Hetk tagasi lugesin just uudist, kus Tartus ühikas korraldati üks kena ”külapidu” 14-ne inimesega. LINK Tahaks lihtsalt peast kinni haarata ja küsida, kas teil, kallid inimesed, pole üldse mõistust peas? See on hea näide sellest, et kodus istumine ei tähenda ühikapidusid.
Miks ma sellest kõigest kirjutan, on see, et kõigil ongi selle hetkeni pohhui, kui see COVID-19 ei puuduta Su oma peret, Sinu oma lähedasi, Sinu ema, vanaema, isa või vanaisa või õde või venda või.. tädi või onu… Minuga oli ka suht sama olukord, ei hakka valetama. Pidasin küll ilusti reeglistest kinni, aga ei suutnud olukorra tõsidusest kinni haarata enne, kui oma pere sellesse tohuvapohusse sattus.
Ma lihtsalt tahaks need vandenõuteoreetikud praegu sinna sügavasse haisvasse auku saata, vabandust väljenduse eest, aga jah, nii ma teeks. Ma tegelikkuses usun ise ka, et mingi sügavam teema sellega on, aga see selleks. Alustame sellest, et COVID-19 viirust ei saa ravida C-vitamiiniga. Lugesin ühte arvamust ja ma lihtsalt jäin seda idiootsust ekraanil jõllitama. Jah, see võib olukorda parandada/leevendada (võib-olla), aga mitte ravida.
C-vitamiin pole kunagi kopsupõletikku ravinud, ei COVID-19 viiruse tõttu tekkinud kopsupõletikku ega ka tavalist. Ma olen korra elus kopsupõletikus olnud, võin öelda, et see oli mu emale väga raske ja stressirohkne aeg.. ja mul oli ainult ühes pooles, mitte kahes korraga. Abi annavad hingamisaparaadid, mitte C-vitamiin.
Arstid on öelnud, et selle viiruse puhul on üks aga: kord läheb paremaks, siis võib jälle halvemaks minna. Ilgem salakaval uss. Me keegi ei tea, kuidas meie immuunsus sellele viirusele reageerib, ärge palun eeldage, et just teie peeretate selle oma kõhutuultega välja ja kogu lugu. Me ei tea seda. Nt rasedate kohta on ka väga vähe infot.. Nt ma ei tahaks hingamisaparaatide all intensiivraviosakonnas olla.. Olen seetõttu ekstrahoolikas ja pean reeglistest kinni, aga teinekord isegi see ei aita. Keegi ju ei lähe vabatahtlikult omale viirust külge huntima.
Mul läks härra juba suurest murest ise testi tegema, sest ta on astmahaige ja hakkad ju asju ette kujutama. Ütlesin kohe, et ilmselgelt Sul pole midagi, sest me oleme ju ainult kodus istunud (ja autoga sõitnud kilomeetreid maha :D). Aga maailma suurimale muretsejale on võimatu seda selgeks teha. Nüüd on vähemalt süda rahul, et test oli negatiivne, ilmselgelt.
Kõik, kes arvavad, et see on endiselt nagu tavaline gripp, no palju õnne teile. See pole seda. Jah, grippi sureb ka palju inimesi, aga selle LEVIK ei ole nii suur. Üks DOK. film võttis väga hästi kokku koroona viiruse leviku ja sellega seonduva. Ta levib nagu SARS-CoV ja tapab nagu ebola viirus. Uus COVID-19 viirus on tapnud kolm korda rohkem inimesi kaheksa nädala jooksul kui SARS 8 kuu jooksul. Lihtsalt selline huvitav fakt.
Eriti toredad on veel need inimesed, kes ütlevad, et vanuril(nooremad ka) on mingi lisahaigus(millega on suht kaua juba suudetud elada kenasti) nagu näiteks minu 89-aastasel vanaemal(kellel on insuldi tagajärjel pool keha halvatud) ja ta saab viiruse ning kaotab oma elu, siis TA EI SURNUD JU VIIRUSE tagajärjel. Ta oli lihtsalt vana ja pidigi surema. Mis kuradi debiilsus see veel on?
Inimesed elavad väga raskete diagnoosidega päris mitu aastat veel ja kuidas te saate väita, et need inimesed oleks niikuinii ära surnud. Diabeetikud elavad väga edukalt, kui teevad oma tavapäraseid kohustuslikke protseduure. Kellegi niidab koroona maha ja ta SURI, SEST DIABEET võttis selle inimese elu? H*i võttiski, kurat võtaks.
Mu vanaema on näiteks väga terase mõistusega, võiks vabalt joonele panna mõne minu vanusega. Sööb küll miljon tabletti päevas, aga tal on hing sees, toimetab kenasti ja on muidu väga muhe mutt. Olen kõigile öelnud, et kui ma suudan sellises vanuses selline vanur olla, siis fuck yeah, mul on päris hästi elus läinud. Viskab nalja, pidulauas võtab pitsi kaasa, tõstab toosti. No igatahes.. kogu laheda vanema combo on selles isikus olemas. Ma oleks päris vihane, kui keegi ütleks, et ta oligi vana. Vanus on muideks suhteline number.
Selle postituse mõte pole kedagi maha teha, vaid öelda, et olge ettevaatlikud. Kunagi ei tea, mida just teie organism sellest viirusest arvab. Parem karta, kui kahetseda minu meelest. Või mis teie arvate? Ärge suhtuge sellistesse asjadesse nii, et ”minuga nkn ei juhtu”. Ma arvasin ka, et Eestisse see viirus pigem ei jõua ja kui jõuab, siis suuresti lahjendatud kujul. Nüüd oleme aga ise selle pasa keskel..
Siia lõppu lisaks veel nii palju, et selle kriisiolukorraga hakkad palju rohkem hindama neid tavapäraseid tegevusi: kinos käimine, sõpradega ajaveetmine, jõukasse minemine, teatrid, kontserdid, SPA-s käimised.. Vanaemal külas käimine. Mu ema on nt nii korralik, et ta isegi ei julge meile külla tulla, kuigi ta on ometigi ju minu ema ja elame ka samas linnas, aga ei. Müts maha, et ta suudab nii ebareaalselt korralik olla. Õnneks olemas FACETIME 🙂 Sellegipoolest on igatsus suur… aga eks me kõik igatseme kedagi või midagi praegusel ajahetkel… Minu sis on nt Kolumbias kinni ja ei saa Eestisse. Väga masendav ikka, kuu aega oleks pidanud varem tulema, kui ta oleks vaid tööandjatelt loa saanud… nüüd on aga piirid kinni.. :/
Egas midagi. Ma ei oska siia midagi tarka enam juurde rääkida.
Hoidke ennast, oma lähedasi ja ärge vaadake ainult oma nina ette. Meil on kaks silma peas, mis peaksid veidi kaugemale nägema, kui ainult kõhupekkide ette ja lisaks on meil suure boonusena ka enamjaolt mõtlev aju olemas.
Musid-kallid!
