Miks me EEL-arvamine midagi?
Minuga juhtus paar nädalat tagasi üks südamlik seik, mida tahaksin Teiega jagada.
Oli üsna vaikne päev töö juures, kliente mul poes polnud. Unistasin niisama ja hõljusin pilve peal, kui poodi astus üks meesterahvas. Hõikasin talle otsekohe ”Tervist”, ise tundes, et poodi on tekkinud kaunis ebameeldiv aroom. Tegu oli ühe kodutu härraga.
Meesterahvas suundus riideid vaatama, mina samal ajal mõeldes, et kas ta ikka teab, mis poes ta parasjagu viibib (nt kõige odavam püks on ca 140 eurot ja kõige kallim 320 eurot). Sellegipoolest läksin ma temaga sõbralikult juttu tegema ja uurima, et mida ta parasjagu oma riidekappi osta soovib.
Seltsimees oleks mind nagu sisimas oodanud, sest ta võttis kohe esimese t-särgi stangelt ja ütles, et ta on sellest huvitatud. Küsisin viisakalt suuruse ja muude kandmiseelistuste kohta ning ulatasin talle t-särgi proovimiseks. Ta ütles:”Kallis inimene, mina seda küll proovima ei hakka, näete ju milline ma olen, usaldan Teid, kui ütlete, et see suurus sobib mulle.”
Kuna ma ei suutnud oma imestust varjata, et ta tõepoolest hakkabki Dieselist särki ostma, siis uurisin koheselt, et kust kaugelt ta siis tuleb ka.. Ta rääkis oma elust mulle pikalt ja laialt – mai alguses pandi üks päevakodu vms kinni ning sinna ta enam päevasel ajal minna ei saa, seetõttu peab ta õues olema mingi kellaajani, et siis sammud seada uue ööbimiskoha poole. Ta tuli omale uusi riideid ostma, sest tol päeval oli ta sauna minemas. Kurtis, et õues on nii niiske ja rõske ning sellepärast ei saa ta kahjuks oma hilpe seljast ära võtta ja peab nendega magama. Ainuke võimalus riietuse vahetamiseks on saunapäeval.
Kuna rääkisime õige mitukümmend minutit, siis pole mul kogu jutuajamine meeleski. Ütles mulle, et tal on väga raiskeid aegu olnud ning hakkas nutma. Poetasin ka ise pisaraid ja lohutasin, et tuleb alati eluga edasi minna ning minevik on minevik. Pea tuleb hoida püsti ja selgroog sirge, ainult nii on võimalik siin ilmas kuhugi poole liikuda. Ta olevat käinud kirikus ja kirikuõpetaja oli peaaegu samasugused sõnad talle öelnud, mis minagi talle laususin.
Lisaks tuli jutu käigus välja, et tal tegelikult pole ka mugavaid pükse. Leidsin talle ühed mõnusad puuvillased dressid ning sinna juurde pakkusin komplekti sobivat pusa. Endiselt ei soovinud ta proovida ja ütles:”Usun, et need asjad sobivad mulle, kui te nii ütlete. Ma ei ole saunas käinud, ei hakka neid proovima”. (Hetkel kirjutades tulevad isegi pisarad silma, sest see mees oli lihtsalt nii südamlik ja siiras inimene).
Kui tagasi kassas olime, haaras ta veel paari sokke oma komplekti juurde, et kui juba, siis juba. Kergelt ärevil häälel ütlesin talle ostusumma, milleks oli 184 eurot, sest ma oma lolli ajuga mõtlesin ikka veel, et ta ehmatab ära, kui seda hinda näeb. Saate aru, tal SILM KA EI PILKUNUD, kui ta rahakotist viiekümneseid luges. Küsis veel nii muuseas:”Oot, palju see summa nüüd oligi?” Ost tehtud, soovisin talle mõnusat saunatamist ja et ta ikka pea püsti hoiaks. Ta tänas mind hea teeninduse eest ja lubas kunagi hiljem tagasi tulla, kui jälle häda käes on.
Terve selle päeva mõtlesin(siiamaani mõtlen tegelikult) tema peale ja üldse kogu selle olukorra üle. Kui ma poleks oma eelarvamust maha surunud, ei oleks ma sellist müüki saanud ega ka tutvunud nii toreda inimesega.
Sellised kohtumised panevad Sind asju täiesti teistmoodi hindama. Ma olen küll üpris eelarvamustevaba inimene, kuid eks meil kõigil on mingisugused omad kiiksud siiski olemas.
Siinkohal tooksin välja, et inimene on inimene, pole vahet, kas meie nahk on must või valge, silmad pruunid või rohelised, juuksed pikad või lühikesed. Oleme kõik tehtud ühest ja sellest samast lihast ning luust. Meil on toimiv vereringe ja süda sees. Praegust hetke muidugi arvestades, mis maailmas toimub, siis see südame olemasolu pole nii kindel, aga sellest teinekord…
Kokkuvõtvalt tahaksin öelda, et sallivuse ja eelarvamustevaba mõttemaailmaga jõuab elus palju kaugemale, seepärast soovitan need eelarvamused nurka visata, olla sõbralik ja toetada ligimest („Armasta oma ligimest nagu iseennast.” (MATTEUSE 22:39)).
Mõnusat uue kuu algust seniks! Loodetavasti tuleb päike jälle välja varsti..
Ma just mõni päev tagasi avastasin su blogi ja loen nüüd järjest su postitusi, siira uudishimuga.
Sul on ilus südamehoiak ja sa oskad kenasti sõnu ritta seada, aitäh sulle selle eest! Ja nii tore, et postituse lõpus ka ühe mu lemmikkirjakoha välja tõid.
Ma nii loodan, et sul, sinu lapsel ja su elukaaslasel läheb kõik hästi. Ja teie armsal koeral ka!
Uuhhh, niii lahe! Kui keegi nii südantsoojendavat tagasisidet annab.
Aitäh, aitäh, aitäh. Minu esmaspäeva hommik algas tänu Sinule niiiiiiiiii-niiiiiii hästi =)
Meil on kõik väga hästi! Toimetame vaikselt. Suured peod peetud ja nüüd saame rahulikult pereelu elada.
Saan Sulle ka vaid kõike kõige paremat soovida, you made my day today 🙂