Mis siis lõppkokkuvõttes kasulikum on?

0
1949

Pole vist hetkeseisuga mitte ühtegi eestlast, kes Haabersti hõberemmelgast midagi kuulnud pole. On mul õigus?

Kui see üritus alles tuure kogus, siis ma ikka lugesin neid uudiseid ja elasin väikest viisi kaasa – noh nii, et toredad inimesed, kui veidi sitkust näitavad ja looduse eest seisavad, sest see puu taheti ju siiski ebaseaduslikult maha võtta (juba võeti ka).

Mida aeg edasi, seda tragi-komöödilisemaks olukord muutus. Selge oli see, et varem või hiljem see puu maha võetakse, elu on kord juba selline – ühe kaotus on teise võit. Praegusel juhul mängib inimelu muudest asjadest üle, vähemalt on see minu subjektiivne arvamus.

Leidsin ühe artikli, mis väidab, et Haabersti ring on Eestimaa kõige õnnetusterohkem koht. Mul tekibki siinkohal küsimus: ”Kas me jätame alles ühe puu või me päästame ära väga palju inimesi, kes Haabersti ringil liiklusõnnetustesse satuvad?” (See võid väga vabalt ka Sina, kallis lugeja, olla).

Mulle on kogu sellest saagast jäänud mulje, et asi oli juba pigem põhimõttes, et tuleb seal puu otsas protestida ja sellist totrust korraldada. Eriti jäi silmi kriipima üks video, mis mulle Facebook’is ette hüppas, kus üks tegelane korrakaitsjaid väga vulgaarsete sõnadega üle valas ning õigust jäi veel ülegi. Kui Sulle midagi ei sobi, siis hoia oma suu kinni, ausalt ka! Mis siis saab, kui Sinul mingi häda on ja politseinikud pole nõus välja tulema? Mis siis teed, ah? (Sinu õnneks on see nende töökohustus… muidu küll vist sülitaks selliste inimeste peale, nii et silm ka ei pilguks..)

Ma saan sellest aru, kui puukaitsjad oleks protestinud mõnes riigis, kus metsa piltlikult öeldes taga aetakse ja iga puu arvel on, kui on.. (nendes riikides on jälle muid loodusvarasid rohkem, mida meil pole). Toon sellegipoolest mõne näite ka riikide näol: Island, kus on metsa ainult 0,3% kogupindalast. Teisel kohal on Malta 1%-ga ning kolmandal kohal Armeenia 9%-ga. Muideks, seda infot ei mõelnud ma välja – allikas: www.loodusajakiri.ee

Eesti maismaast on pool ehk 51% on metsamaa. 2016. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara 476 miljonit tihumeetrit. Metsaga metsamaa ehk puistute pindala oli 2,14 miljonit hektarit (Allikas: Eesti Statistika Kvartalikiri 2-2017). Seda infot arvestades positsioneerime oma 51%-ga auväärsele kuuendale kohale Euroopas. Kas tõesti tasus see tsirkus ennast ära, arvestades Eestimaa hetkeolukorda?

Et mitte asju ainult ühest vaatevinklist vaadata, siis vastupidiselt minu eelnevale lausele, ütles üks tark inimene siin vahepeal, et pole mõtet võrrelda haljastuspuid ja metsa hulka, millega ma olen tegelikult nõus, aga tore oli ikka seda välja tuua 😀 .

Ta mainis veel, et kogu see tramburai oleks ära jäänud, kui puukaistjatel oleks olnud piisavalt teadmisi, et kohtu kaudu oma seisukohti kaitsta ning ebaseaduslikku tegevust takistada. Taristut tuleb arendada, aga mitte üle laipade. Nendel inimestel on hea süda, aga nupp ei noki nii hästi. Shit happens.

Vot sellised lood siis..

Omalt poolt soovitaksin siiski nendel keskkonnaaktivistidel kuhugi vabatahtlikuks minna – nendest oleks tunduvalt rohkem kasu kuskil loomade varjupaigas, kui puu otsas karjudes..

”Kui tahad loodust kaitsta, siis istuta puid, mitte ära istu puu otsas.” (Haabersti vanasõna)

 

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here