Reisimine aastasega ehk meie Hollandi reis Romkaga

Käisime siin juuni alguses Rometiga Hollandis. Kust selline välkidee üldse pähe tuli? Ja kelle juures me üldse käisime?

Noh, ma siin kurtsin natukene aega tagasi oma Instas, et mul on nii siiber kõigest ja tahaks kuidagi nelja seina vahelt välja saada.
Novot… Igatahes… Selle mõtte püüdis kinni üks mu jälgija ja kirjutas, et kuule Liina, aga tule mulle Hollandisse külla. Ise mõtlesin, et see on nagu ikka selline suusoojaks jutt, aga ei. Keroly küsis mitu korda minu käest ja ütles jumala surmtõsiselt, et ta ei tee nalja. See aga omakorda pani mu südame kiiremini põksuma (appi see kõlab nagu mingi armastuslugu ha-ha-ha), aga jah.. Ma tahtsin nüüd ju minna. ÜKSINDA. 😀

Ega ma väga ei julgenud Andrusele seda ideed välja pakkuda, kuna see oleks järjekordne väljaminek enne pulmi ja teine probleem seisnes selles, et lapsed oli vaja kuhugi jätta ja kolmas probleem maailma kõige suuremale muretsejale – kelle juurde ma lähen? Inimese juurde, keda ma ei tunne ega pole kunagi näinud. Äkki on mingi maniakk või pervo. Andrus mõtleb reaalselt kõik maailma stsenaariumid enne läbi ja alles siis alustab minuga arutelu. 😀 Selles osas on aus mure ka, ühe korra on tal õigus olnud, kui ma ühe pervoga pildistama läksin ja see oli väga haige ja hirmus kogemus (Loe siit, kui tahad).

Mulle tundus seekord, et Andruse hirm ja muretunne ei ole õigustatud, kuna olin Kerolyga juba tegelikult 2019 aastast saadik läbi IG põgusalt juttu ajanud ja emade rõõme ja muresid jaganud. Trussik ütles, et kui ma ühe lastest kaasa võtan, siis on isegi väike võimalus, et ma saan reisile minna ja kuna Romet on ainult spaa-s käinud, siis otsus tuli lihtsalt. Kentsu oli samal ajal juba Portugalis käinud, Horvaatias, Montenegros… 😀 Ees ootas Hawaii reis… Romet nokkis nina terve koroonaaasta nelja seina vahel. Pluss! Keroly kirjutas ise ka, et tal ju pisem poeg 2 kuud Romkast noorem, et võtku ma kindalt üks kiddo kaasa endaga.

Romet. Okei. Tuleb kaasa. Aga Kents… Püüdsime kas või ühe öö minu emale smuugeldada, aga ka tema vajab puhkust ja nemad planeerisid isaga Pärnu puhkama minna. Just avati spaad ka. Lahendus tuli tegelikult väga kiirelt, minu 3/5 perekonnast läks lihtsalt varem Saaremaale suvepuhkusele ja aamen sellega. Kentsu on hingelt maakas, nii et talle väga meeldis idee JUBA Saaremaale minekust, pluss tema ja Romka uus elektriauto ootas teda. Muidugi vanavanemad ka 😀

Mõeldud-tehtud. Keroly oli hästi abivalmis ka, saatis mulle mingi deklaratsioonid ja asjad, mis enne reisi kõik teha tuleb, et riiki valutult pääseda. Kuna Eesti oli veel see hetk riskiriik, siis Holland nõudis negatiivset PCR testi enne lennukile minekut. See läks maksma mul 57 eurot kopikatega Synlab’is. Kuna ma sain aja alles kell 13:47 (päev enne reisi, lennuk 7:15), siis ma polnud kindel, et ma enne lendu negatiivse tulemuse kätte saan. Palusin viisakalt, et äkki on võimalik kuidagi varem test kätte saada. Need toredad Synlab’i töötajad panid mingi märkme kirja kuhugi, et üritavad nii kiiresti tulemuse saada kui võimalik. Ja btw, ma sain kurguloputamisega testi teha! Thank God, sest eelmine kord torgiti TTÜ juures mu ajud surnuks selle faking testipulgaga. Peale seda kardan toda ninaneelutesti nagu tuld. Suur-suur kniks ja kummardus teile, kes te 03.06 Tallinna (Tööstuse 21) Synlab’is tööd tegite. Nii toredad ja abivalmis inimesed =)

Ahjaa, päev enne vaatasin veel korra Keroly IG ja avastasin, et meil on megalt ühiseid sõpru. Me oleme sama vanad ja ta on Tartust pärit. Huvitaval kombel me gümnaasiumiajal ei sattunud ühte seltskonda. Keroly naeris, et no normaalne vend olen, et siis 1 päev enne reisi hakkan uurima, kelle juurde mul minek Rometiga on 😀 Parem hilja kui mitte kunagi hahahahaha 😀

Lennupiletid läksid maksma 379 eurot kopikatega, sees oli ka pagas 23kg. Kuna reisisime Airbatlicuga, siis otseloomulikult pidid maksma ka sülelapse eest. Edasi-tagasi lennureis Romkale läks 80 eurot maksma (see oli siis selle 379 sees). Kui niipidi mõelda, et selle eest oleks saanud nädal aega Türgi viietärnihotellis AI paketiga päikese käes lamatisi oodata, siis oli ikka kallis küll 😀 + hotell enne lendu 160 eurtsi ja kohapeal kulunud raha. Tõenäoliselt oleks isegi kauem reisul olnud, kui Saaremaa vanaemal poleks puhkust ja Eestis megakenad ilmad.

Mis ma kaasa pakkisin üldse? Rometile hunnikuga riideid ja endale ka. Kindlasti soovitan kaasa võtta lapsele püreed. Nii mugav oli terve reisi vältel neid Põnni püreesid Rometile ette kühveldada. Tagab selle, et ma saan lapsega ükskõik, mis kell kuhugi minna ja talle süüa anda. Ei pea ootama ja aega raiskama. Meil joppas kah, lastekaitsepäeva puhul olid Põnni püreed Selverites -40%. Andrus ostis ikka korraliku laadungi kokku. 1/3 panid poisid juba enne reisi keresse, kui mitte rohkem, aga mis seal ikka, ise jätsin need laste vaatevälja. Paljud uurisid minult selle reisikoti kohta. LINK ON SIIN.

See on spetsiaalne seljakott, mis on mõeldud lastega peredele. Emadele.

• Disainitud ja arendatud Eestis – toetame eestimaist!
• Kvaliteetne pehme PU-vegannahk – mu meelest aina rohkem suunduvad firmad selle poole, et loomse naha kasutamine väheneks
• YKK lukud (parimad lukud üle terve maailma)
• Väga kerge – kaalub ainult 0,7 kg – tõesti on kerge!
• Vastupidav ja lihtne hooldada
• Sobib lennufirmade käsipagasiks – Ühe lapsega reisides oli see kott lennukis ja lennujaamas piisav. Kui Sul on aga kaks tükki, kellega ringi reisid, siis minu meelest sellised basic asjad jne mahuvad paremini sellesse Älly Scandic suuremasse kotti. LINK ON SIIN.
• Väga mahukas – lausa 12 erinevat taskut – see on minu jaoks märkimisväärne eelis teiste brändide ees. Ebareaalselt palju taskuid. IGAL POOl. NII NII NII NII NII mugav on asju ära panna. Ülipraktiline ja mugav.
• Lihtne ligipääs – täies ulatuses avanev esikülg – See on mind alati närvi ajanud erinevate kottide puhul, kui ma pean midagi põhjast kätte saama, aga see kuradi lukk ei võimalda seda. Nüüd panin lihtsalt koti nt põrandale, lukk täies ulatuses lahti ja sain lihtsa vaevaga koti põhjast mähkud kätte.
• Põhja all olevad jalakesed ehk metallnupsud aitavad kaitsta kotti määrdumise eest – Ilus disainielement ka minu meelest 😛
• Kaasas on rihmad, millega saab koti riputada vankri käepideme külge – Ja see on ka minu jaoks TOP3 eelis teiste kottide ees. Mulle ei meeldi üldse need tavalised kärukotid. Suured ja kobakad ja muudmoodi kanda ei anna. Nüüd on aga nii, et kui väsin ära koti vedamisest, siis riputan lihtsalt vankri käepideme külge ja asi ants. Geniaalsuse tipp. ausalt.
• LISAKS ON sellel kotil mõlemal küljetaskul fooliumtasku, mis hoiab sooja!! Ma tegin selle piima, mis teisel pildil siin all enne reisile minekut kodus ja lennukile minnes oli see veel ikka soe! Ma olen just sellistest asjadest täiega puudust tundnud. Tõesti, iga ema musthave kott, kui Sul on lapsed. + See näeb ilus välja ka, mitte mingi suvaline märss. Ma võiks vabalt sellega niisama ka kuhugi minna, ilma et lapsed kaasas oleksid.

Soliidne kaamel olin ikka lennukile minnes. Romet, väike kott, suur kohver, vanker. Õnneks on Tallinna lennujaamas Check In kohad väga lähedal ja sain kohe oma suure kobaka kohvri ära anda ja edasi ainult vankriga kruiisida. Läksin siis kohvrit ära andma eks.. Näitasin Synlab’i kodukalt oma negatiivset testi ja lennujaama töötaja ütleb, et see pole see test. Mul käis reaalselt selline külmajudin üle terve keha, et OI JOPPEN PUHH. Mõtlesin, et ei saagi lennule ja jääme lennujaama pika ninaga. Tellime takso koju tagasi ja nutame patja kodus. Ülimeeldiv lennujaama töötaja näitas, kuhu tegelikult logida tuleb. MA POLNUD kuskilt internetist seda infot näinud ja ma ikka tuulasin kõik erinevad vajaminevad lehed läbi, et reis valutult kulgeks. Kui te lähete reisile, mis nõuab negatiivset koroona PCR testi, siis logi siia sisse enne check-in’i https://api.testi.me/ ja lae alla oma negatiivne tulemus (seal, kus QR kood olemas). See on see õige asi, mida lennujaamad nõuavad. Sellega hoiad nii enda kui ka teiste aega kokku. =) Kesiganes mind 04.06 hommikul lennujaamas teenindas, kniks Sulle ka!

Lennujaamas, muideks, pidi mask ikkagi ees olema, missest, et Eestis enam maskikohustust polnud. Lennuki peal sama lugu. Terve lennu vältel tuleb mask ees hoida v.a söömisel-joomisel. Enne lendu pakutakse Sulle maski, kui Sul endal pole. Rom oli suht tsill kogu lennu vältel. Vaatasime raamatuid, tegin talle kaisukatega teatrit, sõime riisigaletti, kamapalle, püreed. Megalebo. 30 minutit enne maandumist jäi väike juntsu magama.

Lootsin vankri kohe peale lendu kätte saada, aga tihtipeale see ikkagi saadetakse koos kohvritega pagasilindile, kui edasilendu pole enam. Kes on käinud Amsterdami lennujaamas, siis see on ebareaalselt suur ja saabumine pole seal kohas, kus pagas. 😀 Nii ma siis kõmpisin Romet süles, seljakott seljas AMS lennujaama teise otsa. Käed tahtsid otsast kukkuda. Panin Rometi kohvri peale, sain natukene niimoodi edasi ”aerutatud”.

Jõudsime pagasilindile, aga vankrit polnud. Vahepeal märkasime Kerolyt, kes oma vanema pojaga juba lehvitas meile. Andsin Trussile teada, et me lennujaamas ja maniakk nimega Keroly on ka oma lapsega kohal ja ootab meid. :D:D:D:D Leidsime lõpuks vankri, saime kohvri ja tatsasime kõik koos Keroly autoni.

Kuna Keroly elab Lõuna-Hollandis, siis ootas selline mõnusad kaks tundi sõitu meid veel ees. Romet, nagu ikka, võõrastas ja kisas algul, aga hiljem leppis, kuna Keroly vanem poeg tsillis ka temaga taga ja oli meganunnu ja sõbralik Romkaga.

Jõudsime kohale, siis esimese asjana torkas silma, kui puhas õues on. Tõesti, no nii-nii puhas linn. Hästi ilusa arhitektuuriga ka. Käisime jalutamas ja tegin mõned pildid ka. Lõuna-Holland näeb ikka hoopis teistsugune välja kui Amsterdam. Amsterdam on ikka selline linn-linn. Nüüd sain Hollandit hoopis teise pilgu läbi vaadata. Ei ühtegi paljate tissidega naist Punaste Laternate tänaval, selle asemel hoopis ülikaunilt kujundatud aiad ja hoovid ja… vaata pilte.

Ma oleksiki pildistama jäänud, ausalt. Nii ebareaalselt ilus ja puhas ja kaunilt kujundatud. Suured aknad majades, keegi ei lase häirida, et naabrid võib-olla näevad Sind sealt sees, kui Sa näiteks nina nokid, süüa teed või kukalt kratsid. Ja pealegi, me ainult näeme aknast sisse ega kuule midagi, nii et, Sa võid julgelt puuksu lasta, keegi ei kuule! 😀 Ok ok nali

Need hooviesised oleks lastud nagu Edward Käärkäel ära kujundada. Terve tänavapilt oli selline ühtlane ja ilus ning kogu aiakujundus sobis kõige ümbritsevaga imeliselt kokku. Siin sain ma esimest korda aru, et vau, maastikuarhitektid, tulge Lõuna-Hollandisse. Tööd oleks nii, et tapab!

Esimene õhtu käisime linnas ringi patseerimas. Tegelikult oleks võinud vist loomaaeda sõita. Ei osanud siis mõelda, et kiireks kisub seal viimasel päeval. Aga no pole viga, ju ongi jälle põhjust tagasi minna kunagi. Muideks, Rom oli ÜLIÕNNELIK, kui nägi Keroly nooremat poega, kes on ca 2 kuud noorem Rometist, aga suurem ja raskem, et visuaalselt ütleks, et Axel on Rommist vanem. Nii armsalt tsillisid ja sõbrunesid koos. Kõigile on see koroonaaeg väsitavalt mõjunud. Lapsed on nii õnnelikud, kui saavad jälle omavanustega sotsialiseeruda, mängida ja toimetada. Lausa lust oli vaadata.

Aaaaaaa… uuh! Teate, mis oli veel ekstratuus.. Selles väikeses linnas on selline kogukonnaelu, et oi-oi-oi! Vaadake alumist pilti palun. Seal on selline traditsioon, et kui kuskil majas sünnib laps, siis pannakse maja ette mõni armas sildike ja nimi ka, kes sündis, et siis kõik teaksid, just äsja on beebi sündinud ja mis on nimi ning sugu. Hästi palju oli seda. Ühel majal oli mingi kaelkirjak seinale kleebitud ja nimi juurde ”Milas”. LISAKS veel.. Nägin ühte maja, kus oli aknale ülisuur pilt ühest vanapaarist kleebitud, lisaks rippus seal juures ka number 60. Arvasime, et tegu on suure juubeliga. Õhupallid olid hoovis ja kuldne lint kaunistas aeda. Tegelikkuses oli see paar juba 60 aastat abielus. Mõni päev hiljem nägin veel ühte samalaadset asja aknal, seal oli abielus oldud 50 aastat. Mida numbreid ikka! Ja see traditsioon on väga äge ja omapärane ning vahva!

Ilm oli kogu reisi vältel kehvem kui samal ajal Eestis, aga ega me ei läinudki sinna rannapuhkusele. Tahtsin lihtsalt Eestis korra ära ja veidi oma seiklusjanulisele hingele värskendust sisse süstida ja seda ma ka sain sealt. Kui te mult küsite, et kas veider ei olnud täiesti võõra inimese juurde niimoodi sisse sadada, siis ma vastan, et ei. Mu sisetunne ei vedanud seekord alt. Keroly on oma vibe’ilt täpselt minu inimene ja meil oli koos sitaks lõbus ja tore. Kuna meil on palju ühiseid tuttavaid, sest ma õppisin gümnaasiumiajal Tartus, siis sai ikka omajagu nalja koos, kui juba lapsed magasid ja meie saime juttu puhuda.

Kuna Belgia oli Elsloo linnast 5km ja Saksamaa pmst sama kaugel, siis otsustasime üks päev Belgiasse sõita. Ilm muidugi seda ei soosinud ja lapsed ka mitte. Mõlemad olid vihased ja mu poodlemine jäi kaunis üürikeseks. 😀 Vähemalt leidsin Dieseli poe sealt ja sain Andrusele mõne asja osta. See on juba iga reis selline standard, et tuleb ÜLES LEIDA DIESELI POOD 😀

Jalutasime veel veidi ringi ja toimetasime oma pahurate beebidega. Ega midagi, päevad pole vennad ja midagi polnud teha, tuli tagasi Hollandisse (10min) sõita. 😀 Hollandi rahvas käib muideks Belgias kütust tankimas, kuna seal on see ca 30 senti odavam. Toidukraam vist ka? Ei mäleta enam.

Kuna Rom läks Keroly lastest tunduvalt hiljem magama, siis saime üks õhtu pikale tiirule jalutama minna. Rometile muidugi see vankritsill väga ei meeldi ja ma pidin enamus aja teda lõbustama süles ja kukil. Liiga kerge mees ta pole oma 11500 grammiga, aga elasin üle õnneks. Loodus oli üliilus ja rikkumata. Üpris sarnane Eestile ma ütleks. Soovitan teil ka, kes te juba Amsterdamis käinud olete, natukene kaugemale Hollandisse sisse sõita. Need kohad on ikka nii erinevad kui neid võrrelda.

Muideks, Hollandi riigis tuli tegelikult olenemata PCR testi olemasolust 10p isolatsioonis istuda, mida ma ilmselgelt ei teinud. Võtsin selle riski. Trahv oleks olnud vahele jäämise korral 95 eurot. Kuna Eesti on nüüdseks oranž riik, siis minu teada, enam ei pea isolatsiooni jääma ja alates eilsest on Eesti kodanikel ka vaktsiinipass olemas, kes vaktsineeritud. Full vaktsineeritud inimesed peaks lebolt ringi reisida ja trippida saama. Täiesti terved, põdemata inimesed peavad ikkagi nende testidega jaurama, mis on JUBE TÜÜTU JA KALLIS KA.

Viimase öö enne lendu veetsime Amsterdami lennujaamas. Põnev oli lennukeid jälgida, iga kahe minuti tagant maandus lennuk. Jõhker graafik ikka. Eestisse tagasi lennates ei olnud PCR test vajalik. Küll aga on Sul võimalus teha test Tallinna lennujaamas, Eesti kodanikele tasuta. Teed esimese testi ära ning kuue päeva pärast teise, kui mõlemad on negatiivsed, siis pead 10 päeva isolatsiooni asemel istuma 6 päeva isolatsioonis. See, kes lennujaamas testi tegi, ütles, et palun pojaga poodi minemisi vältida. Küsisin, et kuhu ma ta siis jätan, üksinda koju või? Naine vastu mulle: laske siis kurguloputusvedelikuga test teha. Ma lihtsalt vahtisin seda naist nagu ilmaimet, ausalt ka. Ütlesin talle, et ta on just saanud ÜHE aastaseks. Ta ei oska veel käiagi ja te räägite mulle koroonatestide tegemisest temavanustele. Siis sai ise ka aru, et läks liiale oma targutamisega. Esimene test oli ofc negatiivne. Teise testi aja osas a) sulle helistatakse b) saadetakse sõnum. Mulle saadeti sõnum koos lingiga, kust sain siis omale testimiseks aja registreerida. Väga lihtne ja mugav. Ja peale reisi järgmisel päeval helistas Terviseamet ka. Ütles, kas ma olen asjadega kursis, muigasin, et ikka olen. Vastupidiselt Hollandi 95 eurosele trahvile võid Eestis 9600 eurot trahvi saada. Sellise numbriga naljalt linna peale jalutama ei kipu ja ega mul polnud ka otseselt kuhugi minna. Olin reisist niikuinii nii väsinud ja kodus oli palju toimetamist samuti, mis tuli kiirelt ära teha, sest tahtsime ju Saarde pere juurde sõita. Kui uurisin, kaks Saarde tohib sõita, siis vastu oli, et sinna ikka võib jah. Tõenäoliselt, kui test oleks olnud positiivne, siis küll mitte. Siis oleksime kodus kükitanud nagu kaks kukununnut kunagi.

Tagasilend oli ka suht lebo. Üleüldse see marsruut nimega Tallinn – Amsterdam – Tallinn on suht lebo, sest üks lend kestab 2 tundi ja teine ka 2 tundi. Kahte tundi ei ole raske last lõbustada lennuki peal. Meie Hawaii lend, mis oli 12h pikk, see oli küll juba omaette ooper ja väljakutse. Keroly tuli meiega kaasa, kuna tal ju pere elab Tartus ja võttis oma poisid ka kaasa. Ta sai ka megahästi hakkama ja ta oli üksinda kahe kiddoga. Nii et, kes kardab lastega lennata, siis võtke õppust! Tegelikult tundub asi hirmsam, kui see tegelikult on. Mul ei ole elus küll kuhugi minemata jäänud selle pärast, et mul on lapsed. Alati on variant a) kas nad tulevad mõlemad kaasa b) tuleb üks neist kaasa c) annan kellelegi hoida (mees, vanaemad).