Mürgine ilu

0
1408

Ma ei tea, paljud teist seda ETV2-e dokumentaalfilmi vaatas, aga mina sattusin vaatama tänu sõbranna soovitusele.
Miks ma üldse sellest teemast lähemalt rääkida tahan on see, et minu meelest inimesed väga ei süvene, mida tarbitakse, kuidas tarbitakse jne. Paralleeli võib tuua ka omavahelise suhtluse näitel. Minu meelest on inimesed suhtluses ka palju pinnapealsemad, see sügavus on ära kadunud. Aga eks see on see infoajastu probleem. Siinkohal ei peaks keegi ennast puudutatuna tundma, sest see on minu subjektiivne arvamus 🙂

Igatahes, see dokumentaalfilm rääkis sellest, et TALK tekitab munasarjavähki ja meestel viljatust. Mitmel naisel, kes tarvitas Johnson & Johnson talgipõhist beebipuudrit, avastati munasarjavähk. Kui üks naine võttis kätte ja läks nõudma, et toode müügil maha võetaks või VÄHEMALT pandaks pakendile märge, et see on ohtlik, siis pakuti talle 800 000 dollarit, et see daam vaikiks. Ta polnud nõus. Pakuti 1.3 mln. Ta polnud ikka nõus. Kogu see teema läks kohtusse, väga paljud naised olid selle hagi taga. Nendest 3 jõudsid kahjuks ära surra enne, kui see asi lõpule jõudis. Megarets teema minu meelest. Kennetile sai seda puudrit ikka üksjagu sinna pätsude vahele pandud. Ma teadsin, et talk ei ole kõige parem tegelane, aga ma ei süvenenud sellele varajasemalt nii põhjalikult (see eelmine jutt, et oleme nii pinnapealseks muutunud käib ka minu kohta).

TALK tegelikult ise on okei, aga talk võib sisaldada ASBEST’i, sest loodusliku talki leidub tihtipeale asbestikaevanduste läheduses. Asbest on kiuline silikaatmineraal, mida kasutatud ehitusmaterjalina heade tuletõkke-, soojustus- ja elektriisolatsiooni omaduste pärast. See on vastupidav tugevdusaine, kaalult üsna kerge, hea painduvusega ning parandab ruumide akustilisi omadusi.
Hästi säilinud asbesti sisaldavad materjalid ei ole probleem, aga kui pinnad on viga saanud, võib just lammutustööde ajal õhku levida asbestitolmu; selle sissehingamine soodustab kopsuvähi ning asbestoosi, mesotelioomi ehk kopsukelme- või kõhukelmevähi teket ja muid kopsukelme haigusi. Asbest ja suitsetamine koos tõstavad vähki haigestumise riski isegi 50 korda. Seega: suitsetajail, kes on sunnitud töötama asbestiga, tasub suitsetamine koheselt lõpetada või loobuda tööst asbestiga! Asbest on ohtlik, kuna selle kiud ei tule inimese organismi sattununa sealt enam välja. Isegi lühiaegne asbestitolmus viibimine võib päädida haigestumisega. Üldiselt tekib haigestumine siiski pikaajalise mõju tulemusel ja risk kasvab asbestiga kokkupuute suurenedes.

Soovitan lugeda artikleid, neid on väga palju. Üks on näiteks siin, kus mehel tekkis vähk ja sai kohtus võidu, et selle põhjustajaks olid Johnson & Johnson tooted, mis sisaldasid kantserogeenset asbesti. Artikkel on SIIN.
Kantserogeenne tähendus: ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad inimestel põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. Olemasolevate teadmiste põhjal eristatakse kolme kategooriat:
Kategooria 1 – ained, mis teadaolevalt on inimestele kantserogeensed.
Kategooria 2 – ained, millesse tuleks suhtuda nii, nagu oleksid need inimestele kantserogeensed, tõendite allikaks on pikaajalised asjakohased loomkatsed või muu asjakohane teave
Kategooria 3 – on olemas mõned tõendid, kuid see ei ole piisav, et liigitada aine kategooriasse 2 (allikas: Õpiobjektid)

Lisaks käsitles film parabeene ja erinevaid säilitusaineid, MIS ON MÜRGISED!!!
Parabeeni leiab paljudes kosmeetikatoodetes, et toode säiliks kauem – need on odavad ja tõhusad. Ilma säilitusaineteta oleks kosmeetikatoodete realiseerimisaeg 1-3 kuud ja selle ajaga tooteid turustada ning ka ära kasutada on sageli võimatu. Kuni tarbijad ei hoia oma kosmeetikatooteid külmkapis, kasutavad kosmeetikakompaniid säilitajaid edasi.

Teadusuringud on leidnud seoseid parabeenide ja rinnavähki haigestumise vahel, kuid fakti, et parabeenid põhjustaksid rinnavähki, ei ole seni tõestatud. Osade teadlaste hinnangul on probleem selles, et need jäljendavad östrogeene(Osad endogeensed ja eksogeensed östrogeenid on inimestele ja loomadele kartsinogeensed ((Ühend, mis indutseerib organismis vähkkasvaja teket)). Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et östrogeeni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste tablettide pikemajaline (> 5 aastat) manustamine suurendab emakakaelavähi tekke riski (allikas: Wikipedia.) Mõnedel inimestel tekitavad parabeenid ka kontaktdermatiiti ja allergiat.

Mittetulundusühing The Environmental Working Group hindab parabeene ohtlikuks. Deep Skin kosmeetikaandmebaasis leiad parabeenide infot: http://www.ewg.org/skindeep/search.php?query=paraben&h=SearchKosmeetikatoodete koostise uurimisele pühendunud organisatsioon CIR uuris parabeene 1984. aastal ja 2005. aastal ning jõudis järeldusele, et väikestes kogustes ei ole parabeenid tervisele kahjulikud. Aga siinkohal küsiks, kust me tegelikult teame, kes kui palju neid kasutab või ei kasuta?
2005. aastal teatas ka Euroopa Komisjoni teaduskomitee, et metüül- ja etüülparabeenid on praegu lubatud kogustes ohutud. Teiste parabeenide uurimine alles käib. ALLES KÄIB!!! Senikaua neid aga kasutatakse südamerahuga edasi. Ja tõenäoliselt teenitakse miljoneid meie tervise arvelt.
Leebemad asendajad parabeenile: greibiseemneekstrakt (grapefruit seed extract), fenoksüetanool (phenoxyethanol), kaaliumsorbaat (potassium sorbate), naatriumbensoaat (sodium benzoate), alkohol (alcohol) jne.Eesti keeles: metüülparabeen, butüülparabeen, propüülparabeen jne. Inglise keeles: parabens Näiteid parabeenidest: methylparaben (E218), ethylparaben (E214), propylparaben (E216), butylparaben, heptylparaben (E209), isobutylparaben, isopropylparaben, benzylparaben. Minge vaadake, mida teie ilutooted sisaldavad. Meil Grimmikoolis pühendati lausa 2 loengut selle peale, et teha selgeks, mida üks või teine asi sinu kreemis või kusiganes tähendab. Tulemused olid päris jahmatavad. Peale seda olen palju rohkem hakanud jälgima, mida ma ostan ja mida mitte. SIIT saab minu postitust selle kohta lugeda ka, mis avastusi me Grimmikoolis tegime.

Ühesõnaga, see on päris karm teema minu meelest. Kui te tahate rohkem ennast ilutoodete ”sisuga” kurssi viia, siis mina nt kasutan sellist äppi telefonis: CosmEthics, kus saad scännida triipkoodi järgi tooteid ja ta viskab Sulle ette, mida see sisaldab ja mida mitte. Lisaks saad ka andmebaasis olevate toodetega tutvuda ja vaadata, mida need sisaldavad. Kas on mingi hoiatus külge pandud või ei. Praegu näiteks võtsin oma äpi lahti ja valisin mingi hambapasta sealt, millel error ees. Peale klõpsides on kohe kirjas, et sisaldab methylparaben sodiumi.

Kui vähegi leiate aega, siis vaadake see ETV2-lt näidatud dokumentaalfilm ära. See on huvitav, silmiavav ja hirmutav. Mul jäi palju asju rääkimata, aga eks eesmärk oligi pigem huvi tekitamine, et me märkaks ja oskaks märgata.

Päikest kõigile ja mõnusat teist adventi! OLGE TERVED!

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here