Oeh, ma ei teagi, kust alustada. Pidin oma Narvas käigust veidi rääkima, aga pole jõudnud. Võtan nüüd hoopis teise teema üles.
Iga vanema õudusunenägu.
Kennet ripub meil tihti gümnastikarõngastega ja pole nagu midagi juhtunud. Kui tahab ”saltot” teha, paneme diivani alla, et õnnetust ise õuele ei kutsuks.
Olin ise eile poiste toas mänguasju koristamas, kuniks mingi kuues meel peas mõtles, sest ma kuulsin, et K läheb rõngaste juurde diivanilt. Aga mõtlesin siis, et suva, ei hakka, kuna Andrus niikuinii paneb diivani alla, kui Kents ”saltot” teeb seal. Samal hetkel käis põnts ja ehmatasin end oma mõttest ”üles”. Jooksin tuppa. Kennetil suu verd täis… ja…
Esihammas…. Ei see polnud katki. See faking tuli eest ära. Ma olin suurest ehmatusest nii šokis, et panin käed suu ette, sest ma ju mõtlesin TEISES TOAS, et hõikaks.. AGA MA EI TEINUD SEDA. Ma lihtsalt täna terve päev kahetsen, et ma eile ei suunanud tähelepanu sinna. Ma oleks ju saanud õnnetust ära hoida, võib-olla. Ma olen lihtsalt nii õnnetu. Kentsu alles sai 20.08.2022 4-aastaseks. Ta peab 2-3 aastat ilma esihambata olema. Vägisi tulevad pisarad silma.
Kenneti käest täna küsisin, kuidas on võimalik ilma saltota face plant’i teha. Ütles, et läks ühe käega ja käsi lasi lahti ja näoga põrandasse. Teine kõrvalhammas on ka väga kahtlane ja juur on verevalumis. Alahuul lõhki.. ldfksodfksdapdlaädälda .ddkaskoksoadksdaodslaö
dajdakkladsklödaskölda.
Lohutan ennast sellega, et need on kõigest piimahambad ja külajoodiku hambumusega peab ta ”KÕIGEST” 2-3 aastat olema. Ma ei taha neid pilte sots.meediasse panna, sest kunagi võib K-l tüütu olla ja teisalt need on päris tüütud ka.
Andrus oli eile hästi tubli ja lohutas Kentsut, sest laps oli nii šokis sellest, et hammast ei ole. Valus ka muidugi. Proovi ise hammastega põrandasse kukkuda. Ei saa just naudinguks nimetada seda. Ma ise olin rivist väljas, sest peas kummitas mõte, et miks ma ei hõiganud, kui peast käis mõte läbi ja nüüd mu laps hambata ja jumal teab, mis need kaks hammast kõrval veel teevad.. Neljaaastasel sahtel tühi.
Uhh… N-A-M-A-S-T-E.
See oli ka üliarmas, et Truss palus täditütrel saata, et Aleksil ka hambaid pole (vahetuvad küll, kuna vanus sealmaal), aga ikkagi. See lohutas Kentsut, kuna Aleks on talle kuidagi eeskujuks saanud, kogu aeg räägib temast, ja tänu sellele pildile ta ka rahunes. Hambad tulevad uued asemele. Kõigest piimahambad… ja hea uudis oli see, et HAMBAHALDJAS on juba väga kaua oodanud hambaid, mille vastu ta raha tahaks anda.
Kolisin ise ööseks Rommi ja Kentsu tuppa põrandale. Väga ”mõnus” ja kõva oli magada muideks. Kentsu läks Trussiga meie voodisse ja nii me kuidagi hommikusse päeva saimegi. Öösel kuulsin ka Hambahaldjat, kes oli rohkem nagu Hambaelevant, aga vähemalt lapsed ei kuulnud. Klirises ja kolises oma mündikukruga. Aga vähemalt sai hamba kätte ja raha padja alla sokutatud.
Hommikul muidugi, MA EI TEA, KUIDAS SEE VÕIMALIK ON, aga Kents lõi vastu kapi äärt UUESTI SUU VERISEKS. Mul süda jättis seekord lööke vahele, ausalt ka. Kui ma nägin, et suu on verd täis…. mõtlesin, et nüüd on päriselt 3 hammast eest läinud, sest need olid juba eile väga kahtlased. Õnneks on veel alles. Endiselt.
Ärkasime, toimetasime ja viisime Rometi hoidu hommikul. Muideks, isegi meie lemmiknaabrinaine, kes meie all elab, kuulis seda prõntsatust ja väga suurt nuttu… Nägime õues ja näitasime, mis juhtus…
Teema juurde tagasi tulles, siis meie suundusime peale Rometi äraviimist Ülemistesse, ostsime Kentsule traktori ja Rometile (sest K ütles, et tahab vennale ka osta Hambahaldja raha eest vennale kõik maailma autod. Romet soovis ainult kolme, kõike polnud vaja 😀 /via. hommikune potijutuajamine) puksiirauto.
Vot sellised lood.. Kellelgi samalaadseid kogemusi? Oskab mind keegi lohutada? Naerma ajada?
Igatahes, peale kino korjasime Rometi peale ja tulime koju ja nüüd nad magavad. Mul on hetk aega istuda ja kirjutada. Õhtul lähme vist ema juurde ja hommikul sõidame poiste vanavanaema vaatama ja minu tädi juurde Tamsallu. Ma pole seal iidamast-aadamast käinud ja tõesti väga kibelen sinna. Seal on kuidagi mõnus aura ja selline zen-koht, kus lapsed saavad mõnusasti aias joosta ja tegutseda.
Truss läheb ise homme Redbulli lennupäevale, et te ei arvaks, et ma mingi üksiksema olen. Trussil lihtsalt kuidagi viimasel ajal palju tegemist töövälisel ajal ja ma siis ei viitsi ka lastega kodus passida ning käime ja toimetame kolmekesi ringi. Muud midagi.
Kennet ise tunneb ennast hästi. Valus on ikka, aga ta ei kurda. Kiitsin teda, kui vapper ja tubli ta ikkagi on, arvestades, mis juhtus.
Hakkan nüüd õunakooki tegema, sest reede ja õunu on palju. Pealegi, see õunakoogist tulenev lõhn….mmmm….
Ohjah… Hea on vähemalt see, et saime tema neljanda aasta sünnipäeva veel tervete hammastega peetud ja pildid on täitsa kenad. 😀
Järgmine aasta teeme maskipeo ja riietan Kenneti piraadiks, siis saab laia naeratusega naeratada. 😀
Minu lapsel vahetusid esimesed hambad enne 5 aastat juba 🙂 nii et pole hullu, ehk läheb ka kiiresti. Aga tal tuli juurega? Kas see ei mängi rolli kasvamisel?
ossa, nii ruttu. No palvetan, et juhtub sama..
Juurega jah… :/ Ootan hambaarsti kõnet praegu tagasi…. et vist tuleb röntgenisse minna, sest just samal põhjusel, et kui palju sai ige vigastada ja mis saab edasi.. Kui kaugel on jäävhambad… kas hambumine kuidagi ohus.. 🙁
täpselt see, mida praegusel ajahetkel ootasime…
Minu poeg oli ka neljane, kui vanaema-vanaisa juures mängis õunapuu otsas tarzanit. Seal oli okste külge seotud üks nöör ja tema otsustas, et haarab sellest hammastega kinni ja ise laseb käed-jalad lahti. Kõik käis nii ruttu, et mitte keegi ei osanud arvatagi, mis mõtted lapsel pähe on tulnud. Välja kukkus esihammaste kõrval olev hammas, esihambad küll loksusid hirmsasti, aga hiljem jäid siiski kinni. Alguses olin mina vist ise palju kurvem, kui laps. Pärast juba harjusime ära. Ja aeg läheb ruttu – varsti niikuinii hakkavad juba vahetuma.
:D:D:d Ma mängisin kunagi basseinis merineitsit ja HAMMASTEGA PÕHJA
esihammas ja jäävhammas pooleks :D:D: ütleme nii, et rohkem rollimänge kuskil eksootilises kohas ei teinud. 😀
Aga jah nõus – esimene šokk möödas, siis kuidagi leebub see teema, eriti, kui laps ise ka rõõmsameelne.
Meil juhtus 2a2k tütrel hamba õnnetus. Hüppas meie voodis kuidagi nii, et kukkus suuga vastu puidust aknalauda ja üks esihammas oli täiesti viltu suus. Ma olin ikka väga šhokeeritud aga õnneks saime järgmine päev erakorralise hambaarsti juurde aja, et näitama minna. Selgus, et ei läinudki kõige hullemini, hammas siiani veel suus ja ajaga läinud enamvähem samale kohale tagasi (nüüd 5a4k). Meil õnneks juur ja närv kannatada ei saanud aga hambaarst ütles ka, et on olnud juhused kus lapsed tulevad nii, et eest ongi hambad puudu 😔
Uhhh.. issand. jube.
Meil arsti muidugi ütles, et kui kiddo oleks 1-2 oleks lihtsam olnud, sest siis pole jäävhambaid veel nii lähedal. Meil ikka ige ka lõhki, aga eks näis, mis täna kohale minnes öeldakse selle peale.
Nii kurb lugeda, aga noh elu… vast pole hullu ja jäävhambad tulevad ruttu.
mhm, loodan sama. Saame täna 17:15 arstile, eks näis…