Nonii, päris kiire nädalavahetus on nüüdseks läbi ja saab rahulikult selle reisipostituse ära teha. Alustan algusest. 04.04 kell 18:05 lendasime Tallinnast Frankfurti ja sealt edasi Lissaboni, sest otselende kahjuks Lissaboni ei ole. Tegelikkuses oligi nii parem, et sai vahepeal ka jalgu sirutada, eriti just lapsega reisides.
Paljud emad kirjutasid mulle ja soovitasid kraami, mida kaasa võtta. Neist oli palju abi! Aitäh teile kõigile. Kirjutan siia vahelõiguna, mis minul kaasas oli ja mida vaja läks.
Esmalt, võtsin ma kogu täiega toidukraami kaasa. Valmispiima vedelal kujul, et ei peaks lennukis ega kuskil mujal pulbriga jamama ja ka tahked toidud püreede näol. Olin eelnevalt õnneks omale pagasi ostnud, sest muidu reaalselt poleks asjad ära mahtunud. Siinkohal esimene soovitus – lapsega reisides on suur pagas must have. Mul oli see asjadest pungil. Nii sinna minnes kui ka tagasi tulles 😀
Mul soovitati vankriga lennujaamades mitte jamada ja kõhukotti eelistada. Minu puhul toimis just vastupidine variant. No nii mugav – annad enne lendu lennuki ees vankri ära ja siis saad esimese asjana ta lennukist maha tulles kätte – supsti kiddo jälle vankrisse. Tagasi tulles katsetasin kõhukoti varianti, no kenasti vandusin ja kahetsesin, sest kõhukotiga trippides on sul ka vähemalt üks suur kott, kus on sees lennuks vajalikud lapse asjad, mida sa pead käevangus vedama. Õnneks oli mul Kirsti, kes mind meeletult aitas, aga temast juba hiljem. Vankriga seevastu saad kohe kogu oma pahna alla korvi panna ja käed-jalad on sul koheselt ka vabad. Seega, minu soovitus oleks, et lennukates kasuta pigem kergkäru (eriti, kui sind ootab ees mitu lendu järjest). Kohapeal olles on kindlasti kõhukotiga ka mõnus trippida, soovitan seepärast ikkagi kõhukott reisule kaasa võtta, mis sest, et meil ei leidnud kõhukott seekord kasutust.
Mõnus asi reisil oli tema väike tekikene – sai talle seda nii jalgade peale panna kui ka lennu ajal pea alla sokutatud. Võtsime ka mõned mängud kaasa, aga lennukis neid vaja ei läinudki, sest Lufthansa meeskond andis Kennetile mänguasjad kohe, kui olime lennukisse astunud. No, kui armas lihtsalt! Mul õde mainis, et Lufthansa on väga lastesõbralik lennufirma, aga no nii sõbralik, poleks ma arvanud. Tagasitulles näiteks oli ühel lennul eespool, kus oli ka rohkem ruumi, vabad kohad ja lennusaatja tuli pakkuma meile, et äkki on lapsega seal mugavam. Me küll loobusime sellest, sest Kennet juba magas oma ööund edasi ja ei tahtnud teda segada, oli see sellegipoolest äärmiselt armas žest nende poolt.
Otsin Kennetile ka piimhappe mingi šõgõsmõgõši, profülaktika mõttes enne reisi ja reisi ajal, aga õnneks ei juhtunud temaga midagi. Kõht oli korras, tuju hea, magas palju ja oli rõõmus.
Esimesel lennul Frankfurti joppas meil – keskmine istekoht oli tühi ja me saime Kirsti ja Kentsuga laiutada mõnusasti. Pisipoja oli kaunis väss, aga magama ei suutnud ta jääda millegipärast. Muideks, mitte ühelgi korral ei saanud ma aru, et tal oleks kuidagi ebamugav olnud nii lendutõusmisel kui ka maandumisel. Tal oli nagu täiega täiega suva sellest.
Vahtis ringi ja tegeles oma asjadega. Lootsin, et ta tukub esimese lennu ajal, aga selle asemel tegi ta oma päevase masterkoogi püksi. Just see, mida ma ei lootnud, et lennukis juhtub 😀 Tegelikkuses polnud mitte midagi hullu. Vähe kitsas oli seal WC-s, aga ei midagi ületamatut. Nagu ikka inimesed, muretseme ette, kuigi põhjust pole. Ahjaaa, tulin siis lapsega WC-s välja ja stjuardess pakkus lahkelt, et hoiab mu last nii kaua, et saaksin ise ka tualetis ära käia. Once again, mega teenindus!
Lennujaamas vahemaandudes läks aeg megaruttu, sest Frankfurdi lennujaam on nii kuradi suur ja meie muidugi pidime teise otsa kõndima. Kennet oli just mingi 30 min magada saanud, kui pidime lennukile minema. Venitasime võimalikult kaua, et ta vankris magada saaks, aga mis seal ikka. Seisime siis järtsus, kui üks armas naine ütles meile, et miks me ootame tavajärtsus, teil on ju laps, minge ikka eelisjärjekorda. Keeldusime. Vähem kui viie minuti pärast tuli meie juurde lennujaama töötaja, kes passe kontrollis, ja kutsus meid eelisjärjekorras lennu peale 😀 Ei hakanud teist korda tagasi ajama, suva siis. 😀 Ütleme nii, et Kentsu ei olnud just väga rõõmus, et tema õndsat und jälle segada saime. Nuuksus max 10 minutit, sest ei leidnud mugavat poosi magamiseks, aga õnneks uni ründas peale ja jäi tuttu kenasti.
Kohale jõudes ootas Martin meid juba lennujaamas. Lissaboni aja järgi olime 23:40 kohal, Eesti aja järgi 1:40 😉 Külla jõudes oli isegi Sanna üleval. Kena üüüberüllatunud padjanägu oli peas vanal 😀 Vaatas, et mis imeolevused talle öösel külla tulevad 😀
Järgmine hommik oli nii mõnus ärgata! Ma ei tea, mis ime diivan neil seal korteris on, aga iga jumala päev ma puhkasin nagu kassipoeg end välja. Ja ma ei saaks öelda, et me oma uneaja täis magasime. Seda kindlasti mitte. Kirsti ”kurtis” sama asja, et kuidagi nii puhanud on olla 😀 Jõudsime õigel ajal Portugali – kogu aeg lauspäike ja meie ajaks lubati vihma. Õnneks ainult üks hommik olime pikemalt toas, sest vihma sadas. Mitte midagi muud meil tegelikult ilma pärast tegemata ei jäänud, va rannas ajaveetmine ja oleks võib-olla surfamas käinud. Martin küll seebitas, et läheksime temaga kaasa, aga no minusugust külmavarest külma vette jaheda ilmaga küll ei meelita. 😀
Käisime rannapromenaadil jalutamas. Imeilus! Siinkohal soovitan naistega reisimas käia. Keegi ei vingu, et pilte tehakse liiga palju jne. Naistega lihtne – ahah, pilti.. hmm okei, kuidas, kui palju (alati rohkem). Kõigile sobib ja keegi ei tee haput nägu, kui ühtegi pilti ei saanud ja tehakse kogu üritus uuesti. 😀 Mulle meeldis!
Õhtul käisime poodlemas. Ma sain päris palju ilusaid asju sellelt reisilt, kuigi plaanis ei olnud, nagu ikka, mida väga osta 😀 Aga ma ei viitsi asjadest rohkem leelotada, sest kedagi nkn ei koti, mida ma kokku kuskilt ostan 😀
06.04 läksime praamiga Lissaboni. Praamil olles padutas täiega, aga nii kui olime sadamas, tuli päike välja. Jackpot! Lissabon on väga ilus ja puhas linn ning ägeda arhitektuuriga. Sanna jäeti koju issiga, Kenneti võtsime kaasa. Kahe lapsega seal munakivideparadiisis oleks päris tüütu olnud. Minult juba uuriti, et kuidas vankriga lood olid, kuna Lissabonis põhimõtteliselt igalpool munakivid maas. Vanker värises nagu mootor, aga õnneks Kennetile meeldis/meeldib see põrrpõrrpõrr. Ta on meil selline vana, kes reaalselt ärkab üles unest, kui auto foori taga seisma jääb. Alati on vaja mingisugust loksumist ja mürinat, et ta magada saaks. Ei hakka valetama, et täitsa väss oli olla, kui kogu aeg ülespoole oli vaja minna, sest linn asub just ”mäe” otsas. Õnneks olid mul sõbrannad kaasas, kellele ma vahepeal vankrit rõõmuga pakkusin. Päev möödus ülikiiresti! Portugalis nii palju piruka ja saiakeste poekesi, kust saad läbi hüpata ja midagi teele kaasa haarata. Minu paradiis. Hea kohvi ja saiakesed ning pirukad. Uhh! Kindlasti jäi meil veel palju vaatamata, aga põhi vaatamisväärused saime ikka oma silmaga ära näha.
07.04 olime hommikupoole kodus. Kuna Sanna käib juba potil, siis mõtlesin, et katsetame, mida Kennet teeb. Ta lihtsalt lõkerdas südamest naerda ja oli megarõõmus. Saime ka asjad aetud. Kuna talle nii väga meeldis see potiteema, siis koju tulles ostsin ka kohe poti talle. Peab ütlema, et suht edukalt läheb meil sellega.
Viimane päev 08.04 käisime Almadas. Idekas ilm ja idekas päev.
Jalutasime pika tiiru, seekord sai Sanna ka kaasa tulla. 😀 Triin muigaski, et tal on samamoodi puhkus nagu meil, kuna piiga oli päris palju isaga. Mul oleks Truss kindla peale silmi pööritanud, kui neli päeva jutti peaks Kentsuga kodus istuma. 😀 Siinkohal tahaks veel Triinu tulevast abikaasat kiita. Martin tegi meile iga jumala hommik kohvi, üks hommik vaaritas pannkooke ja oli üleüldse väga muhe tüüp. Olime põgusalt tutvunud varem, aga nüüd sain mingisuguse aimduse, kellega on Triin leivad ja muu kraami ühte kappi pannud.
… Triinust ei hakka ma rääkimagi.. 🙂 Mul on täiega vedanud!
Kui juba kiidulauluks läks, siis ma ei suuda ära kiita oma sõbrannat, kaamlit, sibit ja ei tea keda veel. 😀 Kirsti sai reisi ajal, jumal teab, mitu hüüdnime omale. Olen siin juba kõigile rääkinud, kui megasupertänulik ma talle olen. Ta aitas mind reaalselt kõiges. Küll tassis asju, siis tõstis meie vakreid, sõitis vanrkiga MÄEST ÜLES, sest ma ei jaksanud enam, mängis lastega, hoidis neid ja oli/on niisama lahe sõbrants. Tagasi tulles olin veidi tusases tujus, kuna kahetsesin, et vankri ära andsin ja üleüldse kõik läks kuidagi perse. Vabandasin Kirsti ees, et olen tujukas. Vana lihtsalt: ”Ah, savi, pole hullu.”
Käisime ühes vahvas kohas söömas ka. Veekogu rannikul, Lissabon oli teisel pool kallast. Jõime sangriat ja sõime kõhut täis, kui üks hetk vaatan Kentsut ja vana teeb häda nr 2. Minu õnnetuseks oli restorani sees IMEpisikene WC, kuhu ma heal juhul ise sisse mahtusin. Kelner pakkus mulle, et vaheta riided laua peal.. Just sayin, et mingi paar meetrit eemal sõid inimesed.. ja ma teadsin, et kook on püksis. Kutsisin siis Kirsti appi, et ma ei tea, kuidas ma tal mähkusid vahetama hakkan siin. Hakkasin siin Kentsut vankrist väja tõstma ja noh…… Tal oli krooks tulemata. See ”krooks” purskas kogu täiega vankri peale, letile, maha ja minu riietele. Kirsti koristas ”krooksu”, ma püüdsin siis last pesta. Loomulikult ei tulnud kraanist sooja vett. Mis te arvate, mis näoga Kennet oli, kui jääkülma vett pepu vahele sai.. Kirsti lihtsalt naeris, et polegi veel täiesti kuulis peaga kuskil, kurat teab kus, lapse okset ja mähkmeid vahetanud. 😀 Elu on seiklus! Lõpuks vahetasime mähkud vankri peal ära ja Kennet sai taas uinuda. 😀 Päev läks taaskord ülikiiresti ja mesimagus uni oli kiire tulema. Kahjuks pidime juba 2:30 ärkama, et lennujaama minna. Tagasilennud on alati ebameeldivad ja tüütud, sest tahad ju kiiresti-kiiresti koju jõuda. Aga midagi hullu polnud. Saime hakkama. Esimese lennu Kennet magas, teist lendu ei mäletagi.
Ütlen ausalt, et ega ma väga rõõmus polnud kojumineku üle. Mingisugusest koduigatsusest polnud haisugi. Järgmine päev pidi Portugalis lauspäike ka veel paistma. Andrus naeris ilmateadet, et Eestis jälle ilm halb, kuna me jõuame koju. Tallinnasse jõudes hakkas lausa lörtsi sadama.. 😀
Mul jäi veel palju asju rääkimata, aga mis seal ikka. Kennet teeb häält siin, pean toimetama minema. Jah, ma olen küll Saaremaal. Aga noh, Andruse empsil pani pesu kuivama ja nöör läks koos pesuga katki. Majandab õues seal. Hea nali ikka. Tegijal ikka juhtub.
Tahtsin öelda, et tahaks juba uuesti kuhugi sõbrannadega trippima minna. Lapsed ka kaasa, sest nendega on lahe! Ma algul kartsin, et kuidas see kõik meil välja kujuneb, aga tegelikkuses oli kõik väga harmooniline ja vahva.
Mõnusaid lihavõtteid ja olge ikka muhedad!
