseptid jälle kirja pandud. Nüüd panen riidesse ja kobin õue värsket õhku hingama. Õhtul ootab ees üks õmblemismaraton ja triikimismaraton. Wish me good luck 🙂
Riik kuulutas välja eriolukorra nagu me KÕIK juba teame. Mõtlesin siin, et mida üldse inimesed nüüd kodudes tegema hakkavad? Kinno ja teatrisse minna ei saa, SPA-sse ka väga ei kiputa.
Me pidime ka väikese reisu AQVA SPA-sse järgmine nädalavahetus tegema, aga tühistasime ära. Ei, me pole paanikas, aga päris ise ka omale haigust külge otsima ei lähe. Kurb on see, et pidime samal õhtul veel Sander Õiguse stand-up’i kuulama minema, aga eks see jääb ka ära eriolukorra tõttu, ilmselgelt. Jah, Piletilevist saab veel asju edasi lükata jne, aga, kes kurat teab, millal mina neid tükke enam vaatama saan minna, kui eriolukord kestab esimese maini ja mul on 05052020 tähtaeg. Sama kurb olen ka Kuressaares toimuma pidanud ”Mida mehed naistele ei räägi?” tüki pärast, aga no, mis sa teed. Saaremaale liiga palju ei kipu, arvestades olukorda ja seda, et ma olen riskigrupis ja rasedate kohta väga palju adekvaatset infot pole, lisaks väike 1a6k juntsu ka veel kodus ringi möllamas.
Mida siis koduseinte vahel üldse teha annab? Esmalt käisime me täna poes, oma tavalisi sisseoste tegemas ja nende peale läheb ikka pea 100 eurot. Naersime ostukorvi vaadates, et me ju ka kategoriseerume ”hullude” alla mõne arvates, kuigi tegelikult on mähkmed, tomat, kurk, lehtsalat, veise liha, kartulid, piim, hapukoor, sai, lapse puder, uus kohvikann jne täiesti tavalise ostukorvi osad. Laagri Maksimarketis olid enam-vähem kõik asjad olemas, aga pudru- ja makaroniletid ikkagi tühjemad teistest. Ja ingverit oli mõnuga ostetud.
Mõtlesime kohe, et lähme veidi kaugemale, ehk on rahulikum. Läks õnneks. Ühtegi tolamaskis inimest ka kahjuks ei näinud, keda üles pildistada. Seda olete vist kõik näinud juba, puhas kuld mu meelest. Küüslauk veel rippumas. Väärib kindlasti esile tõstmist.
Mõtled, et see küll Eestis ei saa olla, aga tutkit. Inimesed on vägagi leidlikud.
Btw, on üks superlahe äpp, mida mulle semu nimega Andre tutvustas. Google Keep – saad sinna ise liste teha vastavalt vajadusele ja siis hiljem tehtud/ostetud asjad listist kustutada või maha kriipsutada. Enne seda äppi saatsime Andrusega üksteisele sõnumeid, küll tavasõnumeid kui ka FB-sse. Nüüd kasutame rõõmsalt seda äppi ja ei suuda ära tänada, et Andre seda mulle tutvustas. Elu kohe nii palju mugavam. Muideks, neid liste saab ka nii teha, et neid näed ainult Sina, aga kui tahad jagada, siis lihtsalt lisad sõbra e-maili aadressi ja sheerid talle oma listi.
Kodus saab süüa teha – ei pea tellima kuskilt. Ostsimegi uueks nädalaks asuu valmistamiseks toorained ära ja Andrus tahtis oma ”pitsa-saia” ka. Minul on veel külma borši eelmisest korrast alles ja mugin seda, kui võimalus avaneb ja lapse ja mehe jäänuseid ei pea sööma. 😀 #momlife
Mul käis see retsept kiirelt läbi ka minu Insta stoorides, aga viskan siia üles ka. Vaja läheb: – täissuitsuvorsti 100g – juustu 100g – 1 hapukurk – ketsup / majonees / mingi muu lemmikkaste – ciabatta saia. Tegelikkuses võid sinna lisada jumal teab mida, lihtsalt mina teen nendest asjadest, mis mehele meelepärased on. Mingi aeg tahaks porgandiga prooviga – porgand läheb nii mõnusaks magusaks ahjus!
Riivi juust ja vorst. Pildipealsest vorstist riivisin pool ära, teise lõikusin kappi toidukarpi võileiva peale. Juustuks Alma täispiima juust, 200g pakis müüakse – sellest 100g lõikasin valmis, et see ära riivida.
Eraldi kausikesse riivi hapukurk
Lõika suur ciabatta sai pooleks ja tühjenda üks pool ära (teine pool võib varusse jääda, aga kui on rohkem sööjaid, siis kohe ära teha, lihtsalt siis koguseid kahekordistada)
Tühjendatud ciabatta saia jääk – teen palliks ja viskan aknast välja mesta sisse, ehk mõni näljane linnuke leiab maiustamiseks.
4. Sega riivitud juust ja riivitud vorst omavahel ära. Nii on parem ahju panna, jääb ühtlane mõnus segu. 5. Kata ciabatta sai kastmega (ketsup, majonees jne)
6. Pane hapukurk peale ja siis vorsti-juustusegu ning 180C kraadisesse ahju 10-15 minutiks küpsema, nii kauaks kui juust sulanud. Ja ongi valmis!
Veidikene krõbedad ääred, sulanud juust… täissuitsuvorst.. Njomm! Võimalik teha ka pisikeste ciabatta saiadega – olen teinud seltskonna jaoks väikestega, ainult härrale, siis suurega saiaga.
Super lihtne, maitseb nagu isetehtud pitsa, aga sada korda kergem teha ja odavam ka, kui kuskilt omale pitsat tellida. Mina lisaks veel tomatit, porgandit, paprikat… you name it, misiganes sulle maitseb. Filmiõhtuteks superhea amps. Homme jääb veel asuu teha ja jälle mitmeks päevaks rahu majas! Ma ju teen alati süüa poolele külale, tihtipeale kamandan Trussi sõbrad laua taha sööma. Igakord ei lähe õnneks muidugi. 😀
Raamatute lugemine. Mul on mitu raamatut veel listis ja kaks veel pooleli. Pidin siin mingi aeg tagasiside ka kirjutama mõne raamatu osas, aga see veel seisab. Küll ära teen. Kui teil on soovitada mõnda raamatut, mis on tõesti nii hea, et seda lihtsalt peab lugema, siis feel free mulle kommentaaridesse visata. Usun, et kõigil on selliseid hetki, et tahaks midagi ÜLIHEAD lugeda, aga ei taha ise riskida ja osta midagi, mille kohta tagasiside puudub 🙂
Kodu koristamine. Kuna mul on väike inimene kodus, siis põrandaid pesen niikuinii üle päeva ja oma pedantlikuse tõttu kraabin siit ja sealt igapäevaselt, kui vaba aeg tekib, siis sellegi poolest näiteks kapi sisusid päris üle päeva ei korista. Hea võimalus nüüd klaasikapid puhtaks küürida ja sahtlid, kus on nõud sees jms. Peale poodi juba jõudsin näiteks külmkapi lapiga üle teha ja panin ka toidud ilusti külmkappi, et külmkapi sisu ilus välja näeks.
Endal kohe silm puhkab, et külmkapp nii puhas ja korras on. JA PIDIN TÄNA FUZE TEA’ rohelist teed ostukorvi panema, sest ei Liptonit ega Aurat ma Laagri Maksimarketis ei näinud. (Fuze tea on ka Coca-Cola gruppi kuuluv brand ja me teadlikult ei osta kodus enam Coca tooteid. Reklaamivad ennast kui vastutustundlikku ettevõtet, aga see pole nii. Dairy Milk, mis nende alla kuulub, piinab ja väärkohtleb lehmi, vaadake youtube’ist! jube!) Ja üleüldse on kole vaadata, kuidas mõned suunamudijad seda solgijooki reklaamivad.. Arvestades, kui paljud noored neid jälgivad. 🙂
Tervise eest hoolitsemine. Kuna kodus on nüüd aega tiksuda, siis inimesed – võtke ennast kätte (KA MEHED!) ja tehke üks mõnus SPA-õhtu kodus. Kellel on vann, minge lõõgastuge. Arvestades meie kliimat, siis meie näonahk ja keha vajavad vähemalt korra nädalas turgutamist näiteks koorimise näol.
Millal Sa viimati koorisid oma keha või nägu? JA MEHED SAMAMOODI! Teie nahk on täpselt samamoodi nahk nagu naistelgi. Hoolitsege selle eest, vananete aeglasemini. Ärge pirtsutage, kui naine oma mudamaski või mõne muu kahtlase püreetaolise ollusega teid kollitama tuleb, ta teeb seda teie heaolu tõstmise pärast, mitte ühelgi muul põhjusel 🙂
Käige saunas, kui on võimalus. Me oleme suured saunafanatid. Nii vana kui ka uue kodu ostmisel oli üks kriteeriumitest, et SAUN PEAB KORTERIS OLEMA. Mind on väiksest saati sauna veetud. Viheldud ja lumes istutud. Saunameega määritud ja jumal teab, mida veel. Tervis tuleb tegelikult lihtsatest asjadest, mida udupeenetest vitamiinidest ja muudest kahtlastest asjadest. Mina olen eluaeg anti-tablett olnud ja usun pigem vanarahva ravimeetodeid ja kõike muud säärast. Kui ikka haige, siis ingver +mesi + sidrun + küüslauk, taimeteed ja küll saab terveks. Viinasokid ka muidugi ja hanerasv. Nüüd on kodus olemas ka veidi moekam atribuutika – lapse inhalaatori näol, mida ka ise olen kasutanud, aga see ka kõik. Seda ingver + mesi + küüslauk + sidrun combot saab ka niisama immuunsüsteemi tugevdamiseks valmistada. Ei pea just haige olema. Niisama on ka hea pisikuid tappa. Tervis tuleb eelkõige selle hoidmisest, mitte tagajärgede kustutamisest.
Muideks, selle saunaga on tore see ka, et ma tunnen end peale sauna väga hästi, kuna see tõstab vererõhku. Mul on väga madal vererõhk ja kogu aeg on tunne, et minestan. See rasedus on see ekstra-hull. Kentsuga oli ka, aga mitte nii rets.. Lihtsalt istun teleka ees ja jalad lähevad alt nõrgaks, pole isegi midagi teinud. Ülitüütu värk ja nii ebameeldiv ka, aga saun aitab! Ja see, kes arvab, et laps nüüd kiiremini välja tuleb, sest saunas käid, siis see on pigem bullshit – laps tuleb ikka siis, kui ta ise tahab. Küll ma üritasin Kentsut välja meelitada oma sauna ja muude lollustega, aga tutkit – ikka läks kandmine üle ja tuli siis, kui ise arvas, et aeg nüüd õige on. See teine rasedus on nii ruttu ka läinud, et joppenpuhh, hirm naha vahel heas mõttes. 6 nädalat veel ja ta võibki juba tulla. ohsnap! Ma pole veel valmis! Ja nime pole meil ka veel…… endiselt!
Kappide sorteerimine. Minul on see veel pooleli. Võtan selle nüüd lähipäevil süvitsi ette. Mul on mitu inimest, kes avaldasid soovi minu riiete osas ja tahaksin väga head teha ja need abivajajateni toimetada. Ühtlasi tuulutan oma kappe ja teisalt saan kellegi päeva rõõmsamaks teha. Ma niikuinii ei taha enam NII PEENIKE olla nagu ma enne Kennetit olin, seega pole lootustki, et need riided enam selga lähevad. Ongi aeg ära anda. Lisaks on praegu hea aeg talveriided kevadriiete vastu välja vahetada. Minul seisab see ka veel ees! Talvesaapad peitu, kevadkraam välja jne.
Toataimede ümberistutamine. Palju teil kodus taimi on? Mul on kogu aeg probleem nende ülekastmisega, aga üks taim on väga hästi minu hullustega kaasas käinud. Nüüd ainult muld vist liiga niiske ja niiskuseputukad tulnud. Ostsin talle värsket mulda ja kupatan ta vanamulla seest välja. Kevad ongi ju hea aeg taimede istutamiseks, väetamiseks ja kõigeks muuks. Ärge unustage oma rohelisi sõpru, nad tahavad ka värskust oma pottidesse saada – kas siis uue mulla näol või väetamise näol või täitsa uue poti näol.
Lauamängudeõhtu. Me oleme suured lauamängude fännid. Eeskätt ”Monopoly” ja ”I know” mängude. Mingi vahe mängisime seda ” I know’d” nii palju, et küsimused hakkasid juba korduma ja ei viitsinud seda enam mängida. ”Monopoly” on seevastu ALATI põnev ja meil tekivad seltskonnas alati tulihingelised vaidlused ja kauplemised. Täna ootame ka semusid külla, et vaikselt koduseinte vahel ”Monopoly” mängida ja isolatsiooni nautida. 😀
Tee midagi, mida oled ammu teha tahtud, aga selleks pole ”aega olnud”. Mina näiteks laenasin Trusparino õelt õmblusmasina ja õmblesin magamistoapadjad enam-vähem valmis. Käsitsi sai ka õmmeldud. Lisaks jäi mul vanast voodikattest musta sametkangast üle. Nuputangi siin, et mida sellest veel õmmelda. Lisaks saan nüüd ka oma mõned dressipüksid kitsamaks õmmelda, kui see õmblusmasin siin veel on ja Airi pole hädakisa tõstnud. 😀 Hea idee on ka näiteks neid värviraamatuid värvida, mis koosnevad mandalatest või näiteks ristsõnu lahendada. Ajule ka hea, mitte niisama mölutada ja lõug lõunas telekat vahtida. Ma tahan kodus veel mõne meigi omale teha, mul praegu kuidagi väga selline loominguline aeg, kogu aeg istuks üleval korrusel ja joonistaks nägu pähe ja teeks pilte. Kõik on vist seda ”vaim peal” tunnet tundnud – tuleb ära kasutada, kuniks see ära kaob või aeg otsa saab.
Mine õue, kuniks ilma on. Täna on kohe täitsa jalutamisilm mu meelest! Me ootame siin Kenneti ärkamist ja siis lähme ka jalutama. Imeilus ilm, värske õhk ja tuulutab ka pead. Saab kenasti enne semude tulekut tiiru ära teha. Laps rõõmus, Poiss rõõmus ja Truss ja mina ka rõõmsad. Liigutamine on alati hästi mõjunud, värske õhk aga tasuta lisaboonus.
Mis siis veel? Mulle näiteks väga meeldib kodus olla ja siin toimetada, ei tunne kuidagi, et nüüd olen jube luku taga ja midagi teha ei saa. Kinos võib-olla oleks käinud, aga pole viga. SPA-st ka veidi kahju, kuna see oli selline mini-tähistamine.
Tahaksin veel öelda, et hoidke oma tervist ja ärge olge rumalad – kui sa arvad, et sina haigust külge ei tõmba, ei tähenda, et su lähedased seda omale ”tänu” sinule ei saa. Ärge olge nii isekad. Canceldage ära oma reisid, kui on võimalus. Mõelge, kas teil päriselt ka on aega peale reisi KAKS NÄDALAT kodus olla? Ma olen jumala kindel, et need, kes välisreisidelt meiele selle haiguse siia tõid, mõtlesid ka, et poh, yolo, ma niikuinii ei saa ja lebo, aga tutkit. Ametlikud andmed ütlevad, et 109 on hetkel nakatunuid, tegelikkuses korrutage see number 10ga? 100ga?
Ma algul arvasin, et meedia puhub asja niisama üles.. kuniks mulle tuli sõbranna külla, kelle isa on arst ja rääkis asju nii nagu räägiks oma perele. Ta isa oli enam kui veendunud, et viirus jõuab koolidesse ja just nagu rusikas silma auku – järgmine päev avastati viirus ühe Kristiine Gümnaasiumi õpilasel. Tema isa öeldud jutt on step-by-step kõik täide läinud.
Lugesin täna ühte Facebook’i postitus, mille kirjutas eestlane, kes ise Itaalias sündmuste keskel viibib. Ta kirjutas, et asi on päriselt ka tõsine ja haiglad on umbes ning tehakse juba valikuid, kes sureb, kes jääb ellu. Ma näiteks ei tahaks, et minu 89-aastane vanaema sinna esimesse punti satuks. Kuidas teiega? Juba praegu on Eestis seis kaunis kriitiline, meile lihtsalt ei räägita kõike. Kas siis tasub isekas olla ja mõelda, et ma olen 34-aastane terve mees ja mul on pohhui?
Samas ei saa ma ka sellest ostuhullusest aru, aga rumalaid ongi lihtne manipuleerida. Ei taha halvasti öelda, aga seniks kuni on lambaid, siis on ka olemas karjakoerad ja hundid, kes neid tagaajavad ja nende eest otsuseid teevad. Inimesed, ärge unustage OMA PEAGA MÕELDA. See on teile tasuta antud ja te võite seda täiesti omavoliliselt kasutada, mitte teistele manipuleerida anda. Mõelge sellele.
Musid-kallid-paid ja olge armsad! Ma lähen vaatan nüüd, mis mu väikemees oma toas majandab ja lõppu siia nalja kah natukene.
See kusjuures pole nali, ma ei hakka siia midagi koledat kirjutama, aga wtf?
Twitterist ka natukene nalja: ”Palun öelge mulle, miks seda vetsupaberit kokku otsetakse? ” ÜKS: no sest eestlastele maitseb WC-paber. TEINE: Kui sured, siis vähemalt puhta persega. Ahjaaa, ja kui tahate midagi juua, siis ainult Quarantini’t- tavaline Martini, aga jood üksi kodus.
Ma arvan, et selle küsimuse ees on päris mitmed emad-vanaemad ja isad ka. Vanaisade kohta ei tea. 😀 Mõtlesin, et jagan teiega kolme retsepti, millega saab a) igaüks hakkama b) maitsevad hästi c) terve pere saab söönuks d) ise valmistatud ja tervislikud ka.
Poes käisin seekord Ülemiste Rimis – oli asja Ülemistesse ja kodule lähedal ka.
Minu Pepco-st ostetud poekotid. Miljoneid kilosid toitu juba koju vedanud ja peavad väga hästi vastu. Kas te seda teadsite, et Rimist saab reaalselt oma toidukarpidega toitu osta? Minu jaoks oli see positiivne üllatus. Teinekord, kui suurem poodlemine ees, siis kindlasti kasutan juhust, KUI MU hajameelsele ajule muidugi see meelde jääb. Ma olen niigi väga halva mäluga ja rasedusega pole mälust üldse mõtet rääkida. 😀
Lisaks nägin ka poes, et ühekordset kilekotid on ära hinnastatud. Mina isiklikult arvan, et lollidelt tulebki raha ära võtta. Läksime ühe lähedase inimesega vaidlema ka selles osas. Mulle öeldi, et Rimi tahabki raha teenida. Ma pole päris nõus sellega – Sul on ju ise võimalik võtta puu- ja juurviljade oma võrkkott kaasa vms. Ise oled ju rumal ja ei võta, nt mul on poekotid enamus aja autos, et meelest ei läheks kaasa võtta, kui kodunt poodi kiirustan vms. Puhtalt planeerimise asi ja kui sellega hoitakse päris müstiline number kilet kokku, siis minu meelest on see küll väga tore, et need ühekordsed prügikastikandidaadid nüüd tasulised on.
Asun nüüd toidutegemise juurde… või siis mitte. Mainin ära siin ühe toreda Facebook’is tegutseva grupi nimega ‘‘Tarbime targalt‘‘, kust saab ka väga palju head infot, kust mida kilevabalt osta ja üleüldse häid poodlemisnippe või retsepte. Inimesed seal grupis on ka väga abivalmid, kui mingi küsimus vajab Sul targemate inimeste kommentaari.
Alustasin seekord magustoidu tegemisest, sest see tuleb panna külma ja saab alles järgmine päev seda nautida. Lihtne ja labane puuviljatarretis. Pakkusin seda näiteks Grimmikooli jõuluistumisel, kõigile maitses! Ja mis peamine, see on kaunis tervislik ka ja võib täitsa süümepiinadevabalt seda mugida.
RETSEPT NR1 MARJAMAGUSTOIT Vaja läheb: – puuviljad (PS! želatiiniga tarretades ei tohi kasutada: kiivit, ananassi, melonit, papaiat, viigimarja ja guajaavi. Neil on mingi ensüüm, mis ei lase zelatiinil oma tööd teha) Mina ostsin maasikaid, pirne, apelsine, ploome, mustikaid, viinamarju. Kirsse kahjuks ei leidnud, kuna ilmselgelt pole hooaega, aga muidu kirss sobib ka imeliselt selle sisse, ka aprikoos 🙂 – tarretise pulber (PS! Seda saab ka ise teha. želatiin + marjajook. Kuna mul kõik oma arooniasiirupid ja muud isetehtud asjad siin ära joodud, pidin kahjuks lihtsama tee valima ja poest valmis tarretisepulbrit ostma) – vahukoor, et hiljem magustoidule peale panna, aga pole kohustuslik. Niisama on ka ülimaitsev. – ahjuvorm, klaasist
1. Haki puuviljad pigem väikesteks tükkideks. Mu ema teeb pigem suuremate tükkidega, aga mulle meeldib pisematega rohkem, parem lusikaga võtta pärast. 2. Tarretise pulbripakil oli kirjas 0,4 l vett ühe paki kohta, mina tegin vähema veega, 1,6l vee asemel, 1,4l vett, et maitse tummisem oleks. Kuigi juba selle 1,6-ga on tegelikult suhteliselt magus see tarretis + puuviljad annavad maitset juurde. Metsmaasika valisin seetõttu, et mu härra on väga pirtsakas ja kõik maitsed talle ei sobi. Ise oleksin vist apelisini valinud. Õnneks sain apelsini niisama tükkidena tarretise sisse panna – hea tsitruseline maitse!
Minu pätud tulid ka ampsu nuiama. Õnneks ma nägin seda ette ja ostsin kohe rohkem. Kenneti lemmikud on mustikad. Seaks võib süüa end nendest. Mis teie laste lemmikud on? (silma kukkus siniseks, kui kapiäärt avastama läks)Poisule ka ikka maasikat ja värki. Koerale ka vitamin4ikuid vaja.
3. Lase vaikselt segul keema minna ja vala seejärel klaasist ahjuvormi, lase veidi aega jahtuda.
Laseme jahtuda…
4. Paneme sisse puuviljad, järjekord pole oluline
Tarretumata tarretisemagustoitLihtsalt vaadake, kui ilus! Suvel, kui on kõik marjad ja muud tegelased veel omaaiast võetud… ohhh, jummy! Lapsed kilkavad rõõmust.
5. Pane külma, järgmine hommik on valmis. 6. Tee vahukoor valmis, vähese suhkruga kui sedagi ja Bon Appetit!
Sorri, ma pole mingi suurem asi toidupildistaja, aga vast kärab küllVärske, maitsev, tervislik!Testgrupp nii laua taga kui ka laua all kiitsid tulemuse heaks #goalsKäib kõva söömine.. 😀
Suvel on kindlasti seda magustoitu odavam teha, sest puuviljad ja marjad on siis odavamad või siis üldse omaaiasaadustest kokku kraabitud. Samas, teistpidi vaadates peaks ju just sellisel ajal ka ennast vitamiinidega kostitama. Rimis oli päris hea valik ka, ma peaks mainima. Vaarikaid oleks saanud veel valida ja isegi füüsalit müüdi. Lisaks veel, sobib see amps ju nii lastele kui ka suurematele ja nagu piltidelt näha, siis meie pere neljajalgne pole ka teps mitte kurb, et midagi laua alla kukub.
Ps! Veganid peavad vist želatiini asemel agaripulbrit kasutama. Kahjuks sellega pole ma nii hästi kursis, lihtsalt tean, et siis sobiks ka veganitele see magustoit.
RETSEPT NR 2. KÜLM BORŠ – minu vaieldamatu lemmik suvetoit!
Vaja läheb: – 500-600g peeti (laiskadele sobib ka purgis ja riivitud valmis marineeritud peet – olen ka sellega teinud, kui isu nii suur ja ei jaksa mökerdada) – 2l vett (ma panen tavaliselt tunde järgi tegelikult, kui vedelat suppi tahan jne) – 1 värske kurk – 4-6 kartulit – 100g sibulalauku (ma ei leidnud seda poest ja jätsin ostmata. Siia sobivad tegelikult ükskõik, millised aiaürdid, mida rohkem, seda uhkem! – 2-4 muna (ma panen alati pigem rohkem, sest kellele ju muna ei maitseks) – suhkrut (2 supilusikat nt, aga ka maitsejärgi pigem) – soola – söögiäädikat (1-2 korgitäit MAX) – hakitud maitseroheline (petersell, till.. you name it) – keeduvorst – hapukoor või keefir – mädarõigas valikuliselt(ma ise ei kasuta, aga võib) – sinep (ka valikuline, ei kasuta ise) PS! Kui välja jätta loomsed saadused ja asendada mõne muu taimse vastu, siis saab väga edukalt ka veganite varianti valmistada.
Kurki ei läinud 2tk vaja, ühest piisas
1. Koori puhtaks peedid ja riivi ära. Võid ka kuubikuteks või ribadeks lõigata, aga ise soovitan kindlasti riivimist. Keeda väheses vees pehmeks. Keetmise lõpul lisada äädikas ja kogu vesi. Kurna ja jahuta.
2. Samal ajal võiks teises potis muna ja kartul keemisprotseduure nautida. Ja kui need valmis on, siis kuubikuteks lõigata ning potti või suurde klaaskausi põhja ootele panna. Mulle meeldib see klaaskauss, sest nii kena on seda suppi sealt vaadata. Täitsa tola olen, I know.. 3. Peet valmis, jahutatud, lisavesi lisatud – kalla peedikompott klaaskaussi kartulitele ja munadele seltsiks. VÕI SIIS võid ka klaaskausi variandi vahele jätta ja kohe kartulid ja munad hoopis peedile seltsi valada. 4. Lisa veel tükeldatud kurk, keeduvorst, sibulalaugud (muud aiaürdid), suhkur, sool, riivitud mädarõigas(kui otsustasid seda ka lisada), sinep ja vala peale jahtunud keeduleem.
mina ns keeduvorsti tükeldamasMaks&mooritsa keeduvorstiga poseerimas, sest miks ei
5. Sega, pane külma, et täitsa külmaks jahtuks. Enne lauale panemist puista veel peale tilli ja peterselli, kui on soovi. Ma panin nii supi sisse kui ka hiljem supile peale. 6. Supile pane peale hapukoort või keefirit. Ise olen hapukoorega söönud. Hapukoor on suht tähtis asi selle söömise juures, sest see tasakaalustab supi happelisust ja niimoodi maitseb supp õigesti nagu peakski maitsema. Btw, järgmine päev suppi külmast võttes on ta kenasti punaka värvuse pealt lillakamaks läinud, sest äädikas on veidikene peediga sõbrunenud. Maitse läheb sellega seoses aina paremaks! 7. Head isu! Seda on samuti kuumal suvepäeval nii hea süüa, appi! No mulle meeldib muidugi seda kogu aeg süüa… ja ära arva, et maitse kuidagi sooja borši maitsega on, maitse on täiesti teistsugune. Väga värske ja kergelt happeline. Ülihea igatahes. Mulle meeldib külm rohkem, kui soe. Ja lisaks on see toit samamoodi ääretult tervislik!
Praegu on supp veel punakas, hommikuks lillakas. Njomm!Järgmise päeva lõuna – supp kenasti lillakas. Kõrvale juustukukliviil kurgi ja Valio Viola sulajuustuga. H E A V E N! See piltide lisamine on siin isu peale ajanud, peabki sööma minema 😀 Testgrupp laua taga ja laua all, mõlemale maitseb taaskordMul on selles osas vedanud, et laps ei ole väga suur pirtsuliisu nagu ta isa… 😀
Olen eelnevalt juba mitu korda maininud, et mul on kodus üks väga pirtsakas härra ja seetõttu pean eraldi talle ka toidu tegema, sest mida värskem toit, seda vähem see Andrusele maitseb.
RETSEPT NR 3. Kuramaa hele strooganov (peedisalatiga) Vaja läheb: – 100-150g suitsutatud peekonit (tavaline pakk, mida müüakse poodides, seal vist on 100-150g sees? – 500g sealiha – 1 suur sibul – 1-2 sp nisujahu – 1 suur hapukurk või nt kolm väikest ja kui oled suur hapukurgi sõber, siis rohkemgi – 3dl kuuma lihapuljongit – 150g – 200g hapukoort – soola ja musta pipart maitsestamiseks
Rimi Mammutipäevade raames leidsin juba maitsestatud sisefilee skidkaga, seetõttu mina soola ja pipart ei kasutanud üldse enam maitsetamisel
2. Haki või viiluta sibul. Mina lasin läbi saumikseriaparaadi, millel on riivimise võimalus, et silmad päris märjaks ei läheks. Pealegi, ei suuda ma ise sibulat nii väikeseks tükeldada, et see härrat ei segaks. Talle meeldib sibul toidu sees, kui see hamba all ei krõpsu ja suuri tükke ei tunne .:D
3. Prae pannil peekon, sealiha ja sibul läbi
4. Sega juurde jahu ja alles seejärel kuum puljong, hauta kuni liha on pehme 5. Lõika kurk ribadeks või väikesteks tükkideks, kuidas meelepärasem on ja lisa hapukoorega koos kastmele – VAHEPEAL KEEDA/PRAE kartulid/riis/makaronid/tatar kastme juurde. 6. Kuumuta tasasel tulel valmimiseni, maitsesta ja serveeri.
Lõppmaitse meenutab veidi vanakooli vorstikastme maitset. Härra oli väga rahul, tema semu ka ja Kentsu kiitis ka heaks. Lihtne ja maitsev. Mul jäi veel külmast boršist peeti üle, tegin sellest majoneesiga peedisalati ka. Seda siis mulle ja Kentsule. Küüslauku sisse ei pannud, sest see tekitab raseduse ajal väga hulle kõrvetisi 🙂
Lõpptulemus tuli selline. Isegi kõige pirtsakamatele maitseb.
Mul jäi veel mainimata ostukorvi hind, mis oli 48 eurot. Sellest suure osa läksid maksma puuviljad ja marjad, mis on praegusel ajal päris kallid. Suvel oleks selle võrra odavam, kui marjad saab hoovi pealt kokku korjatud. Küll aga sain ma selle eest kolm erinevat toitu valmistatud. Suppi saab kindlasti nädal aega süüa ja marjatarretist jätkub ka õige mitmeks päevaks. Kastmed saavad meie peres ainult ruttu otsa, sest kõik söövad seda. Lapsele meeldivad ka kõiksugu kastmesed toidud.
Loodan, et keegi ka katsetab mu retsepte, sest neid on tõesti lihtne teha ja terve pere saab söönuks tervislikult ja isetehtud koduse toidu näol.
Mis on teie pere lemmikretseptid, mida on ka lihtne valmistada?
Vot otsustasime siin, või noh, ma otsustasin, kui täpne olla 😀 Et oleks aeg võrevoodist loobuda ja muuta see suure-lapse-voodiks. Vaatasin mingi aeg, et paljud #augustibeebid2018 on juba majavoodites ja igasugu muudes voodites ning loobunud titade võrevoodist.
Võtsime päevasel ajal Kentsuga need pehmenduspadjad ära, pesime puhtaks ja saatsin Trussile sõnumi, et teda ootab õhtul kena nikerdamine. Liiga rõõmus ta polnud, sest kes see ikka viitsib voodit lahti võtta ja siis uuesti kokku panna. Nobody.
Suure vihastamise ja sõimamise peale (kuulsin teisest toast :D) sai ta selle kokku pandud ja oli vihane mu peale, et ma ei lubanud võresid ära visata, et ehk läheb vaja. Ma olevat korilane. No tänks mees, naised ongi korilased, kui sa veel ei teadnud, puhka jalga kenasti. Pidasime läbirääkimisi, et kas me siis kunagi hakkame seda voodit tagasi ümber muutma võrekaks või mitte. Müüa ju ei saa niikuinii, sest Kennet on ääred ära närinud, siis kui pisem oli ja hambad sügelesid ja voodist välja tahtis saada 😀 Jutt lõppes sellega, et, ma loobusin oma koriluseteemast ja jumal nende võredega siis.
Uneaeg oli saabumas, viisin Kenneti oma uude voodisse, kus ta siis viskas sinna pikali küll, aga kohe kui ma olin jalga lasknud, läks ukse taha nutuga kopsima. Tuppa tulles istus ja mossitas oma telgis. Kahju oli kiddost, aga samas nii nunnult mossitas seal… Üritasin laulda talle ja võimelda, aga ta polnud nõus.
Mõtlesin juba, et ongi tuuga, tuleb uuesti võrekaks teha ja kes seda oleks teinud.. Andrus ütles, et seda jura ta küll uuesti ümber muutma ei hakka. Hiljem aga mainis, et ai kurja, kui ikka väga vaja, siis mis tal muud üle jääb eksole. Selline see papside elu on eks.
Olime pea kella kümneni üleval (tavaliselt läheb magama 20:00 – 21:00 vahemikus, olenevalt sellest, kui väss ta parasjagu on), viisin uuesti voodisse ja oma peas mõtlesin, et nii kange mutt ma nüüd küll olen, et ma ei hakka veel loobuma. Laps vajabki harjumist.
Heitsin siis oma gigakõhuga tema kõrvale külili, sasusin pead ja laulsin oma tavapärast repertuaari: ”Kes aias?”, ”Kes elab metsa sees?”, ”Mutionu pidu”, ”Mingi kalade lugu”, ”Põdral maja” jne.. vaikselt uinus ja mingi hetk kukkus ära. Magava lapse vaatamine on nagu mingi teraapia minu jaoks. Teil ka? Mul teinekord lähevad isegi silmad vett täis suurest õnnetundest, mis tekib, kui ma oma magavat inglikest vaatan.. Nii ilus ja õrn vaatepilt.
Täna, hommikune chill 😀 Andrus näeb väga kaunis välja, aga vähemalt ehe
Kui oli aeg voodist välja saada, siis võite arvata, et see polnud just kõige lihtsam toimetamine. Mingi kuradi emavaal püüab ”hiilida” voodist välja. Kes veel ei teadnud, siis mul käib puusaliiges pesast välja ja kui see juhtub, siis see valu on võrreldav luumurruvaluga. Pead kähku püsti tõusma oma normaalsesse asendisse.
Igatahes, nagu arvata võite, poole jukerdamise peale tuli puusaliiges välja JA JU ÜHTEGI PIIKSU EI SAA TEHA, ega püsti krapsata kiiresti. Perse küll, mõtlesin ma, sest see oli nii valus ja ma pidin kannatama. Aga sain hakkama, aegluubis püsti, ja kiirelt suurde tuppa lebosse.
Terve öö olime ärevil Andrusega, et ehk Kents kukub üle voodi ääre, sest see ikkagi suht madal voodi ja väga erinev võrevoodist. Mõlemad vanaemad hirmutasid ka selles osas ja lisaks sellele veendunud, et ikkagi liiga vara muutsime võreka suure-lapse-voodiks. Ma mõtlesin ise, et kui juba teised #augustibeebid2018 harjuvad ja saavad hakkama, ega mu oma mingi hädaliisu pole. Arvestades just seda, et mu laps on äärmiselt hea kohanemisvõimega ja SUPERHEA (aitäh Sulle, Kents, selle eest!) magaja…
Tuba näeb kusjuures suurem välja nüüd, kui võresid ees pole, kuigi voodi on ikka sama suur. Ootan juba teise lapse sünnikuupäeva, et saaks @taevakerast teise tähtede seisuga pildi ja siis need kaks pilti ära raamida ja seinale panna, uuuh!!
Kaks korda käis mingi kõks voodis, aga see oli pigem seetõttu, et Kennet oli unes olles voodi külgedele kuhugi pihta läinud, mitte maha kukkunud. Panime ka lambateki voodi ette, kui ikkagi juhtub ja kiddo maha kukub voodist, õnneks ei läinud seda vaja. Magas terve öö nagu väike karumõmm ja hommikul ärgates lalises rõõmsalt oma uues voodis ja EI TULNUDKI tipa-tapa meie tuppa meid äratama nagu me alguses arvasime, et ta seda teeb, sest Kentsu saab nüüd ju ise pepu ees oma madalast voodist maha tulla ja teise tuppa jalutada. Ju tal mõnus oli, et ta ei viitsinud liigutamisega vaeva näha. Läksime ise kärsitult vaatama ja ta oli olukorraga ikka väga rahul.
Mission completed ja ei pidanudki voodit tagasi muutma, aga seda ma poleks vist juba Andruse närvikava arvestades teha palunud. Iga algus on teinekord raske. Meil läks lihtsamini õnneks. Praegu jäi oma lõunaunne ka väga hea meelega. Juhhei! .. Nüüd jääb veel see lutisaaga läbi teha.. 😀
Btw, millal teie oma titevoodi ära kaotasite?
Muideks, mul oleks uut võrevoodit vaja, halli värvi, teise beebi jaoks. Äkki on kellelgi müüa või teab mõnda kohta, kus sellise ilusa väikese võrevoodi võiks leida? Kenneti ase osutus VÄGA SUUREKS VÕREVOODIKS, seetõttu ei saanud nii teha, et ostame kohe nari ja siis Kentsu võrekas meie tuppa, sest voodi on nii suur ja rikub meie toa interjööri. Tahaks nunnut ja pisikest ja HALLI VÄRVI! Olen netis ka kolanud, aga no midagi pole silma hakanud…
Imeilusat naistepäeva ka tulevaseks pühapäevaks teile kõigile 😛 Väike meigipilt ka siia juurde.
Mul on seoses kevade tulekuga tahe kohe värvilisemaid jumestusi teha 😛
Käisime täna hommikul kell 11:00 Nukuteatris etendust nimega ”Vurr-vurr vurrkann” vaatamas. Tuleb ju kiddo varakult teatrieluga kurssi viia või mis? Enne etendust oli veidi hirm nahavahel, sest Kennet ei ole viimasel ajal just väga püsiv ühes kohas olema, kuid asjatult.
Ostsin ka kavast pildi, et tema ”Minu täht” raamatusse mälestuseks kleepida vms.
Algul istusime eespool, aga siis kolisime veidi kõrgemale, kus polnud võimalust lavale joosta. Etendus ise oli 30 minutit pikk – täpselt nii pikk, et lapsed ei jõua ära tüdineda. Pilet lapsele maksis 9 eurot ja ühe saatjapilet 6 eurot – igati mõistliku hinnaga, et enamus jaksavad seda omale lubada.
Kas teil on ka nii, et laps lihtsalt keeldub treppidelt ära tulema ja on nõus kasvõi miljon korda edasi-tagasi nende peal käima? 😀
Ma poleks arvanud, et ükski teatritükk laste tähelepanu nii hästi püüab. Lapsed naersid ja olid vägagi hooked sellest tükist. Süžee oli hästi lihtne ja arusaadav ning hõlmas just neid loomi (koer, kass, hiir, rott, notsu, pardid) ja vidinaid (auto, haamer, lutt, kõristi, vurr), millega pisikesed oma elus tõenäoliselt kõige kiiremini tutvuvad, kui mitte päris elus, siis raamatuvahendusel ikka.
Tahtsin pilti mälestuseks, no hädapärast mingi sai
Juntsud said etenduse käigus nii tibule kui ka hiirele pai teha, mis täiega köitis laste tähelepanu ja ajas nad elevile.
Mulle see etendus meeldis ja minu teada jäi Kennet ka rahule, mis sest et veidi tuduaega sisse sõitis. Koduteel jäi kohe nokki ka. Ahjaa, lisaks pean mainima, et jube hästi sobis nii Kaisa Selde’le kui ka Anti Kobin’ile mõlema rollid. Antil on hästi mõnus madal hääl, mis paneb kuulama ja Kaisa ise nii armas ja selline särav, et isegi lapsed jäävad teda vaatama.
Etendus sobib siis 1-2 aastastele lastele, vanematel võib-olla hakkab igav, seetõttu nendele soovitaksin midagi raskemat juba. Piletilevis on variante küll. Ma tahaks Kentsuga nüüd järgmiseks minna kas ”Kodud” või ”Metsakülad” vaatama. Vanusesoovitus on küll 3-5a, aga ehk elab üle.
Kui nüüd võrrelda beebikino ja beebiteatrit, siis kindlasti julgen kahe käega rohkem teatrit soovitada. Laval, 3D-s päris inimesi ja päris asju vaadata on ikka tunduvalt parem, kui kinosaalis ”istuda” ja pooleteistaastasel järgi joosta, sest ta ei oska veel ekraanil olevat pilti kinni püüda.
Just hiljuti käisime ka esimest korda kinos Kennetiga, seetõttu mõtlesin neid kahte käiku ka praegu võrrelda. Kui poleks Triinu ja Sannat kaasas olnud, oleks ikka päris igav olnud. ”Talve” filmist ei näinud me suurt tuhkagi, aga vähemalt saime omavahel vaikselt jutustada ning Sanna ja Kennet kinotoolide vahel peitust mängida ja kamapalle süüa. 😀
Hädaliisu pilditegemise vastu protesteerimas
Kinno on hea minna siis vist, kui laps on a) väga väike, kui ta ainult magab ja sööb ja kakab ja pissib ja krooksub b) juba nii vana, et multikad tema tähelepanu köidavad. Meie oma pole näiteks üldse huvitatud televiisori vaatamisest(thank God!), küll aga, kui hambaid peseme, siis telefonist mõne laululise video vastu pole tal midagi. See on isegi Andrusega tal traditsiooniks saanud, et Truss paneb Kenneti jalgade peale telefoni ja samal ajal peseb Kentsu hambaid. 😀 Mina olen nii vastik ema, et pesen vannitoas ja ei mingeid multikaid. 😀
Millal teie lapsega esimest korda beebikinos või teatris käisite? Kuidas läks?
Minu üheks uusaastalubaduseks oli see, et püüan teadlikumalt tarbida, asju taaskasutada ja prügi paremini sorteerida. Panen siia kirja, kuidas meie pere tarbib, kuidas hoiab loodust kokku ja mainin ära ka kohad, kus on veel arenguruumi.
1. Muutus algab väikestest asjadest – riidest poekott on mul alati autos olemas ja teinekord, kui siiski ununevad mu poekotid koju, siis ostan alati paberkoti, mitte kilekoti. Selle pildiloleva sinise võrgu, millesse nüüd puuvilju sisse panen, kui selleks vajadus poes tekib, sain Hawaiilt, Kenneti liivakastimänguasjad olid seal sees. Nüüd kasutan seda puuviljakotina. Mul on sellega seoses üks küsimus, no milleks peab seda paberist hinnasilti kuhugi kleepima… see võiks vabalt kuidagi elektrooniliselt lahendatud olla. Näiteks, jube lihtne oleks ju puldiga läbi piiksutada, kui ekraanile hind ilmuks seal kaalu juures.
Btw, Hawaiil olles pani see tarbimisvärk kenasti kukalt kratsima. Seal jagati ikka söögi ette ja söögi peale kilekotte poes, pakkisid veel ise toidukraami ära ka. Tihtipeale pidime kiiruga hõikame, et me ei soovi kilekotti ega midagi – saime kõik asjad vankrikorvi visata.
Mu lemmik on see FRUUTI poekott, seal on küljetasku ka olemas – nii mõnus, saab väikesed asjad küljetasku pista. Teised kaks olen 1,5EUR eest ostnud Pepco’st.No vaadake seda inetut kleebist seal hurmaa peal. Mõttetu ju?
2. Me ei joo pudelivett. Meil on aegade algusest saati Saku Läte vesi kodus. Üks põhjus oli see, et Andrusele meeldib gaasiline vesi, teine aga see, et me lihtsalt ei jaksanud seda veekogust koju kokku osta. Jube pudelimajandus valitses kodus. Lisaks on meil alati oma veepudel kaasas, et janu korral kohe juua saaks. Hea lihtne, paned kodus automaadist vee ja minekut.
3. Klaaspudelite ja -purkide taaskasutus. Kindlasti on võimalik pudeleid, millel taaskasutussilt peal, poodi viia ja raha tagasi saada, aga mina kogun pudeleid ja purke, et siis oma Türgi-emmele Riinale need viia, kus tema igasugu vahvat kraami purkidesse keedab/koob/küpsetab 😀
Näiteks neid FRUUTI pudeleid on mul juba kilekotitäis kokku kogutud. Nii armsad pudelid ja super suurusega, et sinna mõni joogitaoline asi sisse teha või mingi ise tehtud ketšup näiteks. You name it.taaskasutatud purk, ise tehtud = täitsa hästi ju 😛
4. Riidest mähkmed. Investeering pole odav, alustame sellest. Ma olen ca 350 eurot nende peale kulutanud, küll aga ühekordsed pole ka teps mitte odav lõbu. Miinimum 50 eurot kuus läheb ikka ühekordsetele, kui neid kogu aeg kasutada. Selle eest saaks juba 2 riidest mähkut (oleneb ka firmast). Kokku on mul neid.. õõh, kuni 25 äkki v? Mul on praegu ühed pesus, ühed kuivavad ja ülejäänud Kentsu toas, kus poja tudub, ei hakka segama minema. Meie mingi aeg kasutasime, siis mingi aeg ei kasutanud, sest sellele sipelgale polnud võimalik mitte midagi muud jalga saada peale püksmähkmete. Nüüd olen jälle saanud mõnusasti reele ja Kennet jälle laseb neid jalga panna, ise oma telgis pikutades. Ööseks oleme kasutanud ühekordset ja reiside ajal olen ma ka piisavalt laisk, et neid mitte kasutada, aga kodus küll. – Btw, neid on väga hea potitreenimiseks kasutada. Kuna neid saab taaskasutada, siis on kui on kuiv, paned tagasi jalga, kui ei, siis pessu. Mul ja Andrusel ikka mitu korda püksmähkmetega juhtunud see lugu, et teeme külje pealt katki ja oi oi, polegi püksis midagi aga enam katkiseid jalga panna ei saa ja puhas mähku prügikasti. Jube raiskamine, mis tekitab süümekaid. – Kui välja jätta need nunnud mustrid, siis on need ka muidugi palju nahasõbralikumad, kui ühekordsed. – Mina ise hakkasin kasutama neid siis, kui ta juba tahket väljaheidet tegi. No respekt neile ökotädidele, kes suudavad täitsa peebide jubedat vedelat haisvat paksu pesta. See pole mina kahjuks. 😀 Mul läheb juba praegu süda pahaks, kui mõtlen, et meil alates maikuust jälle ees see suur titemajandus ja püksi kakamine. 😀 Nii harjunud, et kiddo ikka enamjaolt paksu häda potti teeb. – Pinda käib see, et pesurest peab kogu aeg väljas olema. Nagu mingi lõputupesupesemishull, aga no mis sa teed. Nii raha kokkuhoid kui ka looduse kokkuhoid on päris suur. Väärib seda vaeva. Toimetamist on kohekindlasti rohkem kui ühekordsetega, aga kui sa oled nkn kodune ema, siis midagi tapvat seal küll pole. Tahtmise ja laiskuse küsimus.
Kindlasti on mul juttu kokku võttes arenguruumi, aga parem midagi, kui mitte midagi. Mina olen sellise toimiva süsteemi enda jaoks leidnud ja hetkel sellega rahul. Abiks ikka 🙂
Kiddo ärkas, sain nüüd mõned pildid teha 🙂 Kentsul käes fliisribad Baba Boo omad – lapse pepu ei jää märjaks ja filter kaka ja mähkme vahel. 🙂 Meil on Totsbotsi, Baba Boo omasid, AlvaBaby’sid, GroVia’sid ja mõni hiinakas ka, mis pole teps mitte halvemad teistest.Totsbotsid kuivamas 🙂 Krõpsudega ja elumugavad, aga kui kiddo avastab, kuidas neid lahti saab, siis mõneks päevaks tuuga 😀 ja krõpsud kuluvad ka kiiremini kui trukid.Meil olemas ka kaks veekindlat mähkukotti, aga sorri, see pahnutt on liiga rets, et seda ükskõik, kus hoida. Meil lähevad otsejoones pesumasinasse ja õhtul mähkud pessu.
5. Teadlikult soetan selliste firmade ilutooteid(kui vähegi võimalik, sest grimeerijana päris kõike ei saa ainult selle järgi valida), mis on nt VEGAN ja nad taaskasutavad pudeleid/topsikuid. Minu vaieldamatu lemmikfirma on HOIA, neil on õige mitu toodet, milleta ma literally elada ei suuda. Üks on nooredav näoseerum, teine sädelev kehavaht Golden Goddess, ja kolmas BALI koorija või SÄRAkoorija Überblingen. No ja lisaks suvel asendamatu päevitusõli! Mitu sõbrannat selle päevitusõliusku keeranud, kiidavad samamoodi nagu ma ise. Igatahes, need topsikud ja klaaspudelid saan kõik tagasi viia, nad puhastavad ja taaskasutavad neid uuesti. Super ju? Lisaks nad taaskasutavad kaste, millesse tooteid pakkida ja isegi see pehmendus, et tooted katki ei läheks, ON SÖÖDAV(ise maitsesin, Andrus vahtis lolli näoga, et mul ajud puhta ära küpsenud vahepeal) ja vägagi öko 😀
6. Riiete taaskasutus. Kunagi kooliajal käisin ma ainult kaltsukariietes ja kõik imestasid, kust ma mida ostnud olen. Siis kuidagi ei julgenud öelda, et kaltsukast ostetud, luuletasid mingit jura kokku. Nüüd naeran selle üle. Ma võin julgelt väita, et ma käisin väga stiilselt ja omapäraselt riided ja kõike tänu second hand poodidele. Narva eelis oli see ka, et venelaste maitse oli täiesti teistsugune ja kõik lahe kaup jäi alles. 😀 Siiamaani, kui Liisul Narvas külas käin, siis üks päev on KINDLALT kaltsukatiiru päev. Narvas on nii palju häid kaltsukaid. Toon näite: Sain nt ühe Max&Co Boutique kleidi, mille tavahind mingi 200-400 euri, ma sain 5 euriga ehk. Selliseid näiteid on veelgi. Küll aga ei viitsi ma Tallinnas absull sekkarites käia, va Sarapuu kirbukas – seal olen ise müünud oma asju ja ka ise väga vahvaid leide oma kappi saanud! Jätkame.. mõnes poes on soodukate ajal samad hinnad nagu teiseringipoodidel. Ja enam isegi soodukate ajal ei viitsi poodi minna, kui vajadust pole. Meie käitumisharjumus riiete ostmisel on ikka väga suure hüppe teinud. See oli päris hull, kui ma ise poes töötasin ja SELLISES POES, mis on mu mehe lemmikbränd. 😀 Loomulikult tal oli uuest kollektsioonist jälle midagi vaja, kui see poodi jõudis. Ma siiralt usun, et me olime Diesel’i pole kõige suuremad püsikliendid 😀 Nüüd ei osta me Eestis põhimõtteliselt mitte midagi (aga kui ostame, siis kindlasti mitte H&M’ist, vaid kvaliteetseid riideid, mille eluaeg on päris pikk), reisidelt ostame tavaliselt asju kokku. Mul oli ka Hawaii reisi jaoks väike list, mida kindlasti on vaja osta. Lastekraamiga on muidugi teine lugu. Kui ikka vajadus tekib, siis ostan ja teinekord ka siis, kui vajadust ei ole, aga mõtlen selle vajaduse juurde. Teate ju ise, lapsevanemad, kuidas lastega asjad käivad… Poes.. meeltesegaduses.. on üks… nii ilus asi… ma ju pean selle ostma… mis sest, et tulin siia lastepoodi…….. ühte teist asja ostma… no jaa.. jääb ju teisele lapsele ka… ok, ma ostan. 😀
Tore näide veel taaskasutusest – Andrusele hüppas FB-s üks palve, kus üks pere, kus 6a ja 13a poiss, keda kasvatab töövõimetu ema ja on rahalistes raskustes. Et ehk oleks riided/süüa vms pakkuda. Algul pidime Andruse riided maha müüma, aga otsustasime, et see vanem poiss kindlasti palju rõõmsam nende asjadele üle kui meie selle paarikümne euro üle. Lisaks ostsime juurde purgisuppe, kuivaineid ja veidi ka maiustusi. Ma olen täielik hedonist ja mu päev läks tänu sellele heateole täiega korda. Thanks to my future hubby. 😀
6. Lapsele ise püreede valmistamine ja taaskasutatavate tuubide kasutamine. AliExpressist, aga väga lahe vidin, mida mulle üks tuus emps soovitas. Millest jutt käib? LINK ON SIIN Väiksemale lapsele on muidugi kuubikusüsteem parem, aga suuremale ikka väga mõnna. Reisidel asendamatu see tuubifood. Pisad tuubi suhu vankris ja saad rõõmsalt edasi minna 😀 Ei hakka ju kardulat ja liha tänaval lapsele pakkuma. 😀
7. Viimase aja suur muutus – me oleme 90% loobunud oma kapslikohvimasinast. Kaks põhjust: Liisu tõi Kolumbiast nii faking head pätikohvi, et me ostsime kahetassikohvikannu ja hakkasime seda jooma. Nüüd naerame, et peaks mingi püsitellimuse Kolumbiast tegema, et me oma kohvi saaks 😀 Ja teine põhjus: ma lugesin, kui palju plastikut ja prügi tekitab see kapslimasin. Kuidagi jäi painama see. Ja nüüd ongi nii, et teeme kodus pätikohvi, kui hommikul samal ajal üleval olema, aga kui üksinda, ühte tassi soovime, siis kasutame kapslit, aga seda üliharva. LISAKS hoiame RETSILT raha kokku, üks pakk kapsleid on u 6 eurot. ja sees seal 16 tkki?
Kapslid olemas, aga kasutame harva 🙂 Pätikohvi palju parem, eriti Kolumbia kohvi!!
8. Mulle meeldis VÄGA KAUA VÄGA KUUMA DUŠI all lebotada. Nii kuuma, et nahk punane peale pesu. Nüüd oleme kindlasti oma veekasutust vähendanud thanks to Kennet, sest lapsega elades pead kõike umbes sada korda kiiremini tegema, sest äkki ta ärkab, äkki veel midagi.. 😀 Ja veel mis. PEETRIS ON VESI EBAREAALSELT KALLIS. 😀 Täitsa õudne ikka. Ma ei mäleta numbreid, aga äkki 2-3 kallim kui Tallinnas.
9. Loodust tahaks ka ju hoida – jälgmine mõlemad, et ostame asju, mis EI SISALDA PALMIÕLI. See pole lihtne ja teinekord läheb meelest, aga anname oma parima selles osas.
10. Vaikselt olen hakanud plastikmänguasju välja vahetama puidust mänguasjade vastu. Esiteks on puit on lapsesõbralikum ja teiseks peavad need palju kauem vastu. Ma ei hakka loetlema, mitu plastikautot oleme pidanud ära viskama. Puidust mänguasju aga 0. Ei autod ega ka midagi muud.
11. Külmkapi säilituskarbid klaasist, mitte plastikust. Plastik läheb haisema, eriti kui need nõudekas pesta, deformeeruvad ja jumal teab, mida veel. Klaasi on mõnus pesta ja kindlasti on nende kasutamine keskkonnasäästlikum ja kestavad ka kauem.
Kahju, et poed ei müü mune lahtisena ja paljud poed ei müü isegi ÖKO mune. Nt ma teadlikult eiran nr 3 algusnumbriga munakarpe, sest need on õrrekanad. Vasakulpool on üks plastpudel – sest ma lihtsalt ei suuda sellest Aura pärnaõie teejoogist loobuda, see on nii faking hea, ausalt ka.
12. Internetist toidu tellimine – vot siin on tekkinud mul kahetised tunded. Mingi aeg kasutasin ja päris palju mõtetut jura jääb ostmata, mida poes olles ostaks, eriti arvestades, et ma olen beebiootel ja isud tekivad/vahetuvad sama kiiresti kui eesti ilm otsustab end muuta. 😀 Andrus just eile ütles, et ou, su praegune kõht palju suurem kui Kentsuga ja Kennetiga oli ka kõht ikka päris suur. 😀 ÕÕHHH 😀
Üks suur miinus selle asja juures : jah, kütust hoian kokku ja emotsioonioste ei tee ka, aga see, kuidas need tooted tulevad: sada korda kile sees, lisaks veel kile sees ja siis veel kilekoti sees. Esimest korda pidin infarkti saama. Jääkambrisse mõeldud asjad olid nagu SAJA KILE SEES. Mul oli nagu WTF, milleks seda vaja on?
13. Prügi sorteerimine. Siinkohal vajan abi, meil on nagu selleks vajaminevad lahtrikesed olemas, aga ma ei tea, kuidas neid lahterdada. Patareisid kogume eraldi karpi ja viime kogumispunkti (ahh, te ei kujuta ettegi, kui palju patareisid lapsega kulub. Ma arvan, et me ei kulutanud 4 aastaga ka nii palju patareisid, kui nüüd ühe aastaga Kennetiga koos :D).
Pudelid kogume paberkotti, kui selleks vajadus tekib ja paber ja papp ka eraldi kohe prügikasti.
Aga… see olme ja pakendid vms. Panen pildi siia – praegu ühes kartulid ja teises majapidamisjura, tegelikult hea meelega sorteeriks. Andke nõu, kuidas mõistlikult jagada?
Siin on veel arenguruumi…
14. Ise teen süüa! Mulle on alati kokkamine meeldinud. Nii küpsetamine kui ka muidu söögi valmistamine. Kusti isegi kinkis mulle kunagi ülinumpsi väikese taignarulli kirjaga ”Väike pagar”, sest ma kogu aeg küpsetasin midagi ja majandasin köögis. Meganumps no 😀
Tervitused Kusti Laid 😛 Mul on see alles ja vist tuleb see Kentsule edasi pärandada, kui nüüd piparkooke ja asju tegema hakkame. 😛 hea pisike!
Ajas on muutunud see, et olen palju loovam toidutegemises ja üritan võimalikult palju asju ära kasutada ja ära süüa enne kui need toiduained pahaks lähevad. Tore on ka see, et lapse sünniga meie ellu, olen ise ka väga palju tervislikumalt toituma hakanud. Muidu oli ju see, et Andrus ei söö mitte midagi peale liha, makaronide ja kartuli, siis ma loobusin iseendale kokkamisest. Nüüd aga lapsega ei saa sellist erandit teha ja teengi tihti peale kaks toitu: endale ja Kentsule midagi tervislikku ning eraldi Andrusele tema jura. 😀
15. Ühistransport jms. Selle kohapealt oleme me peres patused, just sain omale päris enda auto ja mitte üks loodusefanatt ei räägi mind ümber. Lapsega on auto ikka hädavajalik. Ma ei kujutaks ette, et ma hakkaks siit Peetrist linna vankri ja ühistransportidega reisima. Ma olen liiiiiiga laisk inimene selleks. Nüüd on nii hea, saan ise oma aega planeerida ja ei sõltu Andrusest, kus tema parasjagu autoga minna tahab jne. Seega jah, selles osas me ei muutu kumbki ja loodust ei säästa. Ülikooli ajal sai piisavalt ühistransporti kasutatud ja gümnaasiumi ajal vapsee säästlikult autostopiga sõidetud. 😀
Vot nii. 🙂 Kui teil on häid ideid, kuidas oma käitumisharjumusi muuta või veel midagi toredad selle teemaga seoses kaasa rääkida, siis jätke blogisse kommentaar, ma hea meelega loeks ja mõtleks kaasa.
Päikest teile siia vihmasesse talve/kevadesse/sügisesse. 😀
Võtsin nüüd end lõppude lõpuks kokku ja teen selle postituse ära. Rohkem kui nädal aega olen siin jet lag’iga maadelnud ja ma olen ainukesena peres veel selle lõksus kinni. Õhtul heal juhul 21:30ni suudan üleval olla, siis lihtsalt pean tunnikese või rohkem tudu tegema, mis lõppeb sellega, et hommikul kell 6:00 jälle luugid lahti ja uni läinud.. nagu ka täna. Eks muidugi jube aktiivne kõhubeebi teeb ka oma töö selles, et ma magada ei saaks. Ma olen nagu pannil särisev kotlet, kord ühtepidi, kord teistpidi ja ikka ei leia asu. 😀 Aga nüüd asja juurde.
Lennukiga sõitu-sõitu
Kohe, kui Tallinna Lennujaama jõudsime, sai meile selgeks, et Kennetil on aegade kõige halvim tuju. Ma polnud teda veel nii grumpy‘na varem näinudki. Tõotas tulla idekas reis, not. Tallinn – Oslo jaurasime kuidagi Andrusega kahepeale ära. Ees ootas veel Oslo – New York, mis oli 8h pikk. Kogu sellest reisipaketist oli see kuidagi kõige vaevalisem lend. Kentsu jauras ja jauras ja jauras ja ikka jauras, kuni lõpuks magama jauras. Lihtsalt nii siiber oli, ausalt ka. Juba reisi algul oli mõte – miks me teda koju ei jätnud 😀 Ahjaa, mainimata jäi, et tal oli kõht korrast ära. Nagu tellimise peale. Just enne lende kõht lahti. Thank God, et meie eest hoolitsesid, et meil igav ei hakkaks. Pisikesest nii kahju, näed, et gaasid ja möllud ning kõht teeb haiget ja siis ei saa veel magada ka oma voodis – tal oli siiber nagu ka meil.
Väike vahelepõige: LENNUPILETID New York’i. Lendasime Norwegian Airlines’iga, mis on üllatus-üllatus odavlennufirma. Tallinn – Oslo lennu peal ei pakutud midagi meile ja ei oleks pakutud ka Oslo – New York, kui poleks suuri pagaseid lisaks ostnud. Seda peaks kindlasti silmas pidama. Lend on ikkagi rohkem kui 8h pikk ja kui reisid käsipagasiga, siis jääd toidust ilma. Lennupiletid läksid kokku maksma: ca 250 eurot nägu(pagas sisse arvutatud), Kenneti sülepilet läks New York’i maksma 40,19 eur.
Kohale jõudsime NY ajajärgi kell 22, AGA PIDIME VAREM, sest me istusime niisama lennukis 1,5h ja ootasime, millal üks juua täis hipinaine lennukist välja visatakse ja tema kohver üles otsitakse. Võite arvata, kui rõõmsad me olime ja kui rõõmus oli kõhuvaludes Kennet selle passimise pärast. Aga eks nad tegid õigesti, meie oma ohutuse pärast, sest see tädikene oli tõesti juua täis. Ta istus ühes baaris lennujaamas, kuhu Kentsu kogu aeg oma sammud seadis, sest seal oli mingi palmipuu ja Kuuba stiilis auto. Muudkui seletas, kui armas ja ilus laps meil on. No tänan väga. 😀 Uuris, kui vanad me oleme. Pidi pikali kukkuma, et Andrus on 31, mitte 21 ja mina siis 26, mitte 18. Tänan veel ühe korra komplimentide eest. Mingi hetk ei viitsinud enam seda möla kuulata ja jalutasime lennukiminemisjärtsu, Kennet muidugi jooksis jälle selle joomase tädi juurde. Oleks ta vaid siis teadnud, et selle tädi pärast istume me 1,5h lennukis tühja….
New York’i jõudes olime kaunis vässud juba. Võtsime Uber’i ja uuberdasime end hotelli. Peatusime Hilton Garden Inn NYC Financial Center hotellis. Väga hea asukohaga(Manhattani Downtown, metroopeatus kohe hotelli juures) ja normaalse hinnaga hotell. Kirjutan igale poole juurde hinnad ka, siis oskate orienteeruda: Kaks hotellituba läks maksma 738.94 EUR ehk siis ca 370EUR pere peale (10.01.2020-14.01.2020), lisaks tuli kohapeal maksta mingit City tax’i 28dollarit per day. Ajastus kohalejõudmiseks oli ideaalne – saime kohe tulles magama minna ja hommikul kenasti semi-värskena ärgata. Kennet sai ka jube lihtsalt 7-me tunnise ajavahega hakkama.
Vaatamisväärsused New York City-s. Võin öelda, et selle nelja päevaga, mis me seal viibimisime, saime kõik vajaliku tehtud-nähtud. Rohkem nagu polekski viitsinud. Käisime vaatamas 9/11 Memorial parki. Kaks väga suurt auku, kuhu oli tekitatud selline sissepoole voolav veevisuaal (ei oska kuidagi kirjeldada seda). Kõikide lahkunute nimed olid ümbritsevate äärte peal kirjas ning nendel, kellel oli samal päeval sünnipäev oli pandud üks valge roos nime juurde. Kurb mõelda, et selline asi siin ilmas juhtunud on ja mitte ammu aega tagasi. Ma olin siis esimeses klassis ja mäletan neid uudiseid vägagi hästi.
9/11 Memorial
Observatory One World Trade CenterehkFreedom Tower. See koht annab sulle 360kraadise vaatevälja New York’ile. Käisime seal õhtul kell 21 paiku. Väga lähedal meie hotellile – sai veel enne unne suikumist mõnusasti jalutada ka. Vaadet saad nautida 100-102 korruse kõrguselt, vaade oli imeline. Kindlasti väärt käimist ka päevasel ajal 🙂
Empire State Building. Maailma üks kuulsamaid hooneid, 86-korruse kõrgusel, kus saab ka õue minna ja vaateplatvormil ringi käia. Jube tuuline oli, aga hea, et käidud sai. Lisaks oli seal selline muuseumilaadne värgendus üles pandud, sai veidi ajalooga end samuti kurssi viia. Eraldi mainiks ära liftist ülesminemise. See oli päris huvitavaks tehtud.
Times Square. Manhattanil, Broadway ja seitsmenda avenüü ristmikul asuv kaubanduspiirkond, turismisihtkoht ja meelelahutuskeskus. Noh, mis ma oskan öelda: one and only. Need tablood ja kirju-mirju vaatepilt võlus mind hetkega, siis said päriselt aru, et oled suurlinnas. Kogu see krempel nägi nii tuus välja lihtsalt. Tänavatel igasugu muusikuid, multikategelasi, muidu hulle inimesi ja mitte nii hulle. Vägev!
Meie hotelli juures oli kohe ka Wall Street ja see kurikuulus pull. Korra jalutasime mööda, aga suht mõttetud mõlemad, vähemalt minu jaoks. Jalutuskäigule ette jäävad, siis käiks mööda, aga spetsiaalselt neid vaatama ma küll ei sõidaks.
Statue of Liberty Ferry and Ellis Island Immigration Museum. No Statue of Liberty’st ei saa üle ega ümber, see on minu meelest selline kohustluslik minemine. Me ise arvasime, et see on tunduvalt suurem, et pidime veidikene pettuma. Sissemineku piletit me ei ostnud, kuna reisisell Mait ütles, et see on veidi pointless. Praamisõit oli üldjoontes mõnus, ilm oleks võinud ainult sutsu etem olla, kuigi ega nuriseda ei saa. Meil vedas tegelikult megalt ilmaga – muidu oli NYC ilm 1-2 kraadi, meie ajal oli 15-18C. Lihtsalt see viimane päev New York’is oli tuuline, jahe ja vihmane.
Central Park jäi meil seekord käimata, sest Marliis arvas, et seal pole midagi vaadata ja meie nõustusime. Aastaaeg ju selline, kus puud pole rohelised ja linnud ei laula. Vaatepilt selline must-valge-hall. Mu meelest hea otsus, et ei läinud. Tahan niikuinii kunagi New York’i tagasi minna, küll siis jõuab sinna parki ka minna.
Shopping New York City-s. Hulluks oleks võinud minna tõesti. Õnneks hoidis meid veidi tagasi see, et pidin auto sissemaksu oodatust suurema tegema. Sellegipoolest sai Sephoras 170 euri sileks lastud, Victoria’s Secretis umbes sama summa. Sellest shoppingust võiks lausa eraldi kirjutada. PLIIS MINGE SINNA POODI, kui pesu tahate osta. Ma pole never-ever sellist teenindust pesupoes saanud. Ma selline, et ei viitsi abi kuskil küsida ja meeldib ise vaadata, aga nad ei jätnud jonni ja kutsusid mind riietuskabiini, et mind üle mõõta ja õige suurus leida. Ma olin lihtsalt nii vaimustuses ja teistpidi veidi stressis, sest poisid arvasid, et me KORRAKS sinna poodi ja siis rööviti mind hoopistükkis ära… teadmata ajaks. Sain oma pesu ja nipet-näpet veel, aga ikka jäi kripeldama. Mingi päev hiljem läksime uuele ringile. 😀 Sain sealt PINK kollektsioonist ülilahedad sinise-rohelise-valgevärvilised dressipüksid ja peale helesinise kottis särgi, kolm mütsi ja kaks salli…. sest no ma ei osanud otsustada, millist värvi maha jätta, võtsin kõik 3.
Kopp ees poodlemisestSee oli tehtud enne teist VC shoppingut. 😀Ma ei taha üldse pornot teha(mõelge, et need ujukad) 😀 aga ma olen lihtsalt siiamaani nii nii vaimustuses VC teenindusest, et oijoppenpuhh, sain ideka pesu ja nii toreda kogemuse. Btw, taga on segadus, sest Kentsu otsustas mähkusid sorteerida 😀
Sephoras oleks ka täiesti lolliks läinud, aga püüdsin säilitada kainet meelt ja osta seda, mille järgi ma sinna läksin. Sain kolm Fenty Beauty jumekat, Kat Von D Brow Pomade ja tema huulepliiatsi toonis mingi imeilus roosa 😀 Kahetsen, et teisi toone ei ostnud, sest need maksid soodukaga ainult 8 dollarit ja Hawaiil olles sain aru, kui faking hea huulepliiats see on, sest see oli kogu aeg mu huultel.. ÕÕÕÕH. … ja ja ja see kulmumögin. Love it!!!!!!
Macy‘sest(suur ostukeskus) sai Truss omale kaks talvejopet, ma ühe. Dr Martens’i poest sain omale täisnahast saapad (nende ostmine oli plaanitud juba enne reisi). Ülirahul nendega. Sain koju tulles kohe oma ühed vanad juustud ära visatud. Kentsule kaks CK pusakomplekti ja sokke. Uuele beebile ka tatisallikesed ja sokid ning igast minipudi veel, mida ei viitsi ja ei oska nimetada. Arvestades, et lennupiletid läheks maksma ca 500(Eestis maksab nädalavahetusepuhkus SPA-s ca 300eur) edasi-tagasi, siis kord kahe aasta jooksul viitsiks küll NYC-s shoppamas käia, et garderoobi vahetust teha, aga tingimusel, et Eestist ei osta reaalselt mitte midagi ja lähedki sinna listiga, mida osta oleks vaja.
Liiklesime tallatakso ja metrooga, ainult lennujaamast hotelli kasutasime taksoteenust. Eestis võiks samuti metroo olemas olla, ausalt ka. Mugavamat transporti pole lihtsalt olemas. Rääkides söögist, siis söömine oli ilmselgelt kallis. Meie eelarve läkski just söögi tõttu päris lõhki. 50 eurot näkku tuleks ikka arvestada(söök + 1 jook), kui just hot dogi ei taha iga päev süüa. Ja teate… mis… veel.. FAKING SUPPI EI LEIDNUD MA KUSKILT.
Sibulasupipleiss. 😀
Ma ei suuda süüa kogu aeg praadi ja sellist rasket toitu. Olen alati juurikate ja kergete toitude usku olnud. Igatahes, leidsime siis ühe pubi, kus oli ka supp menüüs. Arvake ära, mis supp….. 😀 Sibulasupp. Hallelujah. Kuna ma nii väga tahtsin mingit vedelikku oma keresse, siis pidin selle võtma. Jube imeliku maitsega ja SAI OLI SEAL SEES ulpimas, aga vägistasin ikkagi sisse. Maailma parimate toitude tiitel kuulub endiselt Kolumbiasse. Küll ma omaette kobisesin, et oleks seal vaid sellised toidud nagu Kolumbias… 😀
Kokku võttes New York’i osa, siis see meeldis mulle ikka väga väga. Nii lahe linn, nii palju võimalusi, nii palju ernevaid inimesi ja eri kultuure ühes linnas ning kõigil on fain sellega. Hea meelega läheks tagasi, kui kunagi võimalus avaneb.
Väike vahelepõige: LENNUPILETID Honolulule. 312 EUR per kärss ja Kennet oli tasuta seekord. Valisime otselennu NYC-st Honolulule, et ei peaks oma pead vaevama ümberistumiste ja muude juradega. Hawaiian Airlines’iga lennates tuleks silmas pidada, et lennukid on keskmisest jahedamad 🙂 Lend ise läks enam-vähem okeilt. Kentsu ikka jauras ka, aga jõudis selle 11 tunnise lennuga kaks lühiund ka teha, mis asja üleelamise kergemaks tegi. Btw, algul pidime 12h lendama, aga saime kiiremini. Uhhjess! Lennukist välja astudes paitas nägu nii mõnus soe tuul ja teadmine, et ei peagi enam lendama nüüd veidikest aega.. mmmönus!
Hotelliks valisime Waikiki Resort Hotelli. Ülihea asukohaga hotell, mere ääres täitsa ja oli võrreldes teiste hotellidega enam-vähem okei hinnaga ning sisaldas hommikusööki. 1739 EUR maksis see ühele perele. Olime seal siis 14.01-23.01.
Esimesed päevad olid pilvised, aga sellest polnud midagi, sest me tahtsimegi veidi uudistada ja toimetada niisama. Enne meid kusjuures oli pea kaks nädalat ainult sadanud. Joppas meil, et me reisi veidi edasi lükkasime, sest meil vedas mõlema koha ilmadega täitsa hästi ma ütleks, tavaliselt on alati ilmataat meie vastu kui poolt.
Kui me arvasime, et New York on idekas koht, kuhu poodlema minna, siis… õõ.. Honolulu oli veel parem, kahjuks/õnneks oli eelarve juba lõhki ja liiga palju midagi sealt kokku ei ostnud.
Üks päev otsustasime auto rentida ja läksime veidikene ümbrust avastama, seda soovitati peaaegu igal pool internetis teha, et võtke auto ja avastage ise. Loodus on seal muidugi imeline – nii palju rohelust. Käisime ühes väga ilusas rannas ja otsustasime sinna ka ujuma minna, kuigi ilm oli päris tuuline. Kennet oli olukorraga rahul, kuigi mulle tundus, et tal oli külm. Mingi hetk järsku hakkas vihma sadama ja panime padavai auto poole jooksu. See käis nagu sekundiga reaalselt. Vahetasime märjad riided ära ja suundusime edasi kuhugi kohalikku pitsakohta. Arvestades, et ma ei ole pitsade fänn, siis sealne pitsa oli täitsa meelepärase maitsega. Sõitsime autoga terve North Shore’i läbi ja peatusime ühes popis kohas, kus olid sellised Food Truck’id, mis süüa pakkusid. Me ostsime paljukiidetud hiidkrevette sealt. Maitsev oli, aga ma oleks pidanud sidrunimaitseliste asemel võtma selle, mis Marliis omale kokku ostis. Ta omad olid paremad 😀
Vahva päev oli, nägime palju ja sõitsime ringi palju. Koju tulime, oli kell juba õhtas ja ega midagi tarka enam teha ei jõudnudki. Andrus läks õhtul Maidu hotellituppa õlut jooma ja ma tsillisin Kentsuga niisama. Ajavahe tõttu jäi Kennet suht vara magama, valvasin ta und. Ühe-kahe aeg ärkas teinekord üles, siis käisime näiteks vannis või mängisime autodega, sest mis sa teed, kui und pole, mõttetu voodis seina ka passida mu meelest.
Pearl Harbor. Ostsime ühe muheda Briti sugemetega (David Bentoni näoga) mehelt turistitripi sinna.
Vikipeediast veidi infot ka: Pearl Harbor on Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus O’ahu saarel, Hawaii osariigi pealinnast Honolulust lääne pool. Tõlkes tähendab nimi “pärlisadamat”. Suurema osa sadamast ja seda ümbritsevast alast võtab enda alla USA mereväebaas, kus asub ühtlasi USA Vaikse Ookeani Laevastiku staap. Mereväebaas rajati piirkonda 1887. aastal vastavalt Ameerika Ühendriikide ja Hawaii kuningriigi koostöölepingule aastast 1875. Pärast Hawaii annekteerimist Ühendriikide poolt 1899. aastal laiendati sadamat ja baasi märkimisväärselt. 7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta.
100% turist .:D
5:30 ootas buss meid ühes peatuses. Miks nii vara? Sest Pearl Harboris käib nii palju turiste, et päevasel ajal on seal tüütu ja keeruline ennast organiseerida igale poole. Me olime juba enne avamist kohal ja järjekord oli muljetavaldav. Kindlasti väärt käimist, kui juba Honolulule minna. Eraldi näidatati teatrisaalis videot, mis päriselt oli filmitud. Hästi tore oli see, et Kennet otsustas püksi kakada selles haudvaikuses. Meil oli mingi 5 minutit aega enne praami, mis viis meid mälestusmärgini. Jooksime Andrusega teatrisaalist välja tualettidesse Kennetit puhtaks kraapima. Mul kenasti kops koos, kuuendat kuud rase olla polnud enam lihtne. Õnneks jõudsime kenasti praamile ja maha ei jäänud, muidu oleksime pidanud uue teatrisutsaka ära ootama ja siis teise grupiga selle sõidu sinna mälestusasja juurde tegema. Btw, Pearl Harbori hot dog’i putkas oli kõige parem hot dog, mis me reisi ajal kõhtu keevitasime!!
Tibul endal palavik ja vana oli nii tsill.
Peale Pearl Harborit sõitsime läbi ka teised turistikohad, näiteks kalmistu, kus buss peatuda ei tohtinud. Tegime mitu tiiru, et midagi nägemata ei jääks. Ülimuhe giid oli. Ütles, et oli 23 aastat linnaliini bussijuht Hawaiil ja siis viskas tal üle ja otsustas ära tulla. Nüüd on 4 aastat oma asja ajanud ja see talle väga meeldib. Rebis kildu ja tegi sõidu väga huvitavaks. Mainis näiteks seda, et mingi neljatoaline või viietoaline maja maksab 1,3 miljonit dollarit. Kunagi ”vanal” ajal isa poolt ostetud maja, mis maksis 8000 dollarit on nüüd väärt üle miljoni. Investeerimisjapsid keerasid nende kinnisvaraturu tuksi. Ühe-kahetoaline maksab ca 600 000 dollarit. Jubedad hinnad ikka.
Natukene aega tagasi kerides… Hommikul turistibussile minnes, tundus mulle, et Kenneti pea on kuidagi MEGATULINE. Olin veidi mures, sest kes poleks eks? Mulle tundus, et tibul on palavik, aga kindel ei olnud. Ta oli kogu reisu aeg suht tsill ka, ei olnud loid ega midagi, sellegipoolest ei andnud süda rahu. Andrus läks õhtul siis kraadiklaasi hankima ja keegi millestki aru ei saanud, mida Truss täpselt poest osta tahab. Oijah… Läksime siis hiljem kõik koos suuremasse poodi, kust leidsime kraadiklaasi. Koju tulles avastasime, et see on muidugi Fahrenheit’sides. Õnneks arvutiühendus on olemas ja saime temperatuuri mõõdetud. 37,7C – täpselt see, mida ühelt reisilt veel paluda saab – laps on palavikus. Btw, tal pole kordagi veel palavikku olnud. Sellise mitte nii suure palavikuga pole midagi teha ka, lihtsalt pead lootma, juua andma lapsele ja toeks olema. See tuuline rannapäev tõmbas tal kerest külma läbi. Meil oli Kentsuga unetu öö, nii kahju oli oma pisikesest, sest ju väga millegagi aidata ei saanud. Võtsin ta omale kaissu ja vahetasin kaks korda ligemärjad tuduriided ära, silitasin pead ja laulsin talle 🙂 Hommikul ärgates oli palavik kadunud!!!!!!! Olin magamata ja väga väsinud, aga õnnelik, et nii läks. Sellegipoolest oli lapsel jube köha, mis isegi hingates ragises tal ribide vahel, lisaks ka nohu. See tähendas meile seda, et me ei saa temaga enam vette minna…. ja just olid ilmad ilusaks läinud..
Olime Kennetiga terve palavikujärgse päeva hotellitoas. Hommikul tegime korra tiiru siia-sinna, aga see ka kõik. Andrus ja Mait läksid poksi vaatama, Marliis bassu äärde ja meie Kentsuga olime toas, sest see köha oli lihtsalt nii jube kuulata ja ma ei julenud kuhugi temaga minna. Pärast saab veel kopsupõletiku, angiini või veel mingi kolmanda asja.. Õnneks olid mul Kenneti ”meigikotis” nii hanerasv kui ka Vietnami salv kaasas, sain neid talle igalepoole määrida. Meil on mingi oma traditsioon tekkinud sellega seoses – annan Kentsule tema kotikese ja tema peab mulle sealt andma kas siis pepukreemi, varbakreemi, hambageeli(Kamistad) või veel mingi kreeminduse. Jumala vahva protseduur, vana teab täpselt, kus mis käib. Minu ema juures olles oli ka näidatud, et peab varbakreemi panema :D:D:D Võttis sussid ära ja tõi oma punase kotikese emale ja näitas varvastele. 😀 Meganunts.
Järgmine päev käisime basseini ääres, aga otsustasime randa minna, sest röökivad japsid ei soodustanud Kentsu unnesuikumist teps mitte. Õhk oli nii mõnus soe ja rannas oli ikka tunduvalt parem olla ka. Kentsut lasin ainult jalgupidi vette. Ta oli isegi suht rahul ja leppis sellega, et vette ei saa. Mängisime liivas ja toimetasime niisama. Ta ei lasknud sellest köhimisest ja nohust ennast liiga palju häirida ka.
See pilt oli enne haigust tehtud 🙂
Õhtul võtsime Chevi, et Spitting Cave of Portlock’i minna. Mõtlesime, et jube lahe oleks cabrioga ringi lasta. No ei olnud, taga istudes silmad vesised ja lahti hoida silmi väga ei saanud. Megapisike auto ka, kenasti igatsesime taga esimestel päevadel renditud Jeep Jimnyt. Vaade oli miljoneid väärt. Tahtsime sinna päikeseloojangu ajaks jõuda, aga päike oli kahjuks pilve taga. Sellegipoolest tore, et käidud sai. Veidi oli selline hirmutav ka, nii kõrgel olla ja tuul oli ka ja rase ka ja Andrusel Kentsu süles. Ilusad pildid saime kätte vähemalt. Üles minnes (heal juhul 3 min) oli mul ikka hingata raske ja ega Trussilgi kerge polnud koos lapsega suhteliselt libedas mudaunnikus orienteeruda. Vihmaga näiteks ei ole üldse soovituslik sinna minna, sest siis pidi seal väga libe olema.
Järgmine hommik oli Kennetil veel hullem köha ja puhtalt meie endi viga – oli vaja cabrioga ringi lasta. Sellised süümekad olid ikka, et milline halb lapsevanem ma ikka olen.. Igatahes, läksime Instagrami kiike jahtima, mida ükspäev ringi sõites mere ääres nägime. Andrus arvas, et Honolulul on kõik jube lähedal ja ei hakanud seda sihtpunkti GPS-i sisestama. Tegime õudsa ringi ja kiikudel tehtud pildid tulid ka mõttetud. 😀 Täitsa lappama läks see päev. Sõitsime siis edasi ühe waterfall’i juurde ja kahjuks keerasime valesse kohta, mis lisas meie sõidule juurde 1,5h tundi. Meil polnud aega selleks, sest pidime juba rendiauto tagasi viima ja seetõttu jäi see vaatamata.
Kuna Kentsu oli tõbine, siis ei saanud me matkama ka minna ja ma ise ka vist poleks jaksanud oma kõhu ja võhmapuudusega kuhugi mägedesse minna. Mait ja Marliis pidid minema järka päev, aga ka nemad otsustasid ümber. Viimane päev kulus suveniiride ja muu säärase jaoks. Rannas tsillisime ka. Andrus ja Mait läksid seekord ilma instruktorita surfama, ütleme nii, et 1,5h ja Andrus sai 2 ilusat lainet kätte. Mait sai kolmveerand. Oh, neid, pettunud nägusid. 😀
Kahju muidugi, et mõned planeeritud asjad tegemata jäid, aga pole viga, sai sellegipoolest palju tehtud-nähtud. Lastega reisimine võib olla teinekord ettearvamatu nagu meil. Ta oli ikka mõned päevad selline jonnukas ja viril ka, midagi teha polnud. Pidid ju pisikest mõistma, meeter korda meeter hotellitoas nelja autoga mängimine pole päris lapse tavapärane valik, lisaks tohutu ajavahe, mis ei mõjutanud ainult last, vaid ka meid. No ja siis veel palavik ja köha ja nohu ja… oeh. Ma ei soovitaks reisida 1a kuni 2,5a lapsega nii kaugele, max kuni 8h lendu kannatab ära ja 7h ajavahe. Ülejäänud läheb juba paljuks. Meie ikka nii palju puhata ei saanud, non-stop husstle 24/7. Me oleks pidanud Kentsu Kolumbiasse kaasa võtma ja Hawaiile kahekesi minema, nii oleks lihtsam olnud, sest Kolumbias oli kuidagi sahmerdamist vähem ja selline tsillim oli, lisaks muidugi see ka, et Liisu oli omainimesena ees ja kuidagi selline lebom oleks olnud see värk.
See family oli nii naljakas – lastele laoti laud looka ja neil lihtsalt 0 huvi, kõik nutiseadmetes. 😀
Väike vahelepõige: LENNUPILETID Eestisse. 643,40 EUR per kärss ja Kennet maksis 64,86 EUR. Lennujaama jõudes ei saanud millegi pärast minu ja Kenneti pileteid välja printida, just neid jätkuomasid. Öeldi selline lause, et last tuleb passiga tuvastada. Vaatasin lolli näoga otsa ja ütlesin okei, ise veidi ärevust tundes. Los Angeles’es pidavat korda saama selle. Jaurasime LA lennujaamas ikka pikalt, sest ei leinud kohe üles kohta, kus neid asju klaarida. Lõpuks leidsime oma Finnair’i boardingu koha üles ja sealt sai kohe piletid välja printida… JA ÜLLATUS-ÜLLATUS. Probleem seisnes selles, et Kennetit polegi süsteemis. Te võite arvata, mis mu süda tegi. Literally jättis lööke vahele. Ma ei suutnud ära imestada, et kas ma tõesti jätsin midagi tegemata või ostmata, ma olen alati sellistest asjaajamistes ÜLIkorralik ja tähelepanelik. Sada korda kontrollin üle, et kõik õige oleks. Käed hakkasid värisema ja püüdsin rahuneda ja kainelt mõelda. Andrus ehmus ka viisakalt ära ja ütles, et perse küll, meil ikka kunagi ei tule midagi lihtsalt, ALATI on mingi jama kuskil vaja ületada. Võtsin siis oma piletiostukoha lahti ja õnneks oli ikka Kentsu seal olemas. Finnair’i rahvas vabandas ja ütles, et need USA-kad ei jaga üldse matsu ja tekitavad väga tihti neile suure kaose, mida nemad klattima peavad. Üle oli vaja veel elada üks pikk lend 10h(algul pidi 11h olema, jee!) ja üks lühike Soome – Tallinn. Mis veel juhtus? Juhtus see, et Kennetil taaskord kõht nii lahti, et joppenpuhh ja seda alles lennuki peal, kui suur pagas antud juba Hawaiil. Võtsin ju tavapäraselt mähkusid kaasa, mitte rohkema varuga. Selline pinge lihtsalt, et mis siis saab kui mähkud kõik otsa saavad ja Kentsul ikka kõht lahti. Õnneks jõudsime soome ühe tagavaramähkuga. Kuna sinna lennule jäi tema ööuni, siis meil vedas, une pealt ikka naljalt püksi ei kaka. Oh jah. 😀
Soomes passisime 2,5 tundi minu meelest. Mul oli nii siiber, kõigil oli. Tahtsin nii väga koju juba. 24 tundi reisimist väsitab ikka korralikult ära, nii lapsed, rasedad kui ka täie tervise juures olevad inimesed 😀 See hetk, kui sai kodu uksest sisse astuda. PARIM TUNNE EVER, kui reisilt tagasi tuled. Andrus sõitis veel Poiskale järgi, me Kennetiga toimetasime kodus. Tavaari ja asju nii palju – kõik vajas paigutamist jne. Nädal aega läks aega, et kõik see pesumajandus korda saada. Täna pean veel pesu ära ka triikima. Seda osa vihkan kojujõudmise osas. 😀
Vot nii siis. Kokkuvõtvalt ütleks, et päris palju väljakutseid olid meil seal. Lapseta oleks ikka väga lihtne see asi olnud, aga midagi pole teha, seekord otsustasime tibu kaasa võtta. Tore, et käidud sai, sest reis oli üldjoontes lahe ja kohavalik meeldis mulle ka täiega. Mina ise läheks nii kaugele a) sülebeebiga, kellel nkn ajatunnetust veel pole b) vanemate lastega, kes kuulavad sõna ja saavad asjadest aru.
Ahjaa, reisi kogumaksumuseks meie perele tuli siis: Lennupiletid kokku: 2380 EUR Hotellid kokku: 2109 EUR ESTAD (viisa USAsse): 42 dollarit oli vist Kohapealne söök/jook ja turistitripid vms: 2900 EUR Poodlemine: 1200 EUR Sellise ilusa numbri sain: 8631. Liiga odav polnud – just see söögi osa näiteks. Jubedad hinnad ikka, aga nälga ka ei viitsi taluda eks ja kuskil rotiburkse süüa. Et sellega peaks arvestama, kui NYC ja Hawaiile minna – toit on kallis. Meil läks näiteks Kenneti beebitoitude peale Hawaiil meeletu summa. Põhimõtteliselt ei ostnud mitte si**agi ja üks arve oli 80 dollarit (püree hind 3 dollarit üks), siis veel mingi 60-ne dollarine arve ja 50-dollarine arve. No ja lisaks tavatoit ka. Tuubikaid oli hea lihtsalt trippidele kaasa võtta, said kohe suhu pista, kui näljakisa vankrist kostus. 😀
Pole üldse kopp ees nägusid peas. 😀 Peale 11h lendu
Järgmine reis juba tõenäoliselt Mehhikosse, aga siis on juba vanaemad ja vanaisad ka kaasas, kes meie kahte juntsut rõõmsalt hoidma asuvad 😀 Olge nunnud ja kirjutamiseni!
Mõtlesin, et räägiks mõnest elulisest asjast ka vahelduseks ja jagan oma kogemusi. Esmalt võtaks ette hammaste pesemise.
Nagu kõik teavad, siis hambaid peaks pesema miinimum kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Ma pesen teinekord isegi rohkem või siis niiditan hambaid. Minu hambaarst ütles näiteks sellise asja, et kui on valida, kas hambapesu tavaharjaga või hambaniidiga hammaste puhastamine, valiks ta teise variandi, sest põhiaugud ja bakterid hakkavad just hambavahedes elama ja seal pahandust tegema. Ausalt öeldes oli see minu jaoks uus info või noh.. ma polnud varem lihtsalt selle üle niimoodi mõelnud. Hambaniiti kasutasin pigem kaootiliselt, kuidas jumal juhatas. Kuidas teiega? Pesete nii hambaharjaga + puhastate hambaniidiga hambaid või pigem ainult esimene variant?
Elektriline hambahari. Jah või ei? Kindel jah! Mu hambaarsti soovitusel ostsin äkki mingi 4 aastat tagasi elektrilise hambaharja, see pidavat hambakaelad palju puhtamaks saama kui tavalise hambaharjaga pestes. Mõeldud tehtud. Ma ausalt öeldes poleks arvanud, et see erinevus nii drastiline on. Mul oli selline tunne nagu keegi oleks mu hambaid poleerinud. Kurvastasin, et varem elektrilist hambaharja üheks ”moesuunaks” pidasin. Andrus muidugi arvas, et pole vahet, kummaga pesta. Kui siis ükskord jätsin reisult tulles oma kohvri lahti, kus oli minu elektrikas ja Senior Poiss otsustas igavusest selle ära närida. Jep, hambahari oli pilbasteks. Thank God, et ta kuskilt elektrit ei saanud ja terveks jäi. Sellest ajast saati ta pelgab neid elektrilisi hambaharju. 😀
Igatahes, mul oli uut vaja ja kauplesin, et Andrus võiks ka omale elektrilise osta. Ja üllatus-üllatus, Euronics’is oli idekas pakkumine, et said kaks elektrilist hambaharja põhimõtteliselt ühe hambaharja hinnaga. Meil on selle versiooni vanem versioon minu meelest: lingi saab SIIT. Mõeldud, tehtud. No te oleksite pidanud Trussiku emotsiooni nägema, kui esimest korda elektrilise hambaharjaga hambaid pesi. Ta oli täpselt sama imestunud kui ma ise esimesel kokkupuutel elektrikaga. See on ikka ebareaalne vahe, kui tavakatega pesta. Nii et soovitan täiega.
Vaatasin, et on ka mingeid 300 euroseid elektrikaid. Arvestades minu hammaste nõrkust (hambaarst ütles, et mul vist sipelgad suus, kes ei lase mu hammastel elada, kuigi ma olen VÄGA hoolas oma hammaste osas), siis tegelikult võib-olla kunagi raatsin omale selle ulmelise hambaharja osta ka. Seal on juba äpiga seotud su kogu hambapesuprotsess. Karjub, kui mingi koht jääb pesemata jne. LINK on SIIN. Täitsa lõpp ikka, mis asju tänapäeval välja mõeldakse.
Rääkides veel hambapesust, siis ka Kennetile ostsime elektrilise hambaharja. Autoga pildiga ikka, et paremini hambapesu peale läheks. LINK on SIIN. Praeguseks ajaks kärab küll, aga mingi aeg hiljem tuleb mõni kvaliteetsem vidin osta talle. Algul pesime mingi kummist jullaga, millega ka koera hambaid pesime (igaks juhuks mainin, et Poisul ja Kentsul eri harjad). Kuid mingist hetkest muutus see suhteliselt keeruliseks, pean silmas seda edasi-tagasi nühkimist. Vana hammustas näppu meile ja tegi jube ebameeldivaks selle hambapesu ürituse. Kuniks siis otsustasin elektrilise hambaharja talle ka osta. Algul ta veidi pelgas seda, aga mõne aja pärast harjus ära, nagu lapsed ikka. Siis mingi vahe polnud ta nõus sellega pesema ja nüüd jälle on. Hommikul peseme koos vannitoas hambad ära ja õhtul vaatavad Andrusega kahte multikat(baby shark ja 5 little ducks 😀 ) hambapesu saatel, siis on ta obv väga rahul selle tegevusega ja nõuab juurde isegi, kuigi hambahari juba üle kahe minuti suus põrisenud. Kuidas teie lapsed hambapesu vastu võtavad? Rõõmuga? Vihaga? Tülpimusega? Pettunult? Rahulolevalt? Mis teie lifehackid on?
Muideks, me ei kasuta praegu hambapastat, sest otsest vajadust pole. Nagu arst ütles, siis tekib vajadus selle järele siis, kui last muudmoodi hambaid pesema ei saa, loe: ostad ta magusamaitsega hambapastaga ära. Kes siis pole hambapastat kodus söönud? Kodus kasutan ainult fluoriidivaba hambapastat, aga lapsele, naljakal kombel, pole leidnud veel sellevaba hambapastat. Miks fluoriidivaba? Sest see lubjastab Käbinääret ning lisaks pole see ka tervisele teab mis hea. Igatahes, kui kellelgi on infot fluoriidivaba lastehambapastast, siis give me a hint 🙂
Millal te esimest korda lapsele hambaarsti üldse tutvustasite? Mõtlen siin, et peaks minema, aga samas ei kujuta ette, kuidas ta seal toolil püsib, sest ta ei saa veel täitsa hästi asjadest aru, alles sai ju 1a ja 4kuud. Sellegipoolest on tal juba päris mitu hammast suus ja nagu võiks.. Any advice? Selle hambaarsti käigu jutu peale oleks paslik oma ema tänada. Ma ei kujutaks ette, mis surnuaed mul suus oleks, kui ema poleks meil nagu HALL FAKING UNI pinda käinud ja kogu aeg meid hambaarstile kontrolli viinud. See on ikka täitsa müstika. Ma kartsin kunagi hambarsti nagu tuld, kuna ma ei lubanud süste teha, sest ma foobiline süstide osas ja lootsin, et ema unustab ära, et peaks kontrolli jälle poole aasta või max aasta tagant minema. Hui unustaski, jälle kupatas meid otsapidi sinna arstile. Kuni 15-eluaastani ma ei lubanud ühtegi süsti teha ja kannatasin seda seavalu hambad ristis ja võpatades iga jumala kord kui hambaarst närvi puudutas. Ebameeldiv nii mulle kui ka hambaarstile. Kuniks tekkis mul nii suur auk hambasse, et hambaarst keeldus seda süstivabalt parandama. Mul ei jäänud midagi muud üle ja ma pidin oma foobiast üle olema ja laskma selle GIGANT SÜSTIGA mulle sutsakas teha. Minu jaoks oli see nagu kuskilt õudusfilmist välja võetud stseen. Ja teate mis, see polnud valus ja üldse mitte hull ka. Sellest ajast saati luban hambaarstil tuimestussüsti teha. KÜLL AGA keeldun ma kõikidest muudest süstidest endiselt JA KARDAN neid ikka. Tänu rasedusele muidugi, sest pean nii palju verd andma ja laskma end torkida, on asi leebemaks läinud ja enam nutma ei hakka, kui süsti ja kanüüli näen. Inimene VIST harjub põhimõtteliset kõigega.
Ja nüüd on minu jaoks hambaarsti juures käimine mõnus ajaviide. Olen isegi veidi pettunud, kui kõik augud parandatud saavad, sest mul on lihtsalt nii lahe hambaarst, et isegi kõige suuremad jänespüksid saavad tema juures hambad korda tehtud. Kedagi peaks huvitama, siis ta nimi on Sergei Bortnikov. Teeb tööd nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Päriselt ka, lahedamat hambaarsti on raske kohata. Tallinnas teeb tööd neljapäev ja reede, Saaremaal esmaspäev – kolmapäev. LINK on SIIN. Tore, et ma Andrusega kokku hakkasin, sest sellega kaasnes palju häid inimesi, üks nendest on Sergei Bortnikov.
Hammaste valgendamine. Olete kunagi hambaid valgendanud? Minu esimene kogemus hammaste valgendamisega oli ülikooli ajal, kui käisin neid fotovalgendamas. Hambad läksid küll õige mitu tooni heledamaks, aga see piin, mis sellele protsessile järgnes oli leebelt öeldes kohutav. Ma ei suutnud pea kaks nädalat midagi krõmpsuvat süüa, sest hambad olid nii tundlikud. Ei krõpsu, liha ega midagi muud tugevat, mis hambaid kuidagi surusid. Esimesed päevad ei saanud hambaid isegi pesta, sest nii valus oli. Maksad hunniku raha ära ja tulemus siis selline. Teadsin kohe peale seda seavalu, et rohkem ma ennast niimoodi piinama ei hakka.
Uurisin nüüd ka hambarsti käest valgendamise kohta, aga ta ei soovitanud minu hammastega isegi hambaarsti juures hambaid valgendada. Küll aga pakkus välja soodapesu hammastele. Pidi jube ebameeldiv tunne olema, aga hambad saab kenasti puhtaks ja looduslikult ka. Kes siis pole kunagi koduseinte vahel hambaid soodaga pesnud? 😀 Igatahes, leidsin siis uue alternatiivi, milleks on see kodune hammaste valgendamise võimalus. Usun, et enamus on sellest midagi kuulnud. Räägin kohe lähemalt.
Minu komplekti saab osta SIIT ja koodiga ”LIINAMEOW15” saab 15% alla ka. See vidin lubas hambad valgemaks muuta ilma, et hambad tundlikuks jääks, kuid sellegipoolest kartsin ma seda tundlikuse asja just kõige rohkem, sest mul on üks väga ebameeldiv kogemus varajasemalt olnud. Nagu lubatud, mu hambad on täiesti tavalised, ei valuta kuskilt ega midagi, seega julgen soovitada. Koostisosades on ainult looduslikud komponendid(peroksiid on tavaliselt see kurjajuur, mis hambaid tundlikuks teeb) ju vist see aitab ka kaasa sellele, et hammastele ei teki tundlikustunnet ja kuna toode on full vegan ja pole loomadel seda testitud, siis saavad seda kõik inimesed kasutada. Lihtne, mugav, kiire, ajasäästlik. Kiddoga kodus olles on see ajafaktor päris oluline. Peetrist kuhugi minna, teha protseduur, tulla koju jne, pole lihtne, aga eks seda teavad nkn kõik lapsevanemad juba ise ka.
Karp näeb välja selline. Ülikompakte ja lihtne teda kuhugi kaasa võtta.wannabe ilus naeratus
Ja kes arvas, et ma piltidel ei naerata sellepärast, et mul võib-olla on kõverad hambad, siis see ei vasta tõele. Andrus poleks minuga koos vastasel juhul. Ta vaatab alati inimeste hambaid esmajoones. 😀 Probleem selle naeratamisega seisneb selles, et mul lihtsalt suu ei veni nii palju, et naeratus tunduks loomulik ja ilus. See pilt, btw on tehtud juba peale nädalaajast kasutamist. Mul on hambad päris palju valgemaks läinud. Juhuu!
That moment, kui Sul on see hambavalgendusvidin suus ja Andrus meelega teeb nalja ja hakkab jube aktiivselt suhtlema minuga :D:D:D Ükskord valgendasin hambad 😀 mida nägu lihtsalt 😀 aga tulemust on näha küll 🙂
Rääkides veel hammastest, aga koera hammastest, siis soovitage palun normaalseid hambaharju koerale. Igasuguseid ostnud ja ikka kuidagi ebamugav ja keeruline, isegi kui koer suht leplik selle protseduuri osas.
Vist sain kõik oma mõtted kirja. Millal viimati käisid hambaarsti juures? Uusaastalubaduseks äkki? Toredat hambapesu ja jagage oma kogemusi ja nippe minuga 🙂
Pühad on selleks korraks läbi ja oleme otsapidi lõpuks koju jõudnud. Päris mõnus on vahelduseks jälle kodus olla. Tulin just arsti juurest, kõhubeebiga on kõik vinks-vonks. Nädalaid 21 + 3 🙂 Lisaks on siin lumi on ka maha sadanud ja aknast vaatab vastu imeilus lumine vaade.
Hetk tagasi tehtud pilt 🙂
No mis te korda saatsite peale suure söömaorgia? Minu jaoks oli selleaastane jõul üks vahvamaid üle pika-pika aja. Mul tulid ema ja isa ka Saaremaale külla ja jube lõbus oli. See aasta tahtsime ka väga Jõuluvana oma ukse taha, sest Kennet juba jagab veidi asja ning endal ka ju tore. Eelmine aasta olid kingid kuuse all ja kuidagi vajus see luuletuste lugemine + pakkide lunastamine ära, siis see aasta kästi kõigil üks luuletus pähe õppida ja mitte mingi neljarealine lumehelbekese või suhkrusaia luuletus. Ikka üks korralik talveluuletus. Mu luuletus oli veidi ropuma alatooniga (see aasta veel sai sellist nalja teha). Jõuluvana muigas ja ütles, et see nüüd küll päriselt sündinud lugu pole, rohkem nagu elu24. 😀 Andruse emps luges luuletuse striptiisi tegemisest, see läks Jõuluvanale rohkem peale 😀
Jōuluvana vintis peaga, Kogemata magas seaga. Kuid ta oli väga hea, Viljastas ta selle sea. Nüüd on laudas kōigil tuju mega, Pōrsad on kōik habemega.
Päris naljakas oli olla ka – kõigil oli reaalselt Jõuluvana ärevus sees. Seisime nagu väikesed lapsed akna taga ja ootasime, millal ta ükskord saabub, ise pabistades, et luuletus läheb meelest ära. Ma pole sellist tunnet juba ammu tundnud. See, kui omal lapsed tulevad, toob selle jõulusära ja ärevuse tagasi, mis kunagi väiksena meid ärkvel hoidis. Vahepeal oleks see jõuluärevus ja kogu see melu, mis pühadega kaasneb justkui kuskil ootel olnud. Nüüd aga saad jälle kõike otsast peale läbi oma laste silmade korrata. Nii äge!
Lisaks on nii mõnus, et mu ema ja isa viitsivad ka Saaremaale tulla. Mu emps ja Andruse emps on nagu kaks tilka vett, sama tolad mõlemad. Seda on tore kõrvalt vaadata, kui hästi kaks inimest omavahel klapivad. Ja ega isadega samamoodi. Täielik jackpot, kahju, et me neid lihtsalt varem tuttavaks ei teinud, alles peale Kentsu sündi, aga parem hilja, kui mitte kunagi. Kuidas teil muidu pered omavahel läbi saavad? Suhtlete? Ei?
Kõik meie pildid tegi @Fotoraat 🙂
Kingitustest nii palju, et me saime SPA kinkekaardi, mida ise tahtsime. Mu meelest see on alati asi, mida ise ei viitsi osta, aga megatore on kingiks saada. Nüüd nuputamegi siin, kas minna Trussiga kahekesi või ikkagi kolmekesi. Kahekesi lõõgastuda tundub ka väga mõnus idee vahelduseks. Hmm..Ei teagi, kas minna enne reisi või pärast reisi. Kindel on see, et pärast minu juuste mahavõtmist, sest selle karvatuustiga ei tohi saunas käia ja sada häda kaasneb nendega veel 😀
Ise ostsime omale jõulukingiks selle kauaigatsetud Philips SpeedPro Max Aqua. Kõige odavam lõbu pole, aga ma olen ebareaalselt rahul. Eile pesin esimest korda põrandaid sellega ja ma lihtsalt mõtlesin, et kurat me nii kaua selle ostmisega venitasime. Peseb põranda ja lisaks imeb kohe tolmu ka ära. Tavalise tolmuimemiseotsikul on veel led tuli ka küljes. Te ei kujuta ettegi, kui hästi on neid väikeseid valgeid koerakarvakesi näha. #IMBLESSED 😀 Kõik kellel on koer või kas või kodusiga või kesiganes, soovitan! Ainuke miinus on see, et see varstolmukas on päris raske, vähemalt minu jaoks. Käsi väsib ära, aga see-eest saab käelihaseid jõuka asemel treenida. 😀
Poiskast oli tunduvalt lihtsam pilti teha, sest ta kuulab sõna 😀
Kentsu sai omale vahvaid legotaolisi asju, pangakontole lisa, puidust auto, mis on ühtlasi ka rahakassa, kiigu-konna ja ühe vahva lehma, kuhu saab palle sisse panna ja see teeb rõõmust muu-muu, kui neid uuesti välja sülitab vms. Võib-olla sai midagi veel, lihtsalt praegu ei tule meelde ja ütleme nii, et polegi oluline, mis keegi sai või ei saanud, perega koosolemise aeg trumpab kõik kingitused üle. Ja nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis tänavu aasta jõulud olid nii lahedad.
Jõudsin Saaremaal kolm raamatut ka läbi lugeda, neljas on veel pooleli. Üle päeva käisin raamatupoes. Müüjad juba naersid mu üle, et jälle mina ostujärjekorras. Aga nendest teen juba eraldi postituse, kas soovitaksin lugeda või mitte.
Mis aastavahetusega saab? Minu jaoks üldiselt on jõulud alati tähtsamad, aga see aasta aastavahetuse üritus tundub ka jube tore tulema. Lähme 18-pealise pundiga Oxforelli aastat vahetama. Kõik pudulojused ka ka kaasa – koerad, lapsed ja meie seltskond. Minuga on nii, et aastavahetus peab kuidagi vaheldusrikas olema, et ära ei tüdineks. Eelmine aasta oli ka vahva: olime Saaremaal ja siis hiljem käisime klubis tantsimas. Teistsugune, aga tore sellegipoolest.
Mu uus lemmikpilt meist kahest 🙂
Uus aasta. 2020. Kuidas teiega on? Eesmärgistate oma soove ja unistusi? Panete kirja omale uueaastalubadused või mitte? Ma ise mingisuguseid lubadusi paberile kirja ei pane, sest kui ma neid täita ei suuda, siis milleks üldse neid kirja panna. Mu isa näiteks lubab juba kümme aastat järjest igal uuel aastal suitsetamist maha jätta, aga pole veel eesmärgini jõudnud. Nüüd lihtsalt viskame nalja selle üle. Hea mees, kes lubabki. 😀
Kusjuures, rääkides suitsudest, siis pühade ajal käisime poes ja ema palus suitsu osta. Ma pidin infarkti saama, sest see kuradi suitsupakk maksis 4,55 EUR! ISSAND JUMAL. Ma mäletan põhikooliajal, käisid plikad ühe vene mutikese juures sala-Artica’t 8 krooni eest ostmas. Ja siis mingi aeg oli suits 2.50 EUR.. aga 4,55!! Kulda suitsetate või? Tore, et meie peres tuhatoose pole. Minuga oleks jube raske ka, sest ma ei talu ÜLDSE suitsuhaisu ja kohe kukun kisendama ja hädaldama, kui keegi suitsu järgi haiseb. Rasedusega on see veel ekstra hull. Kerge okserefleks tekib sellest suitsuhaisust. Hästi tüütu.
Uus aasta toob meile ühe vahva reisi, mida üksnes kardan ka natukene, et kuidas me need Kentsu magamised paika saame jne. Aga küll saab. Mait ja Marliis on ka ergutusgrupis, kui meie kantseldamisest ära väsime :D:D:D PS! Nad ise ei tea veel seda :D:D Kevade teises pooles on plaan sünnitada, enne seda tahaksin käia hüpnosünnituse kursusel ka. Päris jubeda hinnaga need (375eur), aga olen ainult head kuulnud sellest, seega tasub proovida. Eraämmaka võib-olla jätaks siis selle arvelt ära.
Nooojaa, pam-param. Preili saab omale päris-päris-päris-oma-auto. Uus aasta algab ikka eriti hästi minu jaoks obv. Mul on isegi hüüdnimi autole olemas – Lepatriinu. Täpselt nii nagu ema mind väiksena kutsus. Näeb välja ka nagu väike Lepatriinu. Nii et, kui 777LII tänaval vastu sõidab, siis visake käppa. 😀
Kevade eesmärkide all seisab ka terrassiga majandamine. Meil on sinna terasest ilmastikukindlalt lauda vms vaja, kuna ostustasime jalata grilli kasuks ja nipet-näpet veel. Lisaks peame uuel aastal oma magamistoa ümber tegema. Värvilahenduseks jääb must-hall-kollane. 3D fliisist fototapeet ootab juba kapis, mille peal on mustal taustal suur lõvi. Mingi teema meil nende lõvidega vist, vanas korteris oli samuti suur lõuend lõvist. Kardinapuu ja kardinad saime juba ette. Ühesõnaga toimetamist jagub, aga vähemalt pole igav. Ma saan kamandada ja Andrus ehitada 😀
Ahh, muideks, kas te seda teate, et System Of A Down teeb oma turnee? Andrus läheb poistega juunikuus Poola. Veel ei kujuta ette, kuidas ma koera, ühe 1,9k aastasega ja vastsündinuga kodus husstle’imisega hakkama saan, aga küll saan. Siinkohal hõikan välja, et kes tahab mu Rammsteini pileti ära osta 69.50 EUR, siis kirjuta mulle. Kahekuuse beebiga paraku juulikuus rockkontserdile ei lähe.
Mis veel? Registreerime oma kooselu oma kihlatuga ametlikuks. Pulmad aga peame järgmine aasta samal ajal, kevadel ja SEDA TULEB ORGANISEERIMA HAKATA! See on üks suur tegemine minu jaoks järgmine aasta. Sihtkohaks on praegu valitud Mehhiko, aga täpselt asukohta veel ei tea. Miks Mehhiko? A) pole käinud B) saab kahe lennuga (lastega tulijatel kergem) C) tahaks sooja D) tahaks midagi teistmoodi teha nagu meil Andrusega alati kombeks on olnud
No öelge palun, mida või keda elult veel tahta? Ma olen nii õnnelik inimene!
Ühesõnaga, on mida ootada ja toimetamist jagub ka. Soovin teile ägedat aastavahetust ja ärge liiga palju nende raketijubedustega paugutage. Saastab loodust, saastab sinu rahakoti paksust, loomad kardavad ja õnnetused juhtuvad ka. Minu poolt kindel no-no. Annetage see raketiraha kellelegi parem, teete kordades rohkem head. Silmailu vaadake Youtube’ist. 😀
Kuna sai lubatud teha aus tagasiside uute Wunder 2 toodete kohta, siis siin ma nüüd olen. Lisaks kirjutan postituse lõpus oma uutest juustest veidi täpsemalt, sest ma ei jaksa Instas kõigile eraldi seda pikka juttu kirja panna 😀
See valge topsikulaadne sisaldab siis Wunder 2 Selfie selfipuudrit. Info: toode annab lõplikult kauni ja täiusliku tulemuse meigile, et isegi pildistamisel ei pea sa kasutama fotofiltrit. Siidiselt pehme ja maagilise toimega puuder, mis muudab naha täielikult poorivabaks ja matiks. MINU KOGEMUS: Täidab tõesti hästi poorid ja jääb väga kena matt tulemus. Algul võib tunduda, et nahk kuidagi jube valge, aga kui teha ülejäänud kontuurimine ja ruuži pealekandmine, siis see kaob. Kindlasti jään edasi kasutama! Ainuke miinus on sellel see, et ta on suhteliselt tahkel kujul seal karbis ja bake’imise tarvis on teda natukene keeruline svammile ühtlaselt saada. OSTA SAAB SIIT
Wunder 2 jumestuskreemid. Info: hea katvusega jumestuskreem, mille hingava kihiga koostis muudab selle veekindlaks, kulumiskindlaks ja puudutuskindlaks rohkem kui 24 tunniks. Toode kinnitab ka muud selle peale kantud meigitooted ja muudab need kauapüsivaks. 10 PORCELAIN – heledamale ja roosa alatooniga näole – mina kasutasin highlightimiseks. 20 SAND – põhja tegin selle tooniga. Ilus kollase varjundiga jumestuskreem. Täpselt minu toon. 30 NUDE – see toon on tiba tumedam kui SAND, sobib siis, kui tuleme Honolulult tagasi. 😀 40 HONEY – kasutamata veel. MINU KOGEMUS: Ma olen väga rahul selle toote katvusega. Katab päris hästi, aga ei jäta sind suure krohvikihi alla. Minu jaoks on see ülioluline, et asi näeks loomulik ja ilus välja, keegi ei taha ju mingi plastic face välja näha. 😀 Katvus on selline keskmine+ katvus minu meelest. Kui kinnitada korralikult Wunder 2 selfipuudriga, on püsivus äärmiselt tugev. Mul oli täiega kopp ees oma Make Up For Ever’i jumekatest, nii hea on vahelduseks mõne muu tootega tööd teha. Kindel jah nendele jumekatele. Btw, nende nelja tooniga saab läbi purjetada terve aasta – kui oled valgem ja kui oled jumekam. OSTA SAAB SIIT kui kedagi peaks huvitama.
Põsed vuntsisin kokku Anastasia Beverly Hills’i huulepaletiga(vegan ja cruelty free!). Ülihead matid värvid, mida võib vabalt ka ruužina kasutada. Värve on ka seinast seina: must, lilla, sinine, nahatoonid jne. Sama kokkusegatud värviga sai ka huuled üle tehtud. OSTA SAAB SIIT PS! Eestisse tellides tuleb üks tüütu tollimaks ka veel lisaks maksta.
Wunder 2 päikesepuuder. INFO: High Resolution Powder tehnoloogia jätab naha pehmeks, elastseks ja siidiseks. Sisaldab kõrge tehnoloogilise koostisega pulbrit, mis nahaga kokkupuutel ei valgu kortsudesse ega peenetessse miimikajoontesse. MINU KOGEMUS: Sellega tegin oma kontuurid ära. Ma pole väga tugeva kontuuri pooldaja ega armastaja, enda peal vähemalt. Hoian alati kõrva taga Grimmikooli Janika sõnu: kõik peab olema loomulik ja ilus ning naist kaunistama. Less is more(silmade jumestuses see reegel minu puhul ei kehti :D)! Tavaliselt kontuurin põsepunaga ja kogu lugu. Selle päikesepuudri suur pluss on see, et ta on nii mõnusat sooja tooni ja kui sa sellega kontuurima hakkad ei teki kohe mingit kõva jutti, vaid saad kenasti peale kanda step by step seda. See on suht oluline asi, sest tugeva pigmendiga tooteid on hiljem naha pealt jube tüütu hajutada. Kindel jah sellele tootele. Lisan siia ka nüüd pilte lõpptulemusest 😛 OSTA SAAB SIIT
Ma olen ikka väga impressed. Nii ilus ja loomulik põhi.
Kulmud: Wunder 2 kahepoolne kulmulainer ja kulmugeel. Laineri info: Laineri peenikese otsaga saab jäljendada peeneid kulmukarvakesi saavutamaks loomulik tulemus, mis kestab kogu päeva. Kulmulainer on kauapüsiv, katsumis- ja hõõrdumiskindel ning tänu pehmetele otsikutele kergelt pealekantav. Kulmugeeli info: Wunder 2 brändi iluauhinnatud hitt-toode kauapüsiv kulmugeel, püsib kulmudel lausa 3 päeva! Kulmugeel on veekindel, ei valgu laiali ega pea muretsema, et toode tuleks päevade jooksul maha. Kulmugeel ei jää nahale paksu kihina ning annab loomuliku kauapüsiva tulemuse. MINU KOGEMUS: See kulmulainer(OSTA SAAB SIIT) teine lemmiktoode jumekate kõrval. Kahepoolne ja saad ise valida, kumba kasutad. Toon täpselt minu oma: külm pruun (TOONIS BRUNETTE) Variant on veel ka black/brown võtta. Tõenäoliselt see black/brown sobib tumedamale peale, aga pole kindel. Kulmugeel(OSTA SAAB SIIT) on mul toonis black/brown, mis sobib väga hästi kulmupliiatsi tooniga kokku. Veidi tumedam kui kulmupliiats. Hästi huvitav on see, et aplikaator pole selline tavapärane harjastega, vaid pintslikujul. Algul ei julgenud nagu peale kandagi, tundus, et võtan toodet liiga palju. Seetõttu tuleb sellega veidi ettevaatlik olla, algul toodet aplikaatorile väga vähe peale panna ja siis alles juurde lisada vaikselt. Toodet muidugi kolm päeva peal ei hoia, võtsin õhtul ikka kogu ürituse näolt maha, aga püsivus oli sellegipoolest väga hea. Kulmukarvad ei jooksnud kuhugi kahte lehte laiali. 😀 Ehk siis toode täidab oma eesmärki. Aplikaatoriga pean veel sõbraks saama, aga muidu vahva toode.
Mis arvate?
Silmad tegin Make Up For Ever’i paletiga.LINK ON SIIN, milline see välja näeb, aga osta seda enam ei saa. Vist ei tehta seda enam. Ultrahea pigmendiga lauvärvid on seal, muideks. Kui võrrelda Anastasia Beverly Hills’i lauvärvidega siis nad on justkui rasvasemad, mitte nii puudrised. Hajutamiseks kulub sutsu rohkem aega 🙂 aga tulemus on super. Ahjaa ja teine palett: NYX’i ULTIMATE SHADOW palette (Brights). OSTA SAAB SIIT. Selle paletiga saan alati oma kõige kreisimad ideed ellu viia. Pigement on ka hea 🙂
Glitter on pärit Ilumessilt ja mingi ADEN firma oma, väga ilus tulemus jäi 🙂 Võib-olla mõne teise jaoks liiga palju, aga ma olen ju teada-tuntud glitterifanatt. 😀 Isegi Andrus ütles, et väga ilus jumestus on, kurb ainult, et kodus pidin istuma sellega :D:D: Vähemalt sain pildid tehtud.
Btw, mu väga hea highlight palett on pärit Kolumbiast ja selle kohta infot jagada ei saa.
Nüüd siis mu juuste juurde.
Kust juuksed saada? Need saab Aliexpressist tellida, minu omade LINK ON SIIN. Ostsin 8PCS/LOT, vaja läks 6,5. Seega soovitan 8-t pakki, sest kunagi ei tea, palju täpselt vaja läheb. Maksab see 25 dollarit ja mina maksin veel kiirpostituse eest, et kähku need pähe saada. Konkreetsest poest tellides tulid juba nädala ajaga kohale 🙂 Lisaks juustele tuleb juurde veel 85 EUR paigaldamise hind.
Siin on täpne kirjeldus, mida tuleb teha enne nende juuste paigaldust.Esmalt tuleb siis oma juustest SNOOP DOG’i sonks teha, sellest saab karkass lokikestele. 😀 Juuksed pannakse ahelsilmuse moodi külge, väga lihtne paigaldamine.
Kokku kulus kogu kupatusele aega 3 tundi. Põhiline tüütu tegevus oli juuksuri jaoks see karkassi ehitamine. Btw, oma juustesse on lisatud ka lisajuuksed.
Võrreldes rastadega on need lokid ebamugavad peas ja neid on raskem hooldada. Tulevad väikesed pusad ja neid peab kogu aeg lõikama. Lisaks on magada veidi ebamugavam, sest oma juustest on see alus ehitatud alla. Rastad aga on oma juuste külge punutud ja pole sellist ”parukatunnet”.
Sauna nendega minna ei ole mõistlik, sest need on tehtud sünteetikast – sulavad ära. Rastadega võib, aga ka mitte palja peaga. Märg rätik ümber pea, et patsid ”üle ei kuumeneks” ja sulama ei hakkaks.
Pesta on neid juukseid palju keerulisem kui rastasid. Rastad pesed koos oma juustega ära ja kogu lugu. Neid juukseid pole hea pesta, sest sünteetika hülgab vett, mis tõttu pesemisest pole kasu ja teiseks ajab see protseduur lokid veel rohkem sõlme. Küll aga tuleb ju peanahka pesta. Ma pole veel seda teinud. Tundub väga tüütu ja keeruline ettevõtmine. Kindlasti saavad lokid ka märjaks, aga püüan nii, et võimalikult vähe.
Muideks, need juuksed on pole üldse rasked. Rastad on tunduvalt raskemad. Sellegi poolest eelistaksin rastade kandmisviisi sellele. Peanahk saab teistmoodi paremini hingata kui praegu.
Kaua nendega käia saab? Sutsu vähem kui rastadega, sest oma juuksed kasvavad teistmoodi välja neid on rohkem näha, kui rastade väljakasvu. Maksimum kuskil 1,5 kuud. 27.12 saab mul kuu aega täis, eks ma siis vaatan, mis seisus mu juuksed on. Arvan, et 10ndal jaanuaril lähen oma soenguga reisule ja olen nendega neli päeva New Yorgis. Honolulule minnes võtan maha, et ikka ujuma saaks minna ja päikese käes need ära ei sulaks :D:D:D
Võib-olla jäi mul veel midagi mainimata, aga ütlen nii palju, et ma ei soovita kannatamatule inimesele seda varianti ja neile ka mitte, kellel tundlikud juuksed ning peanahk. Selliste juustega on palju jama ja toimetamist, selleks peab tahtmist ja viitsimist olema. Rastadega on tunduvalt lihtsam 🙂
Btw, see uus kleit on mu YAGA-s müügil ainult 15 eurtsiga. Kandnud seda ainult pildistamise ajal. LINK ON SIIN
