Naistepäev on erakordselt kummalise saatusega päev, mida riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana pühitseti peaaegu kogu nõukogude aja vältel. Ametlikult tähendas see koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevad-talviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja pakuti kooke. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.
Eestis kandus naistepäevale üle 20. sajandi alguses riiklikult, kuid ka pereringis tähistatud emadepäev, nii et lapsed valmistasid emadele ja vanaemadele kingitusi. 1960.-1980. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte, mida oli pühade eel laialt müügil. Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva pila ja paroodiatega, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks – taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta. Nüüd on see aga juba tõeliselt vabatahtlik ja seda tähistavad vaid need, kes soovivad.
Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise alguse kohta pole päris täit selgust. Seda on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus tookord 129 naist. 1909. aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. 1910. aastal Kopenhaagenis võeti otsus vastu ja juba 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, mõni aasta hiljem ka Venemaal.
Naistepäev integreeriti uue ja neutraalse pühana kohe Nõukogude Liidus tähistatavate pühade hulka ja peagi algas selle äge politiseerimine. 1930. aastatel hakati päeva laialt ja ajakirjanduse toetusel tähistama, 1936. aastast algas emarolli väärtustamine ja emakangelaste kujundamine, emadusest ja emadest kirjutamine ja konkreetsete iskute esile tõstmine – Venemaal kujunes kiiresti välja tõeline emakultus. Aga ega ainult seal – Teise maailmasõja eel ja ajal oli emadus hinnatud muudeski riikides ja samasugune propaganda käivitatud näiteks Saksamaal.
Naistepäev ÜRO tähtpäevade nimistus, kuid selletagi on ta laialt tuntud mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Üksnes 20.-21. sajandi naistepäeva sümbolid on muutunud. Sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid, kriisikeskuste abistamist. See on päev, kui räägitakse naiste muredest ja probleemidest (Allikas: folklore.ee)
Ehk siis suures pildis on naistepäev see päev, kus me tähistame naiste õigusi ja vabadusi, et meil on samasugused võimalused nagu meestel ja me saame olla need, kes me tahame, mitte need, kes meil käsitakse olla. Muideks, see pole igalpool nii, kahjuks. Endiselt on veel 21.sajandil riike, kus naine on kodus koduperenaine ja tema sõna ei loe mitte midagi. Olen tänulik, et elan sellises ühiskonnas, kus ma võin olla kesiganes ja teha midaiganes mulle meeldib, öelda seda, mida ma mõtlen ja olla võrdne meestega. Mitte küll kõiges, sest me juba bioloogiliselt ei ole meestega võrdsed, aga saite aru küll, mida ma silmas pidasin… Näiteks ei pea ma kellegi kinganinasid puhtaks pühkima ning saapapaelu siduma ja selle eest tänulik olema, et seda teha saan. Näide sellepärast selline, et MA NÄGIN sellist olukorda OMA SILMAGA Dubais olles. See oli päris šokeeriv ausalt öeldes.
Küll aga leian, et naiseks olemine ei tähenda seda, et mehed peavad kõik meie arved ära maksma, meie autot pesema ja naised ise ei tohi kunagi mehi välja kutsuda. Minu meelest on see meeste suhtes toxic ja liiga eelmine-sajand-suhtumine. Ma panen ikka ise oma autole aknaklaasivedeliku kui see on otsa saanud, tangin ise ja käin pesulas ise. Jah mu mees võib neid asju ka teha, aga ma ei oota seda. ja ma ei eelda, et mu mees peab neid asju tegema, sest ta on mees?!!?! Mehel on oma auto, mille eest hoolitseda 😀 Miks ma sellest räägin on see, et vaatasin eilset ”Laserit”, mida mulle ikka ja jälle vaadata meeldib ja kuidagi jäi nii kurb tunne sisse, et noortele tüdrukutele ja üldse naistele sisendatakse seda, et naised ei tohi mehi välja kutsuda. Mees kutsub siis välja ja see kohe eeldab seda, et tema peab arve maksma. Nagu Elisa Huub’i uues seriaalis ”Papsid” Märt Piusi näitleva papsi tütar ütles, et ta pole printsess, vaid amatsoon ehk naissõdalane. Mina tahan ka olla see warrior Wonder Woman, mitte see teine valik.
Siinkohal on hea näide tuua kohe elust enesest. Ma olin 18, kui Trussiga tutvusime ja nemad olid siis sõbraga üliõpilased, kellel ka rahaga väga kiita ei olnud. Me läksime välja ja juhtus nii, et me jootsime poisid oma kulul kännuämblikuteks. 😀 Andrus vabandas ette ja taha, et kuu lõpp jne ja et ta pole kunagi kohanud naisi, kes meestele välja käristaksid niimoodi. 😀 Minu meelest on see jumala eluterve mõtlemine, et maksab see, kellel parasjagu raha on. Ma ei ole väga kunagi väljas käinud niimoodi, et ma lähen peole ja kukkur on tühi. Aga olen näinud neid tüdrukuid, kes istuvad koksideta laua taga ja näed, et ootavad, et keegi neile joogid välja teeks. Suht nukker ju? Minu meelest paneb see kohe kohustuse külge, et ma pean midagi joogi tegemise eest vastu andma. Seetõttu ma ei lubanud omale ka suvalistel kuttidel välja teha ja mu sõbrannad on täpselt samasugused, kes ei eelda, et mees peab maksma ja välja käristama selle eest, et minuga juttu ajada. Pluss! Ise ostes Sa tead alati, et Su jook pole millegagi segatud ja on turvaline. Tundub suvaline teema, aga just hiljuti vaatasin korgijoogist saadet… ja see oli päris hull vaatamine. Tasub olla ettevaatlik.
…Ehk siis Truss vaatas, et see täitsa normaalne tšikk ja ei otsi omale järjekordset rahakotti, vaid mõistus on õiges kohas. Okei, nali, vaevalt ta selle järgi otsustas, et mu nüüd rajalt maha tahab niita.. Ma ikka niisama ka täitsa ladna inimene. 😀 Ahjaa ja minu meelest need naised, kes ainult sellest räägivad, kui rikas peab nende mees olema, kellega nad koos tahavad olla, siis nad ei leiagi seda õiget meest, sest kogu mindset ja energia on VALELE ASJALE suunatud. Mul on tohutult hea meel, et oleme kahekesi koos siia punkti jõudnud, kus me hetkel oleme. Ja keegi ei saa mulle öelda, et ma olen siin rikast meest taga otsinud. Tehke teie seda sama, mõelge vähem materiaalsusele, siis tuleb õige inimene vähe kiiremini teie ellu. Tähtis on see, mis on sees, mitte selle ümber.
See on umbes sama nagu Instast vaatad, et kõigil on maailma kõige kallimad kingad, riided ja kotid käes-jalas varba otsas, aga mis on tegelikkus? Puhas materiaalne fassaad, mis kohekindlasti pole elus kõige olulisem. Mul ei ole ühtegi ebareaalselt kallist kotti näiteks. Põhiliselt käin praegu oma Kevin Murphy kotiga, mille ma tasuta sain. Ei saaks öelda, et see kuidagi 1000 eurosest kotist halvem on.
Leian, et ma ei pea lehvitama teie ees erinevate ÜLIKALLITE kottidega-riietega-jalanõudega (KINDLASTI, ET LOGO NÄHA OLEKS!!), et teile endast rikkam või parem mulje jätta. Käin uhkusega kaltsukates edasi ja näen ikka ja jälle väga hea välja. Ilma fäncy-päntsitamiseta. Mul oli tegelikult võimalus omale uipu äss kott valida kaks talve tagasi ja teate, ma rääkisin Trussile, et on peresid, kes vajavad abi ja süda valutab nende pärast. Truss kandist tuimalt ühele perele 1000 ja teisele 1000. Ja sinna see kott läks, mida mul ju tegelikult vaja pole. Ja see pole mingi ”tahan kiitust teilt” jutt, vaid lihtsalt hea näide, et elus on palju tähtsamaid asju minu meelest. Seepärast tundus ka hetkel see kahtleva südamega siia kirja panna. Üks video levib instas, kus on hästi öeldud, et rikkaks saamine ei tee inimest heaks ega halvemaks, vaid võimendab seda, kes sa oled juba varem olnud. Truss on ehe näide sellest! Võin sellest kirjutada, ta nkn mu blogi ei loe 😀 Aga ta võis üliõpilasena oma viimase raha taskust ära anda kerjavale inimesele tänaval ja nüüd, kui on tekkinud võimalus rohkem kedagi aidata, siis ta ikka täiega teeb ka seda. Eepiline eeskuju minule endale. Väga austan!
Mõttelõng jooksis kuhugi teise tuppa hetkel, aga võtan kokku sellise jutuga, et mulle väga meeldib naine olla. Vahet pole, mis energias ma parasjagu kellegi teise arust viibin, kas mees-, nais- või ufoenergias, you name it. Kõik energiad võtan vastu. Palju tähtsam on kogu selle energiajutu asemel olla kohal, teha asju südamega, areneda ja tunda teiste vastu huvi, armastada kirglikult ning olla empaatiline.
Elagu naised! Siia väike galerii ka! Ostsin omale lilled ning käisime naistepäeva puhul sõbrannaga pildistamas, et lihtsalt naiseks olemist tähistada!