Istusime siin paar päeva tagasi köögis laua taga ja jäime abikaasaga mõttele, et äkki me oleme nutiseadmete osas liiga karmid?
Kentsu ja Rommi õppisid alles 8 kuud tagasi ära, kuidas telekast ise multikateni jõuda. Käisime iga jumala kord ise panemas neile. Tegelikkuses oleks võinud selle varem selgeks õpetada, sest nad ei lülita seda Tv-d ise sisse, kui me ei luba. Meil on selline reegel kodus, et lapsed võivad TV-d vaadata siis, kui nad on tšillid vanad olnud. Pean silmas seda, et me ei pane neile kunagi multikaid siis, kui nad on kakelnud omavahel, et ei tekiks sellist seost, kus laps arvab, et kui ta käitub halvasti, karjub või teeb veel midagi taolist, siis saab ”preemiaks” multikaid vaadata. Me ei taha neid n-ö televiisoriga vaigistada. Aga see televiisori teema televiisoriks.
..
Kentsu läheb kooli esimene september ja paljudele ostetakse telefonid selleks puhuks. Novot, käisimegi siis ühel väga toredal sünnipäeval, kus sünnipäevalaps sai omale telefoni. Me nägime seda pettumust ja kurbust Kentsu silmis, et miks siis tema endale sünnipäevaks telefoni ei saa ja miks meie peres sellised reeglid peavad olema, et tema saab ehk kümnesena alles telefoni. Jäime mõtlema sellele, et tegelikult ju ei tahaks, et ta seltskonnast välja jääb, sest tal ei ole telefoni. Paljud sõbrad mängivad juba robloxi (?) telefonides, aga minu kiddo ei tea sellest ööd ega mütsi.. ta oskab heal juhul pilte vaadata sealt.
Lugesin mingi aeg tagasi ühte artiklit, kus ühe ema poeg jäi ajapikku seltskonnast välja (ta oli muidugi vanem, kui minu laps), sest selgus tõsisasi, et lapsed suhtlevad läbi snapchat’i, aga selle poja ema ei lubanud lapsel snapchat’i kasutada. Ema nägi, kuidas ta laps on kuidagi omaette jäänud ja parim sõber on kaugenenud temast. Ema uuris, et milles on asi…Teada saades, tekkis selline nõutu olek… Ja mul on hetkel sama tunne.. et ma ei taha lapsele telefoni anda, sest arvan, et tal ei ole seda vaja päriselt, veel…
Nutisõltuvus on nii kiire tulema, siis miks ma peaks vabatahtlikult lapsele selle kandikuga ette söötma? Isegi lasteaia õpetaja ütles kord, et ta saab täpselt aru, millised lapsed on nädalavahetusel ekraani ees olnud.. Õpetaja ei nimetanud nimesid, vaid rääkis laste olekust.. Need lapsed olid tema sõnul hajameelsed, ei leidnud oma kohta rühmas ja ei tulnud oma emotsioonidega just kõige paremini toime.
Samas ma ei taha, et tekiks olukord, kus räägitakse millestki, aga K ei saa mitte midagi aru ja on justkui ajast maha jäänud, sest tal pole telefoni. Ma kartsin seda hetke, kus me lihtsalt peame tegema asju ühiskonnast lähtuvalt, mitte oma südamehäält kuulates. Ma kuidagi kardan, et see telefon hakkab minu laste loovust, keskendumisvõimet ja kõike muud rikkuma. Ma näiteks tunnen enda pealt, et tähelepanu hoidmine tegevusel on kehvem, kui see oli varem. Arvan, et see on sots.meediast tulnud. Kiired videklipid jms kräpp. Kohekindlasti telefonist. Teate ju isegi seda: ”käin korra telefonis” ja siis avastad 20 minutit hiljem, et vaatad lambiseid videsid, kaugel sellest, miks ma sinna telefoni üldse läksin. Eesmärk ammu meelestki läinud.
..
Siin maal olles on nii-nii tore vaadata, kuidas mu laste fantaasia töötab ja loovus lendab. Mõtlevad igasugu lahedaid mänge välja, ehitavad, turnivad, mängivad, möllavad. Telefonimängu asemel mängime memo, reis-ümber-maailma, tähemängu, halli-kallit ja teisi mänge. Ma ei kujutaks ette, et mu lapsed istuks selle asemel näiteks tik-tokis..
Naljakal kombel jäi just täna hommikul silma ühes grupis selline postitus:
Jäin kohe mõtlema, et äkki on see märk, et telefoni pole veel lapsele vaja..
Ja tegelikult ma sisimas lootsin, et see telefoni aeg jõuab kätte siis, kui kiddo on umbes 10a, mitte 7. Kuidas teie peres lood on? Kas teie koolieelikutel on telefon? Millal Sinu laps(ed) telefoni sai(d) üldse? Palju nad seda kasutada tohivad? Mida nad vaatavad seal? Mida ei tohi vaadata? Kuidas see teie arvates on mõjunud lapsele? H E L P.
Siinkohal mainin, et me ei ole mingid koopainimesed, K-l on olemas nutikäekell. Räägin sellest veidi pikemalt, sest mul on instas uuritud selle kohta, millist nutikella me kasutame. Või noh, lapsed kasutavad, mitte meie.
Otsustasime I-watchi kasuks, sest kõik meie tehnika on suures osas Apple’i kraam. Nad ühilduvad omavahel imehästi ning seda on lihtne & mugav kasutada. Kuttidel on siis I watch SE + cellular, link on siin. Cellular tagab selle, et nad saavad kellaga ringi käia ja helistada ilma telefonita. Tavalise I watchiga seda teha ei saa, sellel peab helistades telefon lähedal olema. Kui Sul endal ei ole I watchi, siis saad kella enda telefoniga ühendada ja lisatelefoni vaja ei ole. Meil abikaasaga on mõlemal i watchid ja seetõttu teist kella enam lisada ei saa, mis omakorda tähendab seda, et kella aktiveerimiseks on vaja telefoni, mis on tüütu. Meil on hetkel kasutuses sõprade vanad telefonid, mis lebotavad kuskil sahtlis. Oleme muidu väga rahul oma valikuga. Lihtne kasutada, sest oleme harjunud apple’i toodetega.
- Plussid:
- – Laps saab teha ja vastu võtta kõnesid, sõnumeid, isegi kui tal pole telefoni kaasas. Turvalisuse seisukohalt on see suur pluss meie arvates.
– Vanematena saame lapse asukohta reaalajas jälgida – väga oluline ohutuse mõttes. (FIND MY äpp)
– Kui laps kukub või vajab abi, saab ta kiiresti saata hädaabi kutse: Emergency SOS. - – Saame määrata rakenduste kasutusaegu, vaadata aktiivsust ning piirata, mida kutid näevad/kasutavad, aga kellas pole me seda rakendanud. Pole nagu vajadust. Seal ei ole midagi erilist. R teeb oma avatari mängu seal (soeng, outfit, näoilme jms), aga see on ka kõik.
- – Laps saab jälgida oma liikumist, samme, tegevusi – see on meie peres väga popp. Lapsed tulevad minu kella pealt ka vaatama, kui aktiivne mina võrreldes nendega olnud olen. Lisaks saab ühiseid võistluseid vms teha läbi i watch’ide.
Miinused:
– Cellular-funktsiooni kasutamiseks on vaja eraldi eSIMi ja teenuslepingut (nt Telia, Elisa või Tele2 eSIM tugi), mis tähendab lisakulu kuus (~3–5 € või rohkem)
– Apple Watch SE Cellular on kallim kui tavaline SE – hind Eestis on umbes 300+ €, pluss eSIMi teenus.
– Aku kestab umbes 18 tundi, mis tähendab, et seda peab iga päev laadima
– Seadistamine toimub ainult iPhone’iga, millel on iOS 14 või uuem
I watch on hea valik lapsele siis, kui:
– Sa ei soovi lapsele veel nutitelefoni osta, aga tahad, et ta oleks kättesaadav ja turvaline. Ehk siis täpselt meie perele sobiv.
– Laps on vanuses umbes 6–12 aastat, ja vajab ainult baaskommunikatsiooni. Romet sai juba viiesena, sest me ei julge teda niisama õue lasta vennaga. Saame ise otse temaga vajadusel ühendust võtta tänu kellale.
– Oled valmis maksma lisakulusid (eSIM, kell ise).
On ka teisi toredaid valikuid kellade osas. Sõbrantsi lapsel on nt Xplora XGO3. Sellega saab näiteks videokõnesid teha ja pilte samuti. I watchil puudub kaamera. Hind palju soodsam kui I watchil. Aga muus osas suht sarnased fuktsioonid. Võib-olla visuaalselt ütleks, et kobakam, kui I watch, aga ei midagi sellist, mis megalt häiriks.
Soovitan enne ostmist mõelda, et mis on nutikella eesmärk lapsel, kui palju oled nõus välja käima selle eest ja milliseid funktsioone pead oluliseks.
Aga nüüd korra teema juurde tagasi. Mõtlesime härraga, et mida siis sellises olukorras teha ja mõtlesime üheskoos sellise lahenduse, et ostame lapsele telefoni sünnipäevaks, aga ta võib seda kasutama hakata siis, kui lugemine on selge. Juhul, kui 20.08 on lugemine selge (ise arvan, et ehk alles järgmine aasta :D:D), siis saab kohe oma telefoniga toimetama hakata, kui ei, siis tuleb veel usinasti õppida. Nii anname talle võimaluse ise pingutada ja eesmärke seada. Viskame palli tema väravasse. Vot nii..
Sellised on mu tänased mõtted.
Oleksin ääretult tänulik, kui jagaksite oma mõtteid kommentaaridesse.
.. Ja juhhei – blogi on korras ja saan jälle usinasti kirjutama hakata! Tervitan neid, kes on kirjutanud mulle, et miks mu blogis uusi kirjutisi ei ole =)
Minu laps läks ka 1. sse klassi ja tal ka pole telefoni, sai sünnipäevaks käekella millega saab meile helistada meie talle. Oleme ka elukaaslasega sellel teemal arutlenud aga ma ei näe veel pointi sellel, et talle nutikas kätte anda. Valikus on olnud see variant, et nuppudega telefon vaadata hoopis. Vaadates kuidas lapsed ainult ninapidi nutikas koguaeg ainult istuvad on kohutav.
Minul on täpselt samad tunded.. Esimeses, ja üldse tegelikult algklassides, ei ole ju telefoni tegelikult vaja. Laste töö on koolist koju tulla, nautida ilusat ilma, õues olla ja sõpradega mängida…
Minu esimene laps sai telefoni 6a. Ostsime Iphone, kuna seda saan oma telefonist nö juhtida- nii selle ksutamise aegasid, tegevusi kui ka äppe, mida ta kasutab. Algklasside ajal tal oligi kuni tund nutiaega päevas, kus sai siis oma barbie mängu mängida ja kogu lugu. Tänaseks on ta 15aastane. Paar aastat tagasi lisandus lõpuks ka Tiktok ja aasta tagasi sai Insta ja FB. Telefoni kasutamise ajad on endiselt minu kontrolli all parooliga, enam ma kyll kasutamise kestust ei piira (pole vajadust, sest ta pole seal nii palju), küll aga on piiratud see ööajal, ehk 23:00 kuni 7:00 on telefon nö lukus ja saab ainult helistada. Sellest oli meil nyyd just eelmine nädal suur eriarvamus- nimelt temavanused olevat ikka palju kauem nutis ja tema ainus, kelle vanemad nii piiravad. Ja uurisin yle mõnelt tema klasikaaslase vanemalt ja tõepoolest- nii ongi! Võivad olla palju tahavad ja millal tahavad ja siis ka tabasin end mõttelt, et kas olen liiga karm ja samas oleks ju veel hullem kui ta öösiti kuskil sõpradega joomas ja aineid tegemas käiks (nagu ma ise 15a🫣). Võta siis kinni.
Mehe laps sai ka telefoni 6a, aga esialgu seetõttu, kuna ta muidu ei saanud isaga suhelda 🤦♀️. Nüüdseks ta kohe 12 ja kuigi tal on samuti koguaeg olnud piirangud nii aja kui tegevuste osas telefonis, siis tema on see nö sõltlase tyyp- ta võib google mapsis või seadetes ka aega veeta, kui muu nutiaeg täis on. Ehk temalt peame päriselt seadet käest ära võtma. Seega ma arvan, et see on veidi ka inimtüübis kinni, kuidas kellelegi mõjub.
Mu meheõde ostis lapsele kooli minnes nuppudega telefoni. Aasta hiljem olid siiski sunnitud selle välja vahetama nutitelefoniks, sest a) klassis narriti ja b) tunnis hakati nutikaid kasutama õppetöös.
Niiet jah, ega sellest nutist pole pääsu, aga mina arvan, et peavad olema reeglid, kuidas seda kasutatakse. Applel on see family süsteemiga tehtud ka väga mugavaks.
Esmalt, kniksud ja aitäh, et nii põhjaliku kirja kirjutasid. Nii hästi lahti kirjutatud, samas kokku võetud.
Ma olen Sinuga 100% on oleneb inimtüübist. Näiteks meil praegu olukord, kus pisem võib kellas lihtsalt aega surnuks lüüa, KUIGI SEAL JU POLE SUUR MITTE MIDAGI??!!
Suurem poiss tüdineb ruttu ära ja hakkab oma lapse asju ajama. Et ses osas olen nõus – see sõltub ka inimtüübist palju.. Kellel on sõltuvus”geen” ja kellel mitte 🙂
See narrimise teema on ka üks, mida ma kardan, väga. Aastaid tagasi narriti minu sugulase poega, kes läks kooli sellise lihtsamakoelise nutitelefoniga, mis oli igati asine ja hea telefon, aga see polnud I phone…. Lõppes muidugi sellega, võid juba arvata, et osteti lapsele ka I phone. Uskumatu ikka, esimese klassi juntsud teavad, mis asi on I phone… Minu jaoks täiesti üllatav.
Jaaa!! See FAMILY VÄRK ON väga väga vägaaaa lahe ja tore. Kasutamegi seda praegu nutikellade asjus.
Igatahes, panen Sinu info kõrva taha! Kentsu õpib lugemise selgeks, saab telefoni, lihtsalt paneme reeglid ja piirangud paika.
Kui lugeda Jaan Aru raamatuid, artikleid või võtta eeskujuks Taani, Prantsusmaa, kus pole lastele alla 13a isegi nutitelefonid lubatud, siis pigem hoiaks last eemal sellest nii kaua kui võimalik. Aga eks tulevik näitab mis elu toob. Eriti kahjulik pidi poistele oleme sotsiaalses mõttes läbi ekraanide suhtlemine teadusuuringute järgi.