Jälle…

2
502

..see haigus. Just kiddod paranesid entero viirusest ja nüüd mingi muu jura küljes neil. Kolmapäev vastu neljapäeva öösel pidin ennast herneks ehmatama, kui Rom surmahääli tegi. Mitte, et ma teaks, millised need on, aga nii just sellel hetkel mulle tundus. Kappasin ruttu poiste tuppa ja andsin Rommile veidi juua. Hääl oli midagi sellist, et vana ei saa hingata. Nagu mingi tükk oleks kurgul ees ja kriibib teda. Äärmiselt jube hääl. Kohe tuli meelde, kui Kentsu Hawaii reisi ajal haigeks jäi ja see hääl oli suhteliselt sarnane. Ainult selle vahega, et me olime teises riigis ja Kents oli kõigest 1a6k vana. Neljapäeval kimasime juba Saaremaale, sest mul poleks midagi väga haigete lastega linnas üksinda teha olnud + sõbranna babyshower oli just sellele nädalavahetusele planeeritud ning Trussi ja Reimpsi meestekas ka.

Kurb, et Rom on taaskord haige. Haiguse pärast ei saanud ju neljapäeval maale ka minna. Seal on alati nii mõnus ringi joosta ja toimetada, aga pole viga. Said natukene oma musta elektriautoga Kuressaare koduaias ka ringi paarutada. Ja ega siin toas olles pole ka midagi ülemäära dramaatilist, sest ruumi siin jagub ja lastel on palju tegemist. Lihtsalt, et jälle ÜKS NÄDALAVAHETUS oleme toas. JUST OLIME. Valus on vaadata neid lasteaia ja hoidude arveid, kui lapsed üldse kohal ei käia, sest #haiged.

Siinkohal kohe küsimus? Kuidas te ennast töö ja haige lastega organiseerite? See on ju täiesti õudukas, kui lapsed kogu aeg haiged, aga pead tööl ka ju käima. 90% kuust ei saa ju lapse-blablalba-haiguslehel olla. Või saab? Ja teine, mille peale ma mõtlema jäin – kuidas lahendatakse see teema, et suvel on lasteaed kinni ja lapsed tuleb kuskile jätta, kui puhkust võtta ei saa. Vaevalt terve pere tahab just juulis see 28 päeva ära puhata. Kuidas te, pered, selle olukorra lahendate?

Terve reedese hommikupooliku olin sohver Truskale ja Reimpsile. Sõidutasin nad kogu kraamiga maale ja siis tulin ise tulema, sest naised pole oodatud meeste nädalavahetuse üritusele. Mu meelest väga lahe idee, kuidas sünnasid pidada (Reimol ja Trussil on 30-ndal septembril mõlemal sünna). See sai ka alguse tegelikult minust, kui ma üks aasta ütlesin, et mida ma siia meeste sekka ikka vahele pressin ja sellest ajast saati otsustati, et naisi enam ei oodatagi sinna. Võiks naistega midagi sarnast kokku kompunnida, jumala mõnus oleks. Näiteks kuhugi Itaaliasse nädalavahetuseks vms. Odavam on ju välismaal käia, kui Eestis tähistada. See aasta saangi ju Dubais oma 29-nda eluaasta vastu võtta, mis on ülivingeee. Ja Liisuga lähen 11.10 Amsterdami sünnareisile. Can’t wait! Eelmine aasta käisin sõbrannareisil Kadriga Pariisis ja see oli 10/10 reis. Liisuga, ma juba tean, et tuleb samasugune. Uuuhh!

Aga tagasi teema juurde tulles, siis laupäeval kell kaks korjasin Kirsti sõbranna peale, et poodi minna ja beebipeo jaoks kraam ära osta. Jõime veel kohvikus kohvi ja lobisesime niisama. Vurasime siis Kirsti koju kaunistama ja toimetama. Äärmiselt hea orgunn ja väga toredad sõbrannad tal. Aeg läks nii kiiresti. Jooksin veel kiiresti Kanalast kanade järele ja reaalselt selline tunne oli, et ma oleks nagu mingi tagaotsitav sarimõrvar, sest selline hirm oli, et keegi näeb mind, kes ei peaks nägema, eeskätt Kirsti. Ise ka naersin, sest ma ju tegelikult teadsin, et Kirsti on kuskil padrikus samme täis vorpimas.. aga noh jah…

Ootasime siis teda hiirvaikselt. Endal oli ka ärevus sees. Vana naersis, et viinud mind siis kinno, mitte metsa higistama. :D:D:D Aaa jaa, see oli pull – Kirsti tundis ühe oma sõbranna lõhnaõli koridoris, lihtsalt teile teadmiseks, et ärge tulge sama lõhnaga beebipidu korraldama, rasedate lõhnataju on tunduvalt parem, kui mitte-rasedatel. 😀 Sõime-jõime-jutustasime ja mängisime. Väga lahedad mängud olid korraldatud. Üks oli selline, et pidin arvama ära, kes beebidest on poiss, kes tüdruk. No nii võssa pole ma ammu millegagi pannud. 😀 Igatahes, megalõbus oli. Pidin poole üheksa kandis koju vurama, sest väiksed mehed ei suvatsenud päeval lõunaund teha ja pidin neid magama panema juba hakkama. Nad olid ikka päris sussid, kui ma koju jõudsin. Jäid suhteliselt hetkega magama ka. Kukkusid sängi ja nokkout kohe.

Ja nüüd ma siin olen, Andrus tuli juba koju ja hakkame tagasi linna end sättima. Lähen hommikul 7:30-ks lasteaeda nägusid vuntsima, sest neil on mingi loomateater seal ja no ikka aitad, kui oskused selleks on olemas. Jõuan ehk 10-ks koju tagasi, Truss läheb tööle ja ma istun Rometiga kodus, sest #haige. Kents vast läheb lasteaeda, kuna tal pole häda midagi. Muideks, Perearstide Liit? Või mingi muu asjapulkade liit või keegi kolmas võttis nüüd sellise asja vastu, et kerge nohuga võib laps lasteaeda minna, kui ei ole palavikku. See koroona on küll selles osas puhta töö teinud, et korra laps nuuskab, siis saadetakse koju. Meil on õnneks võimalus iga väiksemagi haigusega lastega kodus olla, aga mis teevad need pered, kellel vanemad mõlemad palgatööl ja sellist asja iganädalaselt rakendada ei saa? Ma mäletan, et kui mina väike olin, olid ikka pooled lapsed kõik ninad tatised ja rägastasid, kedagi ei kottinud. 😀 Ma olen isegi poes tööl olnud niimoodi, et 38,8 on palavik ja kedagi tööle panna pole ja siis istud seal lõdised külmavärinates ja ootad, millal koju lõpuks saaks.. Selles osas õige muidugi, et kui oled haige, istu kodus, aga samas päris iga nuuskamise pärast ei pea ka last haigeks tembeldama. Igatahes jah, Rom veel köhib ja jääb koju. Kennet on terve ja läheb lasteaeda, eriti, kui homme seal vahva teater Kakukesest tulemas.

Vot nii.

Mõnusat pühapäeva jätku ja uuel nädalal juba kohtume uuesti. Mul on üks teema rääkimata veel..

Previous articleMis siis Soome reisist meelde jäi?
Next articleNaistearst ja viinamarjad
Liina. Certified freelance make-up & SFX artist based in Tallinn, Estonia. Hobby photographer ✖️ Fashion lover ✖️travel blogger ✖️ Addicted to reading ✖️ nature junkie ✖️mommy ✖️and.. living life to the fullest.

2 COMMENTS

  1. Mu meelest mega raske oli eriti siis kui läksin uuele tööle ja iga kuu 2nädalat vähemalt istusin haige lapsega kodus . Laps juba 5ne aga ei tundu ,et tuleks seda aega kus saaks kuu juttigi käia lasteaias . Suvel meie sätime nii ,et ise 2nädalat ja siis kas vanaema juurde või asenduslasteaeda . Sest tahaks muul ajal ka puhata kui ainult suvel .

    • Oijah.. megakarm ikka. Ma loobusin palgatööst selle pärast, et lihtsalt nii palju on jebimist on lastega..
      Väga väsitav ikka. Ja tundub, et ega see haige olemine ei muutu siin lähimate aastatega. Väga väsitav ikka.

      Mhm, seda mäletan lapsepõlvest ka, et olime 2 nädalat vanaema juures… väga hull ikka, kui palju on organiseerimist.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here