Mõtlesin, et teen seekord postituse mitmes osas, et võimalikult palju saaks üles kirjutada. Tavaliselt Eestisse jõudes on juba pooled asjad meelest ära läinud.
Tänane kontor
Jõudsime siis rõõmsalt lennujaama, tagusime kaarte ja ootasime lendu. Andrus oli just eelmine päev kuulnud, kuidas tal tuttavatel lennud edasi lükatati. Ma olin enam kui veendunud, et meil seda ei juhtu. No ja palun väga – lend hilines, aga õnneks ainult 50 minutit. Kartsime, et muidugi rohkem. Olete ju isegi kogenud seda, et lend lükatakse edasi, oled kohe valmis lennukile minema ja lükatakse uuesti edasi. Eriti hea on see siis, kui kojulend niimoodi hilineb.
Lennust nii palju, et see oli mu kõige õudsem lennureis ever. Ma saan aru, et reisitakse väikeste lastega, aga üks laps konstantselt ainult röö-ööö-ökis. Sõi vist hommikul mingit lõvikonservi. Kõik pisemad tegelased ei teinud piuksu ka. Naljakas, et selline suurem tegelane nii vali oli. Püüdsin seal hädavaevu magama jääda, ilmselgelt ei saanud. Kohe, kui olin unne suikunud, tuli jälle uus laar karjumist selle ühe tite poolt. Võite arvata, kui närvis ma reisi lõpuks olin. Ma saan aru, et lapsed on elu õied ja ma tahan neid ka… agaaa.. õõ.. See laps polnud enam aastane. Mina sain igatahes ühe halli karva omale juurde, õnneks mulle halli värvi juuksed meeldivad.
Kuna meie hotell oli võrreldes teistega kõige kaugemal, jõudsime kohale alles kell 4 öösel. Isegi ööpimeduses pani see vaade meid ahhetama. Hotell on ikka jõhkra koha peale ehitatud. Jõuame siis hotelli, mis väidetavalt on 4+ tärni. Esimene mulje oli selline kahtlustav. Türgi neljatärni hotelli fuajee oli tunduvalt ilusam. Lisaks ehmatas see, et WIFI eest pidime 35EUR maksma, mis pole küll suur raha, aga arvestades, et tegu on 4+ tärni hotelliga ja kõik hinnas paketiga (ja.. just hetk tagasi lendas see paberilipakas rõdult alla kah veel..).
Surmväsinud ja janused, jooksime kiirelt hotellituppa. Meie imestusega, ei ole siin 4+ tärnidest haisugi. 😀 Samasugune hotell nagu Taiski, mis oli vist 3*. Lihtsalt ajas muigama see, kuidas need tärnid tegelikult ei tähenda mitte midagi. Türgis oli neljatärni hotell, mis on Kreeta mõistes tegelikult nagu 8 tärni 😀 Ema, isa ja sugulased on hetkeseisuga seal, natukene ajab kadedaks ka, sest sealne voodi oli nagu vahukomm, pehme ja mõnus. Lisaks oli seal olemas TEKK, siin külmetan ainult mingi linanartsu all. Aga pole midagi, õnneks nii Andrus kui ka ma pole kunagi väga hoolinud sellest, milline peaks üks hotellituba olema – kõik vajalik peaks ainult olemas olema. Lihtsalt tuli selline tugev võrdluse moment sisse, kui hakkasime nendele tärnidele mõtlema.
Kõige tüütum moment oli see, kui avasime külmari, milles haigutas tühjus. Siis oli meil küll selline nägu peas, et WTF, vesi peaks vähemalt complimentary olema ju, aga tutkit. Mis seal ikka, läksime kuivavate suudega magama, sest seda vett ju ka juua ei julge. Eriti mina, kes ma Taimaal väga jubeda toidumürgituse üle elasin. Nüüd jälgin, mida ma reisidel joon ja suhu pistan.
Üks huvitav asi veel, mida ma olen siin tähele pannud, on see, et siin ei käi mitte kusagil WC uks lukus. Hotellitoas veel, aga kuskil lobby baari juures kõikidele avatud WC.. Mul sinna küll isu pole minna. Kogu aeg on mingi hirm naha vahel, et keegi kohe tuleb ja segab sinu privaattoimetamist, aga eks eestlased ongi konservatiivsemad. 😀
Toidu kohta nii palju, et valik pole just teab mis suur, aga vähemalt on maitsev ja kodune, mis on tegelikult põhiline, sest, kes juba Andrust teavad… siis… noh.. gurmeetoit pole tema jaoks. Ma pigem söön siis ise sellist lihtsat toitu ja tean, et mu mehel on ka kõht täis, kui see, et ma gurmeetan(loe: söön igasugu kahtlaseid asju) ning andrus nälgib kõrval ja hiljem ostab kuskilt putkast krõpsu, et kas või midagigi kõhtu saada. Üks oluline märkus siia juurde – kohvi on siin parim. Täitsa lõpp, kui head kohvi siit saab. Nii maitsev on, et täna jõin hommikul kolm tassi kohvi ära. Tavaliselt kodus ja tööl piirdun ühe-kahega ja see on ka kõik. Siin aga, hommikuks, lõunaks ja õhtuks ning mitu tassi veel, sest no niiii maitsev kohvi on.
Käisime veidi maad uurimas kah. Loodus on siin tõesti imeilus, silm puhkab.
Siia mõned pildid ka:
Mõne päeva pärast teen uuenduse. Palju vahvat on veel ees! Lähen nüüd päikest võtma, Andrus juba sügeleb, et siit toast ära minna.
Musid-kallid-paid!
