Vahepeal on toimunud üks suur politsei ja mootorratta tagaajamine, mis on tekitanud väga suurt poleemikat eesti meediakanalites.
Kellel siis õigus on? Kes käitus õigesti ja kes mitte? Mida teie arvate?
Esmalt tooksin välja selle, mida ka Mihkel Raud oma saates ”Kolmeraudne” mainis: ”Potensiaalne oht, on ka oht.” Mina olen sellega täiesti nõus. Näiteks oleksin jalutanud samal ajal oma koerakesega väljas. Lihtsalt oleksin olnud valel ajal vales kohas ja tagajärjed oleksid olnud väga kurvad. Neid näiteid on eesti liiklusest päris palju võtta. Või mis? Tsiklimees ju sõitis mingi hetke tagaajamisest vastassuunavööndis.
Sellel noormehel polnud kehtivat juhiluba. Kuidas ta oma targa peaga üldse sellise otsuseni jõudis, et üldse mootorratta rooli istuda? Mille jaoks on tehtud reeglid liikluse jaoks, kui nende peale lihtsalt sülitatakse ja neid eiratakse? See, et inimene oskab sõita mootorrattaga, ei tähenda kohe seda, et inimene ka liikluses õigesti toimetada oskab.
Videos, mis terve meedia kihama pani, karjus tsikli seljas olnud naisterahvas korrakaitsjatele, et nemad on mõrvarid ja nad oleksid võinud politsei pärast surma saada. Rumal jutt suhu tagasi! Kui tema kallis noormees oleks koheselt peatumismärguannet kuulda võtnud, oleks selline rammimine ära jäänud. Liiklusohtliku olukorra tekitas siin siiski mootorratta juht, mitte keegi teine. Milleks karjuda selliseid sõnu: ”You are a murderer…”, kuigi tegelikult võib öelda, et need kaks inimest ei hoolinud oma eludest, kui sellisel kiirusel politseiautode eest ära kihutati. Miks peab keegi teine kellegi elu pärast muretsema, kui inimesel endal on oma elust ükskõik, tekib mul küsimus..?
Mõistan, et rammimise olukord oli ohtlik, aga sellisel tagaajamisel polegi olemas head varianti, kuidas asja lahendada. On olemas halbadest variantidest kõige vähem halb ja seda tuleb ka rakendada. Hetkel usun, et politsei hindas antud liiklusohtlikku olukorda õigesti ning võttis kiirelt vastu otsuse, et tuleb seekord nii teha. Tagajärjed oleksid võinud olla kordades hullemad, kui oleks süütuid jalakäijaid või muid kaasliiklejaid sinna kaasatud mootorratta juhi mõtlematusest.
Neiu tsikli seljast pahandas, et autodest oli nende ette müür tehtud, selleks et neid takistada. Mis asja nagu? Nii tehaksegi müüri ju! Sa näed, et ees on tee kinni ja sa võtad hoo maha, kui ei taha just vastu müüri sõita. Võin öelda, et ei ole ka korrakaitsjad müüri tegemise üle õnnelikud – tavaliselt saavad sõidukid kannatada ja võivad saada ka korrakaitsjad ise. Kui mul isa veel politseis töötas, siis sai ikka päris jubedaid jutte kuuldud, mida kõik inimesed teevad, et neid kätte ei saadaks. Võin öelda, et vähe on juhtumeid, kus kihutajat kätte ei saada. Lihtsalt ühel või teisel juhul on kahjud väiksemad või suuremad.
Toon näite. Õige mitu aastat tagasi kihutas Sillamäel üks BMW patrullauto eest minema. Tehti ka politseiautodest müür, et seda autot takistada ja anda selge märguanne, et aeg on peatuda. Eeldame seda, et auto võtab hoo maha, kui teel on takistus, eks? See auto aga sõitis suurel kiirusel kahe politseiauto vahele, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Suure põntsu tõttu lendas operatiivsõiduki pamper eest ära ja nii õnnetult, et korrakaitsja sai sellega pihta. Kui ma nüüd õigesti mäletan(võib-olla oli mingi muu luu, aga väga oluline luu, mitte selline kergem luumurd), siis politseiniku puusaluu läks katki = päris pikaks ajaks haiguslehel. Lisaks sai veel teinegi korrakaitsja viga. Kõige ”toredam” selle loo juures oli see, et see poolearuline BMW juht ei saanud isegi kriimustust omale! Selle näite põhjal võib öelda, et oleks vaid see auto peatumismärguandele seisma jäänud, oleksid sellised kohutavad asjad ära jäänud.
Tean, et minu postitus on tugevalt ühepoolne, kuid sellegipoolest tahan siia lõppu öelda seda, et me kõik teeme erinevates eluvaldkondades vigu, nii suuremaid kui ka väikseimaid. Mõistan seda, et noormehel lõi adrenaliin pähe ja kuna otsutamiseks ei olnud palju aega, tegi ta kahjuks vale otsuse, mida ta hetkel ka kahetseb. Vähemalt ”Kuuuuriija” saates oli tal tekkinud olukorra pärast piinlik. Keegi kõrvalistest isikutest viga ei saanud ning ka asjaosaliste vigastused ei ole teab mis suured. Seepärast arvan mina, et tuleb anda teine võimalus ja andeks anda neile ning altkulmu vaatamine koheselt ära unustada. Olen ka mina kiiruse ületamise eest trahvi saanud, muidugi mitte nii äärmuslikul viisil, aga siiski – olen rikkunud korda ja piirkiirusest kiiremini sõitnud. Oluline on lihtsalt see, et sellist asja rohkem ei juhtuks. Usun ka, et ei juhtu, sest asjaosalised ise on ju samamoodi sellest juhtumist šokeeritud.
Seniks aga.. hoidkem iseennast ja teisi kaasliiklejaid! Elu on liiga ilus, et seda mõtlematute asjadega ära rikkuda.
