Crete (part 2)

0
1469

Olen vahepeal siia külma Eestisse tagasi saabunud, ütleme nii, et väga ei igatsenud siia tagasi. Ainuke, keda näha tahtsime oli meie koer. See oli reaalselt esimene reis, kus ma viimased kaks päeva koju ei igatsenud.

Laenutasime auto, mõtlesime, et idekas, saime hea hinnaga. Hotellis olles kuulsime teistelt eestlastelt, mis hinnaga nemad autosid laenutasid, siis pani ikka kukalt kratsima küll. Seega soovitan alati natukene ringi vaadata, mitte kohe esimesest kohast omale auto võtta. Me saime sellega viisakalt vastu näppe..

Tripp see-eest oli üüüüberlahe! Sõitsime Lassithi Platoole, kuid kohe ei hakanud seda imelist vaadet jäädvustama, sest arvasime, et tuleme niikuinii samasugust teed kaudu tagasi ja küll siis jõuab neid pilte ka seal teha. Seda aga ei juhtunud.

Suundusime edasi Dikteoni koopasse. Platoo lähedalt pidi mingi matkaradalaadne tee minema, kuid ma ei leinud seda üles ja ei hakanudki pikemalt seda otsima. Teeviiteid on neil äärmiselt vähe ja need ei torka üldse silma, seetõttu on turistidel päris raske neid vaatamisväärsusi üles leida. Õnneks meid aitas WAZE.

Kui peaksite Kreetale sattuma, siis seal koopas võiks küll ära käia. Esmalt, see koobas asub juba imeilusas kohas, kus on reaalselt miljonivaade. Lisaks räägitakse veel, et Zeus on seal koopas sündinud. Zeusi ema peitis oma lapse sinna koopasse, kuna muidu oleks Zeusi isa (Kronos) lapse ära söönud. Kui koopani jõudsime, tundus ta selline väike ja mõttetu, kuid tegelikkuses oli see päris suur. Allapoole minnes läks õhk päris niiskeks ja külm oli seal ka, ilmselgelt. Koopa sügavamas osas olid stalaktiidid, stalakmiidid ja soolajärv, kuhu inimesed oma münte on loopinud ning midagi ühes viskamisega ka soovinud.

Tagasi sõites käisime veel ilusaid merevaateid kaemas. Tõesti superilus saar, kus oma puhkus veeta.

Järgmine päev läksime Jimny-dega off-road tripile. Püüdsime seda tühistada (õnneks ei saanud, muidu oleksime oma 200 eurost ilma jäänud), sest mõtlesime, et külastame neid samu kohti, kust me juba eelmine päev ise oma jõududega ära käisime, aga õnneks mitte.

Sõitsime mööda mägesid kruusasel teel, päike kõrvetas peanuppu, aga väga mõnus oli sellegipoolest.

Jõudsime külakesse, kus elas üks vahva Kreeka pere. Meile räägiti sellest, kuidas nad kitsede eest hoolitsevad ja mismoodi nemad kitsepiimast juustu valmistavad. Seal kohapeal oli ka üks imeilus suuremat sorti veekogu, kus võis end karastada. Me paraku keeldusime sellest.

See kohalik pere valmistas meile ka lõunasöögi. Peaks mainima, et Kreeka toit on suhteliselt sarnane Eesti omale. Söögiks pakuti küülikuliha riisi ja salatiga. Lisaks sai maitsta nende valmistatud tigusid, mida ma ka proovisin. Andrus pooleldi öökis kõrval, kuid mulle maitsesid need molluskid. Me moodustame omavahel hea combo – kõik, mis minu jaoks suhteliselt mõttetu ja maitsetu(loe: igavad toitud, mis koosnevad kartulist ja lihast + makaronid hakklihaga ja makaronid suitsuvorstiga), meeldivad Andrusele ja kõik, mis teda lausa öökima ajavad (loe: kõik kapsalised, molluskid ja muud imelikud tegelased), meeldivad mulle. Kunagi mingit kaklust toidu osas pole. Külmkapist keegi kellegi asju ära ei söö. Luksus, ma ütleks.

Sõime kõhud täis ja hakkasimegi juba tagasi liikuma. Ei hakka siia kõike asju üles täheldama, mida giid rääkis, selleks tuleks ikka ise kohale lennata. Usun, et te ei kahetse. Käisime veel ühes poes, kust sai kohalike käest külmpressitud õli. Midagi tuli ju Eestisse perele ka tuua, sest mingit pudi-padi äri väga Kreetal ei olnud. No ja ütleme nii, et kvaliteetne õli ongi palju parem kraam, kui mingid kaltsud vms. Nagu üks mees ja ta naine mainisid, et nad on juba mitmendat korda Kreetal ja õli ostmine on kohustus, aga seda kasutavad ainult siis, kui on külalisi koju oodata. 😀

Viimased kaks päeva lebotasime päikese käes. Muidu oleks veidi veider, et käin soojal maal puhkamas, aga samasugune kriitvalge nägu ikka peas nagu minnes oli. Nüüd ikka sõbrannad maininud, et olen paar tooni tumedam. Jee!

Kokkuvõttes oma juttu, tahaksin öelda, et ootan juba aega, millal sinna tagasi saab. Eesti ilm on ju nii masendav, et tahaks juba ära siit. Võib-olla järgmine kord ainult teisele saarele. Santorini on mul pikemat aega hingel.. aga eks näis.

 

 

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here