Tore, et on kevad saabunud, kuid…
Neli äärmiselt andekat ja ühiskonnale vajalikku inimest on meie seast lahkunud.
Esmalt Lembitu Kuuse, siis Kalju Komissarov, kohe järgi Tõnu Mikiver, ja nüüd veel Lembit Ulfsak.
Minu meelest on need neli inimest täiesti asendamatud ja ma tunnen nende inimeste lähedastele sügavalt kaasa.
Kõik need spordiülekanded, mis nüüd kuidagi teistmoodi kõlama hakkavad… kurb.
Pole olemas inimest, kes poleks vaadanud ”Kodus ja võõrsil” seebikat.
Lembit Ulfsak sai minu vaieldamatuks lemmikuks siis, kui ta oma pojaga ”Röövlirahnu Martinis” kahte lolli mängisid. Mul oli selle filmi VHS kassett ja sain seda alati tagasi kerida, kui Juku ja Ruudi pildile tulid. Oeh, nüüd tuligi isu seda filmi vaadata!
Kalju Komissarov oli meie peretuttav. Kalju käis oma perega suviti meie juures Jõesuus puhkamas. Tema oli see inimene, kes ütles, et ma peaks teatrikunsti õppima minema ja rõhus alati sellele, et sihikindlus viib võidule. On ju nii palju näited(nt Elmo Nüganen, Indrek Ojari), kus näitlejad pole kohe EMTA’sse/TÕ VKA’sse sisse saanud, kuid kolmandal-neljandal korral neil see siiski õnnestub ja nendest saavad väga head näitlejad. Kahjuks/õnneks on minu elu siiski mind teist rada pidi viinud.
Kalju oli äärmiselt karismaatiline inimene ja lisaks mainiksin ka ära, et ta oli väga, väga hea isa. See on omamoodi kummaline, aga kõikide teatriinimeste lapsed on teistsugused ja seda kõige paremas mõttes. Vahemärkuseks tooksin Evelin Võigemasti tütre saatest ”Suure tähe väike täht”. Aga see selleks..
Igatahes..jätkan..
Liisa oli vaevalt nelja aastane, tuli meile külla, ja selline armas väike tüdruk ütleb:”Kuulge, ma tulin Teile külla, andke mulle teada, kui ma Teid segama hakkan, lähen siis koju tagasi, aga praegu mängiks ma hea meelega siin!” Ma ei unusta seda kunagi. Liisa oli nii väike, aga temast lausa õhkus(õhkub kindlasti endiselt) sellist loomulikku intelligentsi, mis talle emapiimaga kaasa anti. Kalju kaks tütart teevad veel suuri tegusid siin Eestimaa maapinnal. Soovin neile jõudu, jaksu ja sihikindlust – seda sama, mida Kaljugi alati rõhutas.
Kui palju Teie üldse Eesti kultuuri elust-olust huvitute ning kaasa elate?
