MIDA TEHA PARIISIS

3
2003

Jõudsin rõõmsalt koju tagasi, olen jõulupuhkusel Saaremaal ja üritan siin nüüd mitme päeva ja õhtu jooksul kõikvõimalikud mõtted kirja panna.

Lendasime me airBalticuga, saime väga soodsalt Tallinn – Charles de gaulle – Tallinn piletid. Kuna mul oli suur pagas ka, siis minu lennupiletid olid grammivõrra kallimad.. 172 eurot? See oli ikka vääääga odav.

LENNUKIS.

Mitu inimest uurisid, et kus hotellis me viibisime. Hotelli nimeks on Galileo.

Hotell Galileo.

Tuba oli üpris väike. Piltidelt tundus ikka tunduvalt suurem. Asukoht 10/10st. Maksime näkku 444 eurot, mis on Pariisi mõistes väga odav. Kui te olete samasugused reisijad nagu mina, et teil pole mingit gucci-mucci hotelli linnapuhkuseks vaja, sest te ainult ööbite seal, siis on Galileo hotell hea valik. Me reaalselt ärkasime hommikul üles, panime riide, sättisime ja läksime välja ning õhtul tulime, et siis korra riideid vahetada või natukene mölutada ja otsejoones jälle välja. Mu jalad olid juba infarkti saamas, et iga päev üle 20 000 sammu tegin, aga see selleks.

Lennata soovitaksin ka ikkagi võimalusel otselendudega. Kunagine Tartu klassiõde pidi oma Pariisi reisi lõpetama full lockdowniga Riias, sest mingi lennuk uisutas libeda tõttu teelt välja ka kõik läks peekonisse igatahes. Wizzair’iga reisimine on ka veits fishy. Minu tüdrukuteõhtu pidi olema nt Roomas, aga Wizzair tühistas kuu enne üritust kõik ära ja jättis tüdrukud pika ninaga. Pakkusid neile lennupileteid nii, et esmalt tuled Roomast Eestisse ja siis Tallinnast Rooma. J o b u d.

Seetõttu jätsime ka aastavahetuse reisist Wizzair’i igaks juhuks välja. Lendame Ryan Air’iga. Ma olen nende aastate jooksul ainult ühe korra pidanud Ryan Air’is pettuma, kui lendasin Milanost Eestisse ja kaks korda lend lükati edasi. Õnneks mul veel siis lapsi ei olnud ja otseselt see minu elu pea peale ei pööranud, lihtsalt oli kopp ees lennujaamas kükitamisest. Ma mäletan, et me Heleniga veel kiirustasime lennujaama 😀 Kenasti saime najobka, oleks võinud rahumeeli tibusammudega Malpensa lennujaama minna. Seega #teamodavlennuliinid nagu Cardy B, kes paneb täiega ”rotti” ja lendab alati turistiklassis, sest miks ta peaks niisama raha tuulde loopima.

Jõudsime siis kohale, võtsime kohvrid, ostsime metroo jaoks piletid ja istusime rongile. Mingisugune rongiliin oli muutunud ja sõitis ainult poolele teele ja HILINES KA elupalju sellele lisaks.. Istusime nagu kaks tuhajuhanit Kadriga rongil, kui kõik olid välja läinud, kuniks üks mees vibutas meile käega. Lehvitasime vastu ja kükitasime edasi. Kuniks ta rongi astus ja kutsus välja. Rong oli lõpppeatuses. Veidi oli piinlik, aga no sitta kah, sest mulle oli tänu minu patsidele otsaette kirjutatud, et ma olen turist. See kutt oli nii tore ja rääkis, kuhu tuleb minna ja milline rong valida. Lõpuks läks asi ikkagi nii keeruliseks, et me võtsime takso ja saime otse hotelli ette 20 eurtsiga. Ei viitsinud selle gigakohvriga mööda Pariisi aasida, Kadriška oli sama meelt.

Jõudsime kohale, kell oli juba päris palju, lappisime asjad lahti ja läksime linnaga tutvuma, kõhud korisesid ja ostsisime põhitänaval Champs Elysees omale söögikohta. Lõpuks leidsime mingi meremehe restorani, kust tellisime 21 euro eest trühvipasta ja 15 euro eest kokteili (ülejäänud kokteilid olid veel kallimad). Kadri jõi veini, ma ei mäleta palju see seal maksis. Kokteil oli imehea, trühvipasta viis ka keele alla. Pariisis tuleks kindlasti meeles pidada, et need portsud on LEHMAPORTSUD. Ma vabandasin ette ja taha, et ma seda pastat ära ei jaksa süüa, sest see ports oleks Eestis kahe portsu eest. Seetõttu proovisin reisi ajal ainult mõnes kohas magustoitu. Portsud olid nii suured, et mitte midagi muud ei jaksanud enam keresse ajada. Naersime Kadriga kui hommikust sõime ühes kohvikus.. Kirjas oli: SMALL PORTIONS. See siis tähendas tegelikult meie tavapärast portsu. Prantsusmaal muideks arvestatakse tip juba arve sisse, aga viisakas, eriti kui tegu on hea teenindusega, on jätta 5-10% teenindajale. Meie seda ka tegime.

Väike soovitus: võtke reisile kaasa sõbranna, kes on asjaajaja. Nii mugav oli reisile minna, kuna Kadri on väga analüütiline ja talle meeldib, kui asjad ei ole ribaki-rabaki. Muigasin omaette, et nagu oleks Liisuga reisil. Nad on hästi sarnased on põhjalikkuse ja tabelite armastusega. Mugav on reisida selliste inimestega, sest oma aju ei pea tööd tegema, hahaha.

Põhitänav Champs-Élysées on Pariisi kõige tuntum ja ilusam tänav, mis on 1.9 kilomeetrit pikk. See tänav ühendab Triumfikaare Concorde väljakuga. Esmalt on seal palju arhitektuurilist silmailu, aga teisalt on sealt väga mugav kuhugi liikuda ka. Vahet pole, millise transpordivahendi kasuks otsustad, seetõttu soovitangi mina selle tänava juurde omale hotell valida.

Võidukaar ehk Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi Triumfikaar näeb välja nagu väravataoline, pole need mõeldud väravaks vaid monumendiks. See püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Meie ei käinud täiesti lähedal seal, aga minu meelest oli seal sissepääs tasuline. Võin muidugi eksida ka. Lugesin netist, et kui sinna otsa ronida, saab väga ilusa ülevaate Pariisi linnale. Eiffelit on hästi näha! Kellel aega on, minge! Nägin ka mitut inimest, kes tegid pilte ülekäiguraja keskel oleval saarekesel nii, et Triumfikaar jäi tahaplaanile. Kuna mul olid selleks ajaks juba pildid tehtud, ei viitsinud ise seda võimalust ära katsetada, aga tundub, et see oli teema, sest õige mitu turisti poosetasid seal. Samamoodi Eiffeli torni lähedal asuvatel saarekestel. =)

Eiffeli torn. Väärt külastamist 100%. Prantsusmaa ja Pariisi au ja uhkus kui võiks nii nimetada. Eriti ulme on see, et see ehitati aastatel 1887-1889 aastatel. Sellisel ajal suutsid insenerid midagi nii ulmelist välja mõelda ja kokku klopsida. Uskumatu minu meelest. Hop on-hop off bussi peal kuulsin sellist juttu veel, et alguses ei võtnud prantslased seda ehitist omaks ja sellega läks aega.

Me olime elavas järjekorras ja see järjekord oli väga lühike. Saime kohe jaole. Koroonaaja rõõmud – reisimine on nii mugav ja mõnna, eriti veel siis, kui PCR testidega ei pea möllama. Pilet maksis mingi 26 eurot tippu vist? Minu meelest täiesti okei hind, mida maksta. Vaade oli seda väärt! Korra tõmbas isegi värina sisse, kui tipus olime ja tuulisema poole peal patseerisime. Muideks, iga täistund sädeleb Eiffel 5 minutit. Õhtusel ajal on see vaade ikka 10/10. Kui veel rääkida kaugustest, siis kui oled valinud hotelli Champs Elysees’i juurde, saab põgusa jalutuskäiguga tallataksoga Eiffeli juurde.

12 fakti Eiffeli torni kohta:

  • Eiffeli torni ehitamiseks kulus kaks aastat, kaks kuud ja viis päeva.
  • Torn läks maksma 7 779 401,31 Prantsuse kuldfranki, mis oli 1880. aastatel üsna suur summa.
  • Eiffeli torni kõrgis koos antenniga on 324 meetrit. Ilma antennita on selle torni kõrgus 300 meetrit.
  • Eiffeli torn “kasvab” 15 sentimeetri võrra, kui see päikese käes kuumeneb. Põhjuseks on raua paisumine. Samas ei ole see fenomen palja silmaga näha.
  • Eiffeli torn kaalub 10 000 tonni.
  • Igal aastal sõidab Eiffeli torni lift 103 000 kilomeetrit. Tornil on ka trepid, mis koosnevad 1710 astmest, kuid need viivad vaid esimesele korrusele. Edasi sealt saab liftiga.
  • Aastate jooksul on Eiffeli torni värvitud 18 korral. Selleks on igal korral kulunud 60 tonni värvi.
  • 41 aastat oli Eiffeli torn maailma kõige kõrgem ehitis enne kui USAsse New Yorki kerkis Chrysler Building.
  • Alates selle torni rajamisest on seda külastanud üle 254 miljoni inimese.
  • 1944. aastal oleks Eiffeli torn äärepealt ära lõhutud. Natsi-Saksamaa diktaator Adolf Hitler andis selleks käsu, kuid seda siiski ei tehtud.
  • Kinnitamata andmetel kõigub torni tipp tuule käes 6 – 7 meetrit, kuid see ei takistaks tippu ronimist.
  • Eiffeli tornil on maailmas palju koopiaid. Üks neist on ka Hiiumaal, kus on 31,4 meetri kõrgune Eiffeli torni puidust koopia. Bulgaarias on ka näiteks üks, kus mina ise käinud olen.
    Allikas: Delfi Reisijuht

Järgmiseks võtsime Hop-on Hop-off bussi (TOOTBUS). Oleme seda teenust ka Madridis ja Barcelonas kasutanud. Toimib superhästi ja saab kõik põhilised turistikohad ära käidud-vaadatud-kuulatud, ilma et peaksid kuskil metroodega/bussidega/taksodega toimetama. Maksma läks see 39 eurot nägu ja kehtis 24 tundi (9:30 – 17:30 sõiduaeg TOOT-bussil). Minu soovitus oleks see, et hüppa peale kuskil 13-14 ajal, siis saad ka järgmise päeva hommikupoolikul selle piletiga ringi trippida. Iga uus buss tuleb 15-20 tagant, täpselt selline paras aeg, kui tahad mõnda asja lähemalt vaadata, aga sisse minna ei soovi. Nii Hispaanias kui ka nüüd Pariisis olid need pealerääkijad väga humoorikad tekstid välja mõelnud ja väga mõnus oli kõrvaklapid peas mööda linna ringi vuhada ning kultuuri tarbida. Püüdsin kinni sellise fakti, et 70% Pariisist on kõik arhitektuurilisi iludusi täis. Pean selle infokilluga nõustuma. Põhimõtteliselt iga maja oli puhas kunstiteos, viimseni lihvitud ja detailid läbimõeldud.

Notre Dame katedraal (Paris) me kohapeale ei läinud, aga saime kogu info kätte just Toot-bussiga reisides.
Kirik asub Pariisi südalinnas Cité saarel. 5-lööviline varagootika basiilika on üks esimesi, kus võeti kasutusele tugipiilarite ja -kaarte süsteem. Võlvide kõrgus siseruumis on 32 m. Kirikul on mitu suurt roosakent, põhjapoolse akna vitraažid on pärit 13. sajandist. Pariisi Jumalaema kirik on mänginud tähtsat rolli Prantsusmaa ajaloos. Seal leidis aset näiteks Napoleoni kroonimine keisriks 1804. aastal. Võib öelda, et kirik on peategelane Prantsuse kirjaniku Victor Hugo kuulsas romaanis „Jumalaema kirik Pariisis“ (ilmus 1831). Romaan aitas palju kaasa sellele, et 19. sajandil hakati väärtustama ja restaureerima keskaegseid kirikuid. (Allikas on siin)
Kes on seda raamatut lugenud, teab, et seal on 50 LEHEKÜLGE katedraali kirjeldust… Ma olin juba suremas, kui esimesed 5 sai loetud, aga 45 oli veel ees ja kuna mul on selline kiiks, et ma ei loe kunagi raamatuid nii, et mingi lehekülg jääb vahele, siis jahm…
Muideks, sellest uhkem on muidugi Notre Dame de Reims katedraal.

Õhtul ootas meid ees Moulin Rouge kabaree. Kadri polnud sellest suurt tuhkagi kuulnud, aga seda suurem oli tema vaimustus. Ma polnud samuti kunagi midagi sellist näinud. Kogu see show oli rohkem kui 10/10st. Millised kostüümid, milline show! Jeebus-jeebus. Ma vaatasin kogu seda lavavärki suu ammuli ja ahvivaimustusega.

Meestele natukene silmailu ka, kuna 90% ajast olid naised topless. Pildistada muidugi ei tohtinud. Ma vana sulina kaks pilti ikkagi tegin, ühte saan näidata, kuna paljast ihu ei ole nii palju. Meie ostsime kõige rotimad piletid 90 eur + lauale toodi ka vahuvein, mida jõi ainult Kadri, sest see kibeda maitsega ja sobis juba advanced skilliga mullinautlejale. Võimalik on osta ka õhtusöögiga piletid. Usun, et see on ka idekas valik. Muideks, istekohad polnud nii, et odavama piletiga kuhugi kapi taha istuma pannakse. Me saime väga hea asukohaga laua, kust etendust kaeda. Kui planeerite reisi Pariisi, siis see on MUST HAVE, Liina garantii sellele.
‘Fun’ fact: Esimene striptiisitants sai esitatud Pariisis, kuulsas Moulin Rouge kabarees. 1983 aastal võttis üks Mona nimeline neiu ennast paljaks ühe etenduse ajal ning lõpuks läks see ajalukku kui esimene striptiisitants kuid Mona sai ka see-tõttu karistatud 100 frankise rahatrahviga.

Järgmine hommik hüppasime oma Hop-on Hop-off bussile, olime kultuursed ning viimaseks peatuseks planeerisime Louvre’i muuseumi, kus me veetsime järgnevad 6 tundi. Väike fakt: Pariisis on 130+ muuseumi, millest üle 40 on kunstimuuseumid.

Me otsustasime, et me ei hakka mingeid kõrvaklappe laenutama, sest eesmärk oli kõigele ring peale teha ja kui me oleks veel midagi kõrvaklappidest kuulnud, siis oleks see püha üritus meil alles enne ööund lõppenud. Mulle meeldisid kõige rohkem sellised 3D näitused. Eriti mingid Lõuna-Ameerika Mehhiko jms maajade tšurra-murra. Mona Lisa oli tore küll, et ära nähtud sai, aga seal oli tegelikult palju ägedamaid kunstiteoseid kui Mona Lisa. Fakt Louvre’i kohta: Pariisi Louvre ehitati 1793 aastal ning on tänapäeval külastatavaim muuseum maailmas, Mona Lisa maali käib vaatamas rohkem kui 5 miljonit inimest aastas.

Rääkides sisenemisest, siis ma ei pannud tähele, et piletil oli kirjas sisenemise aeg ja turvamees ei lasknud meid sisse ning ütles, et tulge tagasi 16:10 (olime seal kell 11:45). Ma teadsin kohe, et.. eee.. not gonna happen, nui neljaks ma saan sinna sisse. Läksin siis ühe naise juurde mingis valges telgis uurima, et kuidas me piletite kellaaega muuta saame, daam aga küsis ainult koroonapassi ja lasi meid edasi. Saime sisse nigut naksti ja kogu suurem husstle jäi ära. Küll aga saab sisse tegelikult Louvre’i tagapool olevast ”koopast”, see on koht, kuhu sa jõuad, kui muuseumist väljud, seal on all poed ja kohvikud. Ühtlasi saab ka sealt sisse. See on küll mõeldud gruppidele, aga tegelikult saab sealt 90% ajast sisse niisama ka. Tasub proovida, sest see järjekorras seismine on tüütu ja ajakulukas, eriti kui pead nüüd aja peale minema. Sealt sisenedes pole oluline, mis kellaaeg Sul seal piletil peal on.

SIIT SAAB LOUVRE’i MUUSEUMI OTSE SISSE!

Kindlasti võtke majaplaan omale kaasa, siis saate vaadata, kuhu ja mida vaatama minna tahate. Neid leiab põhimõtteliselt igast nurgast muuseumi seest ja on tasuta.

Me einestasime ka Louvre’i muuseumi kohvikus. Salat oli midagi 7-8 eurot, kohv 7-8 eurot ja maitses hästi.

Kohv ja caesar’i salat Louvre’i kohvikus. Makroon oli seal 6 eurot. Muuseumist väljas, all olevas kohvikus, oli samasugune makroon 3 eur. 😀

Hotelli jõudes mökutasime veidi niisama, vahetasime riided ja koperdasime taas õue. Õhtu sisustasime Eiffeli torni juures hulkumisega. Prantsatasime kuhugi teeäärsesse kohvikusse maha ja nautisime sädelevat Eiffelit. Mõnus oli! Sõime suppi, jõime teed. Muideks, prantslastele maitseb supp. Käisime ükspäev ühes supikohvikus, kus oli isegi kastanisupp müügil, mis oli meie jõudmise ajaks juba otsas, kahjuks. Õnneks oli seal muid valikuid ka.

Koroonainfoks nii palju, et Pariisis sobib see, kui sul on 24h kestvusega PCR test tehtud(tänavatel on isegi PCR-testide telgid püsti, üks oli nt Triumfikaare juures), siis saad ka igale poole sisse. Küll aga tundub mulle, et see PCR testidega möllamine reisil tekitaks lisapingeid ja jube tüütu oleks see asjaajamine. Lennujaamas, tagasi lennates, oli juba ainuüksi minu ees kaks inimest, kes jaurasid oma PCR testidega, ühel polnud tulemused tulnud ja teine tegi vist mingi vale asja Pariisis. Lennuaeg läheneb, stress suureneb ja jumal teab, kauaks nad sinna lennujaama jäid.

Üks naine igatahes nuttis peale infotädikesega vestlemist, siis mõtlesin küll, et poogen mul, kui mingi 5G mast ajus möllab, sest olen vaktsineeritud, peaasi, et saan mõnusalt elu elada ja reisida ning nautida. Nüüd Austriasse lennates on lausa nii ranged reeglid, et isegi kahe vaktsiiniga inimesed peavad PCR-testi tegema, ainuke erand on lapsed ja kolme doosiga vaktsineeritud. Kuna ei viitsi mingi 200 eurot maksta PCR testidele, siis käisime juba kolmandat sutsakat saamas. Terve seltskond käis ära. Minu kolmas oli kõige lebom, mitte midagi suurt ei olnud. Täiesti mõttetu. Aga siinkohal mainin, et ma ei diskrimineeri ühegi inimese arvamust vaktsiinide osas. Ma olen tegelikult selline kahe maa vahel hõljuja ja mu sõbrad ja tuttavad teavad seda. Igaühe oma otsus, kas vaktsineerida või mitte.

Kuskil Vabakal hüppajad on muidugi teine teema… Pariis on siia hüppajate jutu jätkuks hea näide: keegi ei kobisenud MITTE ÜHTEGI KORDA, et jeesus küll, pean maski kandma ja oma hingeõhku sisse hingama ning selle pärast hapnikusisaldust veres kaotama ja ära lämbuma. Viimne kui üks sell seisid veel ostukeskuse ees järjekorras, et turvamehe saatel käsi desinfitseerida ja alles siis sisse saada. Kõik oli kuidagi väga orgaaniline ja loomulik, keegi ei vaidle ega tõmble kuskil. Miks meie ei suuda sellised olla?

Kuna mul oli vaja loosipaki jõulukingitused ära teha, siis teadsin, et tuleb ka kuhugi suuremale šoppingule minna. Valisin selleks La Vallée Village’i. Sinna sai metroorongiga. Paar peatust edasi oleks juba Disneyland olnud.
Fun fact: Ükskõik, kus linnaosas sa ei peatu, siis tea, et lähim metroopeatus asub vähem kui 500m kaugusel. Seega, kui te küsite mult, millega on kõige mugavam ringi liikuda, siis on vastuseks metroorong. Suurte kompsudega eelistaksin mina taksot ja vaatamisväärsuste külastamiseks Hop-On Hop-Off bussi (24h) ja põhiline abiline on muidugi kondiauruga liikumine.

Lugesin ka tagasisidet selle outlet-linnaku osas, et hinnad ei ole väga outlettidele kohased ja nii paraku oli ka. Tavalised soodukad, ei midagi ekstra, see oli veidi pettumust valmistav. Õnneks on seal kaup teistsugune kui meil, see oli suur pluss ning kingitused sain ära otsetud. Paarisaja meetri raadiuses oli üks ostukeskus ka, kust ostsime üht koma teist kokku. Seal olid rohkem sellised kiirmoe brändid esindatud. Kokkuvõttes šoppingupäeva, siis oli tegelikult jube mõnus üks pikem reis metroorongiga teha. Nägime ka Pariisi kesklinnast väljapoole!

Lugesin ka lisainfot soodukate kohta, et kaks korda aastas teevad kõik Prantsusmaa poed soodusmüüke, kus hinnad langevad kuni -70%. Siis kehtib vaid üks kindel reegel, et poed ei tohi muuta hindu kui soodusmüügi perioodini on jäänud vähem kui kuu aega, just siis kehtivatest hindadest hakkavad kehtima soodustused. Soodusmüügi periood kehtib kuni viis nädalat. Talvine soodusmüük toimub tavaliselt jaanuari teiselt poolelt kuni veebruari teise pooleni. Suvine soodusmüük toimub tavaliselt juuni keskelt kuni juulini. Ehk siis me käisime reisil šopingu mõistes valel ajal, õnneks meil ei olnudki mingit elusuurt šopingut plaanis. Seega suva.

Suur ostukeskus Pariisis on veel Galeries Lafayette. Sealt saime igasugu turistinänni ära ostetud. Magnetid, taldrikud jne. Ostukeskus, mis on meie Kaubamaja sarnane, igasugu kraami leiab sealt, eeskätt uhkeid brände. Muideks sellised maailma kuulsamaid brändid tulevad just Pariisist: Christian Dior, Chanel, Louis Vuitton, Hermes, Givenchy, Pierre Cardin, Jean Paul Gaultier, Naf-Naf, Celine, Nina Ricci, Kookai, Lacoste, Morgan, Christian Lauboutin ja paljud teised..

Sõime seal õhtust ka, ühes Tai restoranis. See toit oli nii ebareaalselt maitsev. Soovitus! Ja arvestades, et olime uhkes ostukeskuses, siis hinnad olid väga normaalsed, üldsegi mitte kallid. Teenindus oli samuti üle prahi hea ning ports oli selline meie eestikas, et said magustoitu ka nautida. See meeldis mulle.

Lafayette ostukeskuse Tai restoran.

Ilusaid pilte võite jahtima minna sellisele tänavale nagu Rue Cremieux. Tegu on Pariisi kõige värvilisema tänavaga.

Lähedal asub ka Zoo du Jardin des Plantes ehk siis botaanika- ja loomaaed. Kui olete lastega Pariisi minemas, siis see koht väärib kindlasti külastamist, nii botaanika- kui ka loomaaed. Botaanikaaias saad tasuta patseerida ning 13 euroga ka loomaaias ära käia (alla 26-aastased on tasuta). Kogu kupatus on jalutuskäigu kaugusel. Praegusel ajal polnud taimedest suurt midagi järel, aga seal oli see-eest üks väga tore näitus täispuhutavatest eelajaloolistest loomadest. Kujutan ette, kui ilus oleks see veel õhtul olnud – neil olid ka tuled küljes! Selles samas loomaaias nägin esimest korda elus lumeleopardi. Kurb on mõelda, et neid on Hiinas järele jäänud ainult 2000-2500 tükki.. Ahjaa! Selle sama botaanikaaia taga on ka üks uhke mošee, mida võite vaatama minna!

Paadireis Seine jõel. Meie otsustasime seda õhtul teha ja soovitan seda ka teil teha. Kui teil ei ole plaanis õhtustada seal, siis on piletihinnaks 15-17 eurot ainult. Tund aega puhast silmailu koos turistiinfoga, mida rääkis live’is mingi tore onkel. Need sillad, tuled-viled, arhitektuur, vaatamisväärsused… Supermõnus! Peale prantsatasime Eiffeli torni juurest. Peale paadireisi saime veel mõnusa jalutuskäigu tagasi hotelli teha. Supermagus uni tuli peale kohe.

Kohad, kuhu oleks võinud veel minna, aga ei jõudnud/ei planeerinud sisse: Orsay muuseum; Versailles loss – sellest on päris kahju, aga eks kunagi tuleb niikuinii lastega Disneyland’i minna, seega küll jõuab sinna ka!; Sainte Chapelle; Sacre-Coeur..

Rääkides veel söögist, siis prantslased oskavad süüa teha, sellest pole kahtlustki! Kolumbia toiduelamusi päris üle ei trumpanud, aga midagi sinna lähedale kindlasti. Soovitan palju igasugu koogikesi jms proovida, nad oskavad neid teha! Makroonid on ka ebareaalselt odava hinnaga. Poole odavamad kui meil Eestis, ma sain neid ikka päris mõnusa isuga mugida.
Sõime muidu pastat, suppe, salateid, mingit nuudlirooga. Hetkel ei tule rohkem meelde. Hommikuti kohv, panini, mingi jogurtilaadne. Liskas käisime ühes väga toredas hommikusöögikohas (LE PAIN QUOTIDIEN), kus ma võtsin omale mingi nii ja naa asja, aga Kadri suur bruchetta munapudru ja lõhega oli küll mega. Teenindaja kiitis valikut ka, kui Kadri selle omale valis.

LE PAIN QUOTIDIEN – hommikusöögiks ideaalne koht!

Kohv ostke omale PRET kohvikutest. Sitaks hea cappuchino on seal normaalse hinna ja suurusega.

Kokkuvõtteks ütlen ausalt, et see reis täitis ikka täiega mu tassi. Seetõttu, kuna USA reis läks ikka väga metsa Andrusel, elan kindlasti üle selle, kui tema peale uut aastat(kevadel siis, kuna nad juba jaanuaris lähevad suusareisile Reflekt’i seltskonnaga) mõne kutiga reisile tahab minna. See on seda väärt, kui kaaslane tuleb puhanuna ja rõõmsana tagasi.

Mõnus on sõbrannadega reisimas käia, vahet pole, mitu neid kaasa tuleb. Kadri on maailma parim reisikaaslane. Alustades sellest, et minu orienteerumine on, ee… selline nagu ta on, siis on väga oluline, et sõbranna on vähe asisem selles. Andrus ka ikka iga jumala kord naerab, et kuidas ma iga jumala kord nii puusse panen oma orienteerumisega.

PS! Olge ettevaatlikud! Ma sain viimasel päeval siiski ka ühe ebameeldiva kogemuse osaks. Thank god, et see oli just meie reisi viimasel päeval. Jalutasime Triumfikaare juures ja kaks tüdrukut liikusid mingi paberiga meie poole ja küsisid, kas me räägime inglise keelt. Ma ei vastanud midagi, aga ma kahjuks andsin keha keelega mõista, et ma saan neist aru. Arvasin, et äkki on tegu ka turistidega ja vaatavad kaarti, kuhu minna tuleb vms. Tahtsin lihtsalt aidata. Nad tulid kiiresti juurde ja hakkasid väga intentsiivselt mulle peale suruma mingit allkirjastamist. Valge paber, kus oli ees juba väga palju allkirju. Kiiruga ütlesin, et no thanks ja läksime ülikiire sammuga edasi. Kadri utsitas ka takka, aga ometi jooksid nad meile järele. Üks varganägu tuli mulle selja taha, surus mulle oma paberi näkku ja seletas käskivas kõnetoonis, et pane allkiri! Nägin, et ta käsi läheb mulle kotti. Mul lõi sellise adrenaliinipaugu üles, et oi joppen. Ma literally röökisin täiest kõrist: ”FUUUUUUUUCK YOUUU!!!!! Don’t touch me!!!” Kadri natukene kaugemal võpatas 😀 Naeris hiljem, et ma pole Sind veel kunagi nii vihasena näinud. Ma arvan, et nad jooksidki seetõttu tagasi, kuna nägid, et mu kotisuu on lahti. Mul seal suurt sittagi ei olnud peale telefoni, kaamera ja rahakoti, aga oleks kas või üks asi nendest ära varastatud, oleks mu reisiemotsioon peekonis olnud. Tema pool oli just kaamera ja ta ei jaksanud seda välja tõmmata, ma pistsin röökima ennem. Ausalt, mul ikka vedas too päev, sest ma kandsin oma lutsu ka musta mantli taskus, kust osa telefoni päris suurel hulgal välja paistis. Nad olid nii agressiivsed ja tundub, et kogenud vargad, need neiud (19-24a) oleksid mu telefoni kindlasti suutnud ära varastada. Peale seda intsidenti väridesid käed ikka õige mitu tundi.

Kohe peale vargusintsidenti hommikusöögilauas

Kui jätta see tüütu olukord välja, siis Pariis on kahtlemata üks minu lemparitest linnapuhkuse sihtkohtadest. Nädalaga jõuab põhimõtteliselt kõik vajaliku ära näha-kuulata-vaadata. Lastega imo nädalaks ei ole mõtet minna, sest päris Louvre’i muuseumi ega kirikutesse nendega ei lähe ja tegevust on seetõttu vähem.. aga Eiffel, loomaaed, botaanikaaed, Disneyland, erinevad pargid, paadisõit Seine jõel on kindlasti ka lastele toredad.

Kui teil tekkis veel küsimusi-mõtteid, siis visake kommentaaridesse palun. Võib-olla on teil endil ka, kes on juba Pariisis käinud, mõni tore koht jagada või kogemus? Oleks äärmiselt tore lugeda.

Seniks aga Tšu-tšu-frei ja olge mõnusad. Väljas on imeline talveilm, minge õue!

Previous articleKui täis on Sinu tass?
Next articleMõtteid hetkeseisust ja 2021
Liina. Certified freelance make-up & SFX artist based in Tallinn, Estonia. Hobby photographer ✖️ Fashion lover ✖️travel blogger ✖️ Addicted to reading ✖️ nature junkie ✖️mommy ✖️and.. living life to the fullest.

3 COMMENTS

  1. Väga huvitav lugemine, kuna endal ka jaanuaris Pariisi minek. Saan aru, et lennujaamast käivad rongid kesklinna. Need käivad tihti? Mis pilet maksis ja kaua see rong sõitis?

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here